Perekonnaõigus
Küsimus: Kui suur on üldse isa väljavaade kohtu kaudu saada lapse elukoha määramise õigus?22.02.2018
Tere!
Küsimus iseenesest on lühike, kuid vajab siiski tausta selgitamist. Mul on enda eelmise elukaaslasega ühine laps. Mõned aastad tagasi, kui me lahku läksime, jäi laps elama pool ajast ühe, pool teise vanema juures. Kõik kulutused on siiani olnud jagatud pooleks (lasteaed, huviringid jne).
Nüüd, kui laps läheb kooli, peaks ta aga jääma elama ühe vanema juurde kuna elame erinevates linnaosades ning vastasel juhul oleks koolitee liialt pikk.
Siiani on laps enamus nädalavahetusi, kus ta on emaga, veetnud vanaemade juures kuna lapse ema tahab pidutsemas käia. Minu juures olles oleme uue elukaaslasega oma plaane alati teinud sedasi, et laps oleks ka kaasas. Lisaks on ette tulnud ka kordi, kus lapse ema on mulle helistanud, et ma lapsele ta vanaema juurde järgi läheks kuna ta ei saa last hetkel võtta (ühel korral oli ta selleks lihtsalt liialt purjus). Lisaks sellele on ta väga ebastabiilse eluga (tihti vahetab töö- ja elukohta).
Siit ka minu küsimus. Kui suur on minu kui lapse isa väljavaade kohtu kaudu saada lapse elukoha määramise õigus? Näen seda ise ning kuulen ka teistelt, kes lapsega kokku puutuvad, et tal on minuga palju parem olla. Lisaks on ka laps ise öelnud, et ema juures karjutakse palju ning et ema uus elukaaslane (kes on ka naisterahvas) ei ole tema vastu väga sõbralik.
Teine pool küsimusest puudutab elatise määramist. Isegi kui laps peaks jääma enamus ajast ema juurde elama, oleks ta iga teine nädalavahetus minuga. Loomulikult jääks ka kõik kulutused (huviringid, koolitarbed jne) pooleks. Kas sellisel juhul oleks lapse emal jätkuvalt õigus elatist nõuda? Olen enam kui kindel, et ta seda teeb ning, et see raha ei läheks mitte lapse vaid tema enda ja ta elukaaslase kulutuste katmiseks.
Küsimus iseenesest on lühike, kuid vajab siiski tausta selgitamist. Mul on enda eelmise elukaaslasega ühine laps. Mõned aastad tagasi, kui me lahku läksime, jäi laps elama pool ajast ühe, pool teise vanema juures. Kõik kulutused on siiani olnud jagatud pooleks (lasteaed, huviringid jne).
Nüüd, kui laps läheb kooli, peaks ta aga jääma elama ühe vanema juurde kuna elame erinevates linnaosades ning vastasel juhul oleks koolitee liialt pikk.
Siiani on laps enamus nädalavahetusi, kus ta on emaga, veetnud vanaemade juures kuna lapse ema tahab pidutsemas käia. Minu juures olles oleme uue elukaaslasega oma plaane alati teinud sedasi, et laps oleks ka kaasas. Lisaks on ette tulnud ka kordi, kus lapse ema on mulle helistanud, et ma lapsele ta vanaema juurde järgi läheks kuna ta ei saa last hetkel võtta (ühel korral oli ta selleks lihtsalt liialt purjus). Lisaks sellele on ta väga ebastabiilse eluga (tihti vahetab töö- ja elukohta).
Siit ka minu küsimus. Kui suur on minu kui lapse isa väljavaade kohtu kaudu saada lapse elukoha määramise õigus? Näen seda ise ning kuulen ka teistelt, kes lapsega kokku puutuvad, et tal on minuga palju parem olla. Lisaks on ka laps ise öelnud, et ema juures karjutakse palju ning et ema uus elukaaslane (kes on ka naisterahvas) ei ole tema vastu väga sõbralik.
Teine pool küsimusest puudutab elatise määramist. Isegi kui laps peaks jääma enamus ajast ema juurde elama, oleks ta iga teine nädalavahetus minuga. Loomulikult jääks ka kõik kulutused (huviringid, koolitarbed jne) pooleks. Kas sellisel juhul oleks lapse emal jätkuvalt õigus elatist nõuda? Olen enam kui kindel, et ta seda teeb ning, et see raha ei läheks mitte lapse vaid tema enda ja ta elukaaslase kulutuste katmiseks.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps alustab kooliteed, peaks tal tõepoolest olema üks kindel elukoht ja teise vanemaga suhtluskord, mis võimaldab oma mahult säilitada lapse ja lahus elava vanema vahel lähedased suhted.
Lähtudes Teie poolt kirjeldatud asjaoludest, võib lapse Teie juurde elama asumine olla põhjendatud. Kui Te lapse emaga omavahel selles küsimuses kokkuleppele ei saa, ei tasu lasta ennast heidutada iganenud seisukohast, et laps peab peale vanemate kooselu purunemist asjaoludest olenemata igal juhul ema juurde elama jääma. Kui olete veendunud, et Teiega elades oleksid lapse huvid paremini tagatud kui ema juures, tuleks vastava avaldusega kohtu poole pöörduda.
Kui lapse alaliseks elukohaks kujuneb siiski lapse ema elukoht, võib emal tekkida õigus nõuda lapse ülalpidamiskulutuste osaliseks katmiseks elatist. Selline olukord tekib siis, kui tema poolt tehtavate ülalpidamiskulutuste summa kujuneb suuremaks kui Teie poolt tehtavad kulutused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus