Õigus
Küsimus: Mida teha, kui KÜ juhatus võttis ilma üldkoosoleku otsuseta vastu otsuse muuta maja renoveerimise projekti?05.02.2018
KÜ juhatus võttis vastu otsuse, muuta maja renoveerimise projekti oma algatusel ja nüüd ei taha seda muudatust üldkoosolekul hääletamisele panna. Juhul kui annad juhatuse projekti muudatuse tegemise eest (muudeti üldkoosolekul hääletatud projekti) kohtusse, siis juhatus kutsub enne kohut kokku üldkoosoleku (erakorralise) ja juhul kui üldkoosolek ikka hääletab muudatuse poolt, kas see on õiguspärane ja kes kannab kohtukulud?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui korteriühistu juhatus keeldub muudetud projekti üldkoosolekuga kooskõlastamast, siis tuleks kaaluda kohtu poole pöördumist, eemärgiga tuvastada juhatuse otsuse tühisus.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 29 lg 2 kohaselt lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Hagita menetluses kannavad menetluse osapooled oma kulud ise.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas mul on 15 aastat hiljem õigus ja võimalus lapse isalt elatisraha välja mõista?05.02.2018
Tere,
selline asi juhtus, et ca 15a tagasi tutvusin põgusalt ühe noormehega kellest jäin peagi rasedaks. Noormees last ei soovinud aga mina rasedust katkestada ka ei soovinud ning me läksime lahku. Tean ta eesnime ja telefoni numbrit. Praegu elan koos teise mehega ning meil on veel üks laps. Helistasin nüüd sellele juba enam mitte noormehele ja küsisin mis ta arvab lapsele toetuse või taskuraha maksmisest. Eriti vaimustatud ta sellest ei olnud.
Küsimus on selline, et kas mul õigus saada temalt lapsele rahalist toetust ja kui on siis mida pean tegema?
Ette tänades
selline asi juhtus, et ca 15a tagasi tutvusin põgusalt ühe noormehega kellest jäin peagi rasedaks. Noormees last ei soovinud aga mina rasedust katkestada ka ei soovinud ning me läksime lahku. Tean ta eesnime ja telefoni numbrit. Praegu elan koos teise mehega ning meil on veel üks laps. Helistasin nüüd sellele juba enam mitte noormehele ja küsisin mis ta arvab lapsele toetuse või taskuraha maksmisest. Eriti vaimustatud ta sellest ei olnud.
Küsimus on selline, et kas mul õigus saada temalt lapsele rahalist toetust ja kui on siis mida pean tegema?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist on võimalik nõuda juhul, kui mees on isana märgitud lapse sünnitunnistusele. Kui teda sünnitunnistusele kantud ei ole, tuleb tal lapse isadus omaks võtta, kui ta sellega nõus ei ole, on võimalik isaduse tuvastamist nõuda kohtu kaudu. Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus.
Kui lapse isadus on tuvastatud, on võimalik nõuda kohtu kaudu elatise väljamõistmist (seda muidugi juhul, kui isa ei ole nõus vabatahtlikult elatist maksma). Elatise väljamõistmiseks tuleb esitada kohtule hagiavaldus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas Soomes elav mees peab Eesti kohtu poolt määratud elatisraha maksma?05.02.2018
Tere
Kas mehel on õigus esitada mulle tingimusi, raha ta lapsele ei kanna kuigi on eesti kohus välja mõistnud. Ta ütleb, et mina ei täida neid tingimusi.
Palun ootan Teie peatset vastust
Kas mehel on õigus esitada mulle tingimusi, raha ta lapsele ei kanna kuigi on eesti kohus välja mõistnud. Ta ütleb, et mina ei täida neid tingimusi.
Palun ootan Teie peatset vastust
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on kohtu kaudu välja mõistetud, tuleb elatist vastavalt sellele maksta. Kehtiva kohtuotsuse tühistab vaid uus kohtuotsus. Kui lapse isa vabatahtlikult elatist ei maksa, on võimalik täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole pöörduda. Kui lapse isa elab alaliselt Soomes, pöörduge täietemenetluse algatamise küsimusega Justiitsministeeriumisse ja Teid abistatakse vajadusel vastavate dokumentide ettevalmistamisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ühes majas saab olla kaks korteriühistut?02.02.2018
Tere.
Meil on 12 korteriga ridaelamu, mis asub ühel kinnistul. Ridaelamul on kaks tiiba, kus mõlemas osas on 6 korterit. Kas oleks mingigi võimalus moodustada ühe korteriühistu asemel kaks selliselt, et korterid 1-6 oleks üks ühistu ja 7-12 teine? Sellisel kujul nagu on praegu, on lihtsalt võimatu eksisteerida kahjuks, korterid 1-6 ei tee koostööd (ei maksa arveid jne).
Meil on 12 korteriga ridaelamu, mis asub ühel kinnistul. Ridaelamul on kaks tiiba, kus mõlemas osas on 6 korterit. Kas oleks mingigi võimalus moodustada ühe korteriühistu asemel kaks selliselt, et korterid 1-6 oleks üks ühistu ja 7-12 teine? Sellisel kujul nagu on praegu, on lihtsalt võimatu eksisteerida kahjuks, korterid 1-6 ei tee koostööd (ei maksa arveid jne).
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Krundi jagamine toimub kohaliku omavalitsuse otsusega. Olemasolevate korteriomandite lõpetamiseks ja uute moodustamiseks peavad kõik korteriomanikud vastava notariaalses vormis tahteavalduse tegema.
Kui eeltoodud protsessi läbiviimine ei ole võimalik, siis ei ole muud võimalust, kui nõuda kohustust mittetäitvatelt korteriomanikelt korteri võõrandamist. Sellise õiguse sätestavad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahvid 32 ja 33.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas minu töönädala pikkuseks jääb ikkagi 20 tundi, kui töötan osalise koormusega ja minu vabale päevale jääb riigipüha?02.02.2018
Tere,
töötan osalise tööajaga, 20 tundi nädalas, kuupalk /tööpäevad kolmap.- reede.
Kui riigipüha langeb minu vabale päevale, näit. esmaspäevale - kas minu töönädala pikkuseks jääb ikkagi 20 tundi?
töötan osalise tööajaga, 20 tundi nädalas, kuupalk /tööpäevad kolmap.- reede.
Kui riigipüha langeb minu vabale päevale, näit. esmaspäevale - kas minu töönädala pikkuseks jääb ikkagi 20 tundi?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui Teil on kokkulepe konkreetsetes tööpäevades ning need ajas ei muutu, siis arvestatakse Teie kalendaarset tööaega just nende päevade järgi (antud juhul K-R). See tähendab seda, et muudele päevadele (L-T) langevad riigipühad Teie kalendaarset tööaega ei vähenda.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas saaksin lahkuda 2,5 kuu asemel 1,5 kuu pärast, kuna selgus, et saaksin varem tööle, kui algul arvasin?02.02.2018
Teatasin oma lahkumisest 2,5 kuud ette ja esitasin ka lahkumisavalduse. Nüüd, 2 nädalat hiljem selgus, et võin asuda tööle uude firmasse ka varem. Kas võin teha uue lahkumisavalduse ja teatan nüüd 30 päeva ette? Ehk, kas saaksin lahkuda 2,5 kuu asemel 1,5 kuu pärast? Juhul, kui ei olda nõus esimest lahkumisavaldust muutma. Aitäh!
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Saan aru, et tegite tööandjale korralise ülesütlemisavalduse, mille kohaselt lõppeb töösuhe kahe ja poole kuu pärast. Nüüd küsite, kas saate teha uue korralise ülesütlemisavalduse ning lahkuda kuu aja pärast.
Selgitan, et juba tehtud ülesütlemisavaldust ehk tahteavaldust saate muuta või tagasi võtta üksnes poolte kokkuleppel. Sama töösuhet kaks korda korraliselt üles öelda ei saa, küll aga on võimalus etteteatamistähtaja jooksul öelda töösuhe üles erakorraliselt. Samas, kui Teil erakorraline põhjus puudub (teise töö leidmine seda ei ole), siis võib tööandja üleütlemise vaidlustada ja sellega võivad kaasneda ebameeldivad tagajärjed (töövaidlus, rahalised kulud jne).
Antud juhul oleks kõige mõistlikum teha tööandjale ettepanek töösuhte poolte kokkuleppel lõpetamiseks.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui lapse isa maksab ka teisele lapsele alimente, kas see mõjutab alimentide suurust?01.02.2018
Tere
7 aastat tagasi oli sõlmitud alimentide osas kompromiss ja määratud kindel summa. Tänaseks on alimentide miinimum summa juba peagu 2 korda suurem kui mina saan. Lapse isal on kokku 2 last ja kumbki temaga ei ela. Kas mul on õigus saada lapse toetust 215€? Kuidas on võimalik olemasolevat lepingut muuta? Kui lapse isa maksab ka teisele lapsele alimente, kas see mõjutab alimentide suurust? Mis veel võib mõjutada alimentide suurust?
7 aastat tagasi oli sõlmitud alimentide osas kompromiss ja määratud kindel summa. Tänaseks on alimentide miinimum summa juba peagu 2 korda suurem kui mina saan. Lapse isal on kokku 2 last ja kumbki temaga ei ela. Kas mul on õigus saada lapse toetust 215€? Kuidas on võimalik olemasolevat lepingut muuta? Kui lapse isa maksab ka teisele lapsele alimente, kas see mõjutab alimentide suurust? Mis veel võib mõjutada alimentide suurust?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina on igal lapsel õigus saada elatist PkS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumsuuruses, milleks on käesoleval aastal 250 eurot. Üldjuhul ei mõjuta seda õigust asjaolu, et ülalpidamiseks kohustatud isikul on veel üks ülalpeetav. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära peavad esinema väga kaalukad asjaolud, näiteks vanema töövõimetus, mis ei võimalda tal piisavas ulatuses sissetulekut teenida.
Saan aru, et Teil ja lapse isal on sõlmitud kohtuväline kokkulepe elatise maksmise osas. Kui Teil ei õnnestu lapse isaga omavahel kokkuleppele saada, tuleb elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda lapse isalt 250 eurot elatist lapsele? ja kas võin nõuda ka tagantjärgi maksmist?01.02.2018
Elan oma elukaaslasega lahus juba mitu aastat. Lapsele maksab ta elatusraha siis kui temal väidetavalt võimalik. Mõni kuu ei maksa ja siis maksab kas 50 või 150 nii nagu tuju on. Sellest aastas on elatise määr 250 eurot kui olen talle seda öelnud, siis vastab, et mul on uus elukaaslane, kes võib ka last ülal pidada. Kas mul on õigus nõuda lapse isalt 250 eurot elatist lapsele? Ja kas võin nõuda ka tagantjärgi maksmist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina on igal lapsel õigus saada elatist PkS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumsuuruses, milleks on käesoleval aastal 250 eurot. See eeldab seda, et laps on täielikult Teie ülalpidamisel ja lapse isa lapse ülalpidamiseks kulutusi ei tee.
Elatist on võimalik tagasiulatuvalt nõuda kuni 1 aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on õigust tööandjal teha sellist korraldust, et põhipuhkust ei tohi võtta ajavahemikul 01.10-15.01?01.02.2018
Tere,
02.01.18 sain oma otsejuhilt meili, et on aeg alustada puhkuste ajakava koostamisega ja puhkuseaja planeerimisel palus arvestada, et ... piirkonnas on võimalik puhkuseid planeerida ajavahemikul 16. jaanuar kuni 14. november, välja arvatud 15. november-15.jaanuar. 04.01.18 saatsin juhile oma puhkusesoovid. 29.01.18 sain juhi poolt uue meili, kus oli kirjutatud, et neljandas kvartalis 2018 ei võta jaevõrgu üksuses ükski töötaja korralist puhkust ja talvepuhkust. Põhjuseks oli pandud - uue kassaprogrammi paigaldamine ja juurutamine. Saatsin juhile kohe vastuse, et mul on 9-aastane laps ja seoses sellega puhkuse soovin ikka lapse koolivaheajal 22.10.18 – 28.10.18. Juhi vastus oli: Kahjuks see korraldus kehtib kõikide töötajate suhtes. Seoses sellega, mul on küsimus - kas tööandjal on õigus teha sellist korraldust töötajate puhkuste kohta?
Vastust ootama jäädes
02.01.18 sain oma otsejuhilt meili, et on aeg alustada puhkuste ajakava koostamisega ja puhkuseaja planeerimisel palus arvestada, et ... piirkonnas on võimalik puhkuseid planeerida ajavahemikul 16. jaanuar kuni 14. november, välja arvatud 15. november-15.jaanuar. 04.01.18 saatsin juhile oma puhkusesoovid. 29.01.18 sain juhi poolt uue meili, kus oli kirjutatud, et neljandas kvartalis 2018 ei võta jaevõrgu üksuses ükski töötaja korralist puhkust ja talvepuhkust. Põhjuseks oli pandud - uue kassaprogrammi paigaldamine ja juurutamine. Saatsin juhile kohe vastuse, et mul on 9-aastane laps ja seoses sellega puhkuse soovin ikka lapse koolivaheajal 22.10.18 – 28.10.18. Juhi vastus oli: Kahjuks see korraldus kehtib kõikide töötajate suhtes. Seoses sellega, mul on küsimus - kas tööandjal on õigus teha sellist korraldust töötajate puhkuste kohta?
Vastust ootama jäädes
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Põhipuhkuse andmise kord on reguleeritud töölepingu seadusega (TLS). Üldreegel on, et põhipuhkust tuleb võimaldada ja kasutada kalendriaasta jooksul ja täies ulatuses. Tööandja saab töötajate puhkuse kasutamise aega määrata igal aastal esimese kvartali jooksul, kui koostab puhkuste ajakava.
Tööandjal on puhkuste ajakava koostamisel oluline arvestada puhkuse soove, mis tulevad TLS § 69 lg-s 7 nimetatud isikutelt ja sätestatud olukordades. Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:
- naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
- mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
- vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
- vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal ja
- koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.
Seega kui Teil on 9-aastane laps, on Teil õigus nõuda põhipuhkust lapse koolivaheajal. Tööandjal pole alust puhkuse andmisest keelduda.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas KÜ saab minu korteri sundvõõrandada, kuigi arved on makstud aga keegi seal ei ela?01.02.2018
KÜ tahab minu korterit sundvõõrandada, arved on makstud ja keegi seal ei ela. Mida teha?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomandi ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 kohaselt saab seda teha, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka.
Lisaks majanduskulude maksmisele kohustub korteriomanik täitma KrtS §-s 31 sätestatud kohustusi. Samuti ei tohi tema, tema pereliikmed ja külalised häirida oma tegevusega teiste korteriomandite teostamist - korteris tuleb hoida nõuetekohast temperatuuri, mitte tekitada tavapärasest elutegevusest suuremat müra, hoida reaalosas ja üldruumides puhtust, jne.
Eeltoodud kohustuste täitmise korral puudub korteri võõrandamisnõude esitamiseks alus, ning sellist otsust ei pea korteriomanik täitma.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ