Õigus
Küsimus: Kuidas ametlikult omavahel kokku leppida väiksem elatisraha?24.01.2018
Tere! Olen toimetulekutoetust saav üksikema. Lapse isa on seni maksnud elatist riikliku miinimumsumma ulatuses, kuid enam see võimalik ei ole. Soovime kinnitada väiksema summa kas notariaalselt või kohtulikult, kuna sellest (vahest ametliku ja reaalse elatise vahel) sõltub otseselt toetuse suurus ja toimetulek. Kumba varianti eelistada - eeldusel, et oleme omavahel kokkuleppele jõudnud? Millised on kulutused kummagi variandi puhul? Kust alustada, kuhu pöörduda? Tänan ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete lapse isaga kokkuleppele jõudnud, puudub alus kohtusse pöördumiseks. Seega pöörduge elatise maksmise kokkuleppe vormistamiseks notaribüroo poole. Notari tasu suurus oleneb elatise summast, täpsemat informatsiooni saab anda Teile notar vastavalt sõlmitava lepingu sisule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas veenduda, et võin lapsega ilma isa nõusolekuta reisile minna?24.01.2018
Laps on sünnist saati minu nimel olnud. Aga 2017a võttis lapse isa lapse omaks. Lapsele jäi ikka minu perekonnanimi. Sünnitunnistuse muutmisel tegin risti hooldusõigusele. Lapse isa siis lapse sünnitunnistust ei saanud. Kas ma saan lapsega reisile minna välismaale, ilma lapse isa nõusolekuta? Laps on 10a ja tal on juba pass olemas.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühise hooldusõiguse korral ei ole vanemal õigust asuda lapsega püsivalt välismaale elama, kui teine vanem selleks nõusolekut ei anna, kuid lühiajaline puhkusereis otseselt teise vanema nõusolekut ei vaja. Kindlasti tuleks lapsega reisival vanemal anda teisele vanemale infot reisi sihtkoha ja kestvuse kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on mõtet edasi kaevata kindlustusseltsi otsuse peale, kui ma ei teadnud, et mul ei ole M+S rehvid?24.01.2018
Tere
Esimese lumega (peale 1 detsembrit) põhjustasin liiklusõnnetuse liigeldes linnas sõidukiga, millel oli suverehv all. Ise olin veendumusega, et on M+S, ehk lamell. Sõidukil oli kasko kindlustus, kuid kindlustusselts keeldus kahju hüvitamisest viidates lepingu sättele, kus on kirjas et: "Koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumiks ei ole ning
hüvitamisele ei kuulu:... kahju, kui liiklusõnnetuse toimumise hetkel sõiduk liikles sellises tehnilises seisundis (sh rehvide seisund), missuguses liiklemine ei ole õigusaktidega lubatud".
Ühest küljest kõik on puust ja punaseks, teisiti mõeldes aga, oleks minul lörtsise ilmaga õige M+S see ei oleks kardinaalselt olukorda muutnud (libedusele lisandub ka negatiivne kallak ning tihe liiklus). Fakt, et suvekad on all, selgus alles kindlustusseltsi töökojas, ülevaatusel.
Kas on mõtet kindlustusseltsi otsust edasi kaevata?
Ette tänades
Esimese lumega (peale 1 detsembrit) põhjustasin liiklusõnnetuse liigeldes linnas sõidukiga, millel oli suverehv all. Ise olin veendumusega, et on M+S, ehk lamell. Sõidukil oli kasko kindlustus, kuid kindlustusselts keeldus kahju hüvitamisest viidates lepingu sättele, kus on kirjas et: "Koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumiks ei ole ning
hüvitamisele ei kuulu:... kahju, kui liiklusõnnetuse toimumise hetkel sõiduk liikles sellises tehnilises seisundis (sh rehvide seisund), missuguses liiklemine ei ole õigusaktidega lubatud".
Ühest küljest kõik on puust ja punaseks, teisiti mõeldes aga, oleks minul lörtsise ilmaga õige M+S see ei oleks kardinaalselt olukorda muutnud (libedusele lisandub ka negatiivne kallak ning tihe liiklus). Fakt, et suvekad on all, selgus alles kindlustusseltsi töökojas, ülevaatusel.
Kas on mõtet kindlustusseltsi otsust edasi kaevata?
Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas käituda kui töökohale tekkis ilma põhjuseta 2 lisakaamerat?24.01.2018
Töökohale tekkis ilma põhjuseta 2 lisakaamerat. Kuidas käituda?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Soovitan tutvuda minu eelneva vastusega: http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/17570/kas-tooandjal-oigus-iga.html.
Lisan, et mõistlik oleks tööandjalt järele küsida, mis on kaamerate eesmärk või miks need paigaldatud on. Kui tööandja selgitused Teid ei rahulda ja Te leiate, et Teie töökohas olevate valvekaamerate kasutamine on vastuolus isikuandmete kaitse seadusega, on Teil võimalik esitada Andmekaitse Inspektsioonile kaebus. Kaebuse näidisvormi leiate aadressilt: http://www.aki.ee/et/poordu-inspektsiooni-poole/kaebus. E-posti teel saadetud kaebus tuleb allkirjastada digitaalselt, lihtposti teel saadetud omakäeliselt.
Täiendavat informatsiooni soovitan lugeda juhendist lk 69-75 http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Isikuandmed%20t%C3%B6%C3%B6suhetes%20juhendmaterjal26%2005%202014_0.pdf ning lisaküsimuste korral kaamerate paigaldamise osas soovitan pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole e-kirja teel info@aki.ee või telefoni teel 6 274 144.
Küsimus: Kui pood müüakse teisele firmale, kas ma peaks siis koondamise saama?24.01.2018
Tere!
Selline olukord tööl, et omanik müüb poe maha. St. ta ütleb üles üürilepingud jne ning need antakse edasi järgmisele omanikule, kellel on oma firma. Ehk siis pood läheb üle teisele firmale. Kui sooviksin siin edasi töötada, siis lõpetataks minu tööleping praeguse firmaga ning sõlmiksin uue töölepingu uue firmaga (ei viida lihtsalt üle). Samas kui ei sooviks, siis ütles ülemus, et maksab lõpparve (ehk viimase palga ja puhkuserahad). Kas tegelikult peaks mul olema õigus koondamisele, kuna minu töökoht praeguses firmas likvideeritakse ja et ta eeldab lihtsalt, et olen tema kokkuleppega nõus?
Selline olukord tööl, et omanik müüb poe maha. St. ta ütleb üles üürilepingud jne ning need antakse edasi järgmisele omanikule, kellel on oma firma. Ehk siis pood läheb üle teisele firmale. Kui sooviksin siin edasi töötada, siis lõpetataks minu tööleping praeguse firmaga ning sõlmiksin uue töölepingu uue firmaga (ei viida lihtsalt üle). Samas kui ei sooviks, siis ütles ülemus, et maksab lõpparve (ehk viimase palga ja puhkuserahad). Kas tegelikult peaks mul olema õigus koondamisele, kuna minu töökoht praeguses firmas likvideeritakse ja et ta eeldab lihtsalt, et olen tema kokkuleppega nõus?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Eelduslikult kirjeldate tüüpilist üleminekut. Töölepingu seaduse (TLS) alusel kooskõlas võlaõigusseaduse § 180 lõikega 1 läheb ettevõte üle mis tahes õiguslikul alusel, mille raames lähevad üleandjalt omandajale üle ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ka ettevõttega seotud lepingud.
TLS § 112 lg 1 sätestab, et ettevõtte üleminekul lähevad töölepingud muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Ettevõtte üleandjal ja omandajal on keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. Töölepingu lõpetamine saab toimuda ainult seaduses ettenähtud alustel (nt töötaja koondamine olukorras, kus ümberkorralduste tulemusena ei ole töötajatele enam võimalik tööd pakkuda).
Seega peaksid töötajate lepingud muutumatul kujul üle minema, lepinguid ei lõpetata ega uuesti ei sõlmita. Töö lõppemise või oluliste ümberkorralduste korral saame rääkida koondamisest. Poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamine eeldab mõlema poole tahet.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas ma ei saa lapse nime muuta ilma ema isa nõusolekuta, kuna ta lapse vastu huvi ei tunne?23.01.2018
Tere.
Mul on osaline ainuhooldusõigus. Lapse isa kohtu kaudu välja nõutud elatist ei maksa, kohtutäitur peale pandud. Lapse vastu huvi ei tunne.
Kas ma ei saa lapse nime muuta ilma tema isa nõusolekuta?
Mul on osaline ainuhooldusõigus. Lapse isa kohtu kaudu välja nõutud elatist ei maksa, kohtutäitur peale pandud. Lapse vastu huvi ei tunne.
Kas ma ei saa lapse nime muuta ilma tema isa nõusolekuta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks Te ei täpsusta, mis osas on Teile lapse hooldusõigus üle antud. Kui Teile kuulub hooldusõigus lapse viibimiskoha osas, on Teil muus osas lapse isaga ühine hooldusõigus ja lapse nime muutmiseks on vajalik lapse isa nõusolek. Kui lapse isa nõusolekut ei anna, on võimalik taotleda kohtult otsustusõigust lapse nime muutmiseks – kui kohus peab seda põhjendatuks ja annab Teile vastava õiguse, on Teil võimalik lapse nime muuta ainuisikuliselt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tõesti peab mees maksma 280 eurot elatist oma tütrele, mis siis meie 4-le ühisele lapsele veel jääb?22.01.2018
Tere.
Elame mehega koos juba 15 aastat, meil on 4 ühist last kellest kolm on astmaatikud. Mehel on eelmisest kooselust tütar 14-aastane, kellele maksab ta elatist 180 eurot (on kohtulikult välja mõistetud). Naine soovib aga kogu aeg raha juurde. Nüüd lubas asja kohtusse anda, kuna soovib raha 180 euro asemel 280 eurot. Mees last pole näinud ja tüdrukul õpiraskused, on jäänud klassi kordama juba kolmandat aastat. Kas tõesti on tal õigus sellist summat saada? Kuidas mina kui nelja lapse ema peaksin käituma? Meie lastele jääb ainult riiklik lastetoetus. Mehel on ka pensionärist isa, keda peab üleval pidama.
Elame mehega koos juba 15 aastat, meil on 4 ühist last kellest kolm on astmaatikud. Mehel on eelmisest kooselust tütar 14-aastane, kellele maksab ta elatist 180 eurot (on kohtulikult välja mõistetud). Naine soovib aga kogu aeg raha juurde. Nüüd lubas asja kohtusse anda, kuna soovib raha 180 euro asemel 280 eurot. Mees last pole näinud ja tüdrukul õpiraskused, on jäänud klassi kordama juba kolmandat aastat. Kas tõesti on tal õigus sellist summat saada? Kuidas mina kui nelja lapse ema peaksin käituma? Meie lastele jääb ainult riiklik lastetoetus. Mehel on ka pensionärist isa, keda peab üleval pidama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse kohaselt ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui 250 eurot, kuid siinkohal on võimalikud ka erandid. Muuhulgas on elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära alust olukorras, kus vanemal on mitu ülalpeetavat ja tema sissetulekust ei piisa kõikide laste ülalpidamiseks elatise alammäära ulatuses. Kui vanema vahendid on piiratud, tuleb kõiki oma lapsi ülal pidada ühetaoliselt. Seega, olenevalt asjaoludest, võib olla varasemalt väljamõistetud elatise summa (180 eurot) olla piisav ka praegusel hetkel ja puudub põhjendus selle suurendamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida on seadusandja silmas pidanud korteriomanike kokkuleppe tingimuste arvestamise all?20.01.2018
Tere
Kas 01.01.2018 kehtima hakanud Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 40 lõikes(2) toodud korteriomanike kokkuleppe tingimuste arvestamise all on mõeldud kõigi korteriomanike kokkulepet või tegemist on häälteenamusega, et jagada majanduskulusid sama paragrahvi lõikes(1) sätestatust (oma kaasomandi osa suurusest) erinevalt.
Ehk kui väiksemad korteriomandi omanikud soovivad, et nt üldelektri jagamine toimuks nende kaasomandi osa suurust arvestades, kuid suuremad korteriomandi omankikud soovivad, et see jaotus toimuks korterite arvu järgi ja neile kuulub üle poole häältest ja kaasomandi osadest. Kas §40 lõige 1, lõige 2 kaitsevad väiksemate korteriomanike huvisid, kuna kokkulepet ei ole erinevate osapoolte vahel?
Kas 01.01.2018 kehtima hakanud Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 40 lõikes(2) toodud korteriomanike kokkuleppe tingimuste arvestamise all on mõeldud kõigi korteriomanike kokkulepet või tegemist on häälteenamusega, et jagada majanduskulusid sama paragrahvi lõikes(1) sätestatust (oma kaasomandi osa suurusest) erinevalt.
Ehk kui väiksemad korteriomandi omanikud soovivad, et nt üldelektri jagamine toimuks nende kaasomandi osa suurust arvestades, kuid suuremad korteriomandi omankikud soovivad, et see jaotus toimuks korterite arvu järgi ja neile kuulub üle poole häältest ja kaasomandi osadest. Kas §40 lõige 1, lõige 2 kaitsevad väiksemate korteriomanike huvisid, kuna kokkulepet ei ole erinevate osapoolte vahel?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Küsimuses toodud üldelektri näite puhul annab seadus õiguse väikeste korterite omanikele, öeldes, et eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2 teine lause).
Kokkuvõttes lubab korteriomandi- ja korteriühistuseadus jagada kulusid põhikirja alusel vastavalt kaasomandi suurusele või korteri kulumõõturite näitudele. Mistahes muu kulude jagamise viis eeldab kõikide korteriomanike vahel sõlmitud kokkulepet.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kelle vastutusalasse kuuluvad korteri põranda sees olevad keskküttetorud?20.01.2018
Korteri magamistoas lekib radiaatoritoru põranda sees. Majal on kaugküte. Kortermaja küttesüsteem peaks seaduse järgi kuuluma kaasomandisse ning olema KÜ vastutusalas. KÜ juhatus väidab, et kuna küttetorul on kollektor vahel, siis seega kõik torud mis lähevad kollektorist edasi korterisse, on korteriomaniku vastutusalas. Kuna kollektori
kaudu on võimalik korter eraldi kortermaja küttesüsteemist välja lülitada ning see teisi kortereid ei mõjuta. KÜ juhatuse täpne vastus oli selline: Korteris on põranda sees korteri torud. Need ei ole ühistu omad ja ka põranda
konstruktsiooni ülemine kiht on korteri oma (põranda kihid: all on õõnespaneel, siis on vill ja siis on pealisbetoon).
Pealisbetoon on korteri osana defineeritav nagu ka parkett. KÜ omad on magistraalid, mis tulevad kuni korteri küttekollektorini. Kollektor ja torud sealt edasi korteri piirides on korteri omand.
Kelle vastutusalasse selline asi läheb, kas KÜ või korteriomaniku?
kaudu on võimalik korter eraldi kortermaja küttesüsteemist välja lülitada ning see teisi kortereid ei mõjuta. KÜ juhatuse täpne vastus oli selline: Korteris on põranda sees korteri torud. Need ei ole ühistu omad ja ka põranda
konstruktsiooni ülemine kiht on korteri oma (põranda kihid: all on õõnespaneel, siis on vill ja siis on pealisbetoon).
Pealisbetoon on korteri osana defineeritav nagu ka parkett. KÜ omad on magistraalid, mis tulevad kuni korteri küttekollektorini. Kollektor ja torud sealt edasi korteri piirides on korteri omand.
Kelle vastutusalasse selline asi läheb, kas KÜ või korteriomaniku?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
(1) Eriomandi ese (kuni 31.12.2017 oli terminiks reaalosa) on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata.
(2) Eriomandi eseme hulka võib eluruumi või mitteeluruumi koosseisus kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa.
(3) Eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires.
(4) Maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks.
Eeltoodud regulatsioonist lähtudes - küttesüsteem on hoone osa ; korteri sisene küttesüsteem on korteriomanikele vajalik kaasomandi säilitamiseks ; küttesüsteem ei ole märgitud ühegi korteriomandi osaks ega antud kolmanda isiku omandisse - kuulub ka korterisisene küttesüsteem kaasomandi eseme hulka.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriomanikul on õigus küsida ühistult kviitungi koopiaid möödunud aastate kohta?20.01.2018
Korteris elas üürnik ja korteri üleandmise käigus selgus, et veemõõdiku näidud ei vasta ühistu poolt väljastatud kviitungiga. Üürnik väidab, et peale mõõdikute taatlemist selgus, et nad olevat ülemaksnud vee eest (jutt oli suuline, mingit tõendit selle kohta ei ole). Ühistu pakkus, et panevad edaspidi paar kuupi kuus kviitungile kuni ülemakstud kogus tasaarveldatud saab. Ning selle tulemusena on nüüd erinevus suur ja ühistu eitab kõike.
Kui tekib selline situatsioon, et on ülemakstud, kas ühistu täidab mingeid dokumente, mida ma saaksin nüüd neilt nõuda. Taatlemispaberit neil väidetavalt ei ole, aga mõõdikud ja arvud kviitungil läksid peale taatlemist nulli.
Kui tekib selline situatsioon, et on ülemakstud, kas ühistu täidab mingeid dokumente, mida ma saaksin nüüd neilt nõuda. Taatlemispaberit neil väidetavalt ei ole, aga mõõdikud ja arvud kviitungil läksid peale taatlemist nulli.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kuna alates 01.01.2018 muutus korteriühistu õiguslik staatus, ning seadus käsitleb teda korteriomanike ühiste õiguste ja kohustuste kandjana (mitte iseseisva isikuna, nagu varem), siis peab Teie küsimuse lahendama korteriomanike üldkoosolek - kui te vastava nõude esitate. Sisuliselt tähendaks Teie taotlusega nõustumine seda, et ülemakstud veekulu jagatakse ümber teistele korteriomanikele.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ