Õigus
Küsimus: Kas tööandjal on ühepoolselt õigus või võimalus materiaalset vastutust rakendada, kui lepingus seda kirja pandud ei ole?15.01.2018
Kas tööandjal on ühepoolselt õigus või võimalus materiaalset vastutust rakendada, kui lepingus seda kirja pandud ei ole?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötaja materiaalne ehk varaline vastutus on sätestatud töölepingu seaduse §-des 72 – 78. Üldpõhimõttena jaguneb töötaja vastutus kaheks: süüline ja lepinguline. Juhul, kui töötaja ja tööandja pole varalise vastutuse kokkulepet sõlmitud, saab rääkida ainult süülisest vastutusest. See tähendab, et isegi olukorras, kus pooltel puudub varalise vastutuse kokkulepe, on töötajal töölepingu seadusest tulenev varaline vastutus.
Selleks, millisel määral töötaja vastutab, tuleb hinnata töösuhtele omast hoolsuse määra. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid teadmisi, võimeid ja omadusi. Näiteks tuleb kassapidaja töös arvestada seda, milline on kassasüsteem ja selle kasutamise reeglid, kas kassale pääseb ligi kolmandaid isikuid, millist väljaõpet on töötaja saanud, millised on töötaja töölepingust tulenevad tööülesanded ja kohustused jne.
Kui on selge, millist hoolsust töötajalt tööl oodatakse, siis saab ka hinnata, kas töötaja on hoolsuskohustust rikkunud. Kui töötaja on tööks vajalikku hoolsust järginud, siis ei ole ta ka töökohustuste rikkumises süüdi. Kui mitte, on tegemist süülise käitumisega ning vastavalt süü astmele (tahtlikult või hooletuse tõttu) tuleb töötajal töölepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju tööandjale hüvitada.
Kui töötaja on töökohustusi rikkunud hooletusest, siis ei saa eeldada, et töötajal on kohustus hüvitada tekkinud kahju täies ulatuses. Sellisel juhul peab tööandja kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestama nt töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jms.
Kui töötaja leiab, et tööandja kahjunõue on põhjendamatu ning töötaja ei ole töökohustusi rikkunud, on töötajal võimalik kahju hüvitamisest keelduda. Eeltoodu kehtib nii varalise vastutuse kokkuleppe olemasolu kui selle puudumise korral. Sellisel juhul saab tööandja nõuda kahju hüvitamist läbi töövaidlusorgani (s.o kohtu või töövaidluskomisjoni), kus ta peab tõendama, et tekitatud kahju on täpselt nii suur, nagu tööandja seda väidab.
Kui tööandja soovib oma kahjunõuet töötaja töötasu nõudega tasaarvestada ehk palgast kinni pidada, tuleb tal selleks saada töötaja nõusolek kas kirjalikus (nt paberkandjal) või kirjalikku taasesitamist võimaldavas (nt e-kiri) vormis. Töötaja nõusolek tasaarvestamiseks tuleb saada igaks juhtumiks eraldi. See tähendab, et kehtiv on nõusolek, mis on antud pärast tasaarvestamise õiguse tekkimist ehk igakordselt pärast kahju tekkimist.
Töötaja töötasust ilma viimase kirjaliku nõusolekuta tööandja kahjunõuet kinni pidada ei või. Kui tööandja seda teeb, on töötajal õigus saamata jäänud töötasu nõudega pöörduda töövaidlusorgani poole.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja saab töölepingu lõpetada kui lepingus ei ole isegi kirjas, et mul üldse katseaeg oli?15.01.2018
Minuga sõlmiti tööleping määramata ajaks, kus ei ole kusagil kirjalikult märgitud, et mul kehtib ka katseaeg neli kuud.
Nüüd paar nädalat enne nelja kuu täitumist sellel töökohal anti mulle teada, et leping lõpetatakse kuna mul saab katseaeg läbi. Kas tööandja saab töölepingu lõpetada kui lepingus ei ole isegi kirjas, et mul üldse katseaeg oli?
Nüüd paar nädalat enne nelja kuu täitumist sellel töökohal anti mulle teada, et leping lõpetatakse kuna mul saab katseaeg läbi. Kas tööandja saab töölepingu lõpetada kui lepingus ei ole isegi kirjas, et mul üldse katseaeg oli?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töölepingus pole märget selle kohta, et katseaega ei kohaldata või et katseaeg on lühem, kui neli kuud, siis on katseaeg automaatselt neli kuud. Seda isegi olukorras, kui lepingus pole katseaja kohta sõnagi. Katseaja neli kuud tulevad töölepingu seadusest (TLS).
Mis puudutab lepingu lõpetamist, siis selgitan, et katseaeg ei saa olla tähtajalise lepingu sõlmimise põhjuseks. See tähendab, et kui tööandja soovib töötajat n-ö proovile panna, siis tal ongi selleks katseaeg, aga töösuhe peaks olema tähtajatu, v.a juhul kui tegemist on asendamise või nt hooajatööga (sellisel juhul on tähtajalise lepingu sõlmimine lubatud). Kui tööandja hindab katseaja jooksul, et töötaja oskused, teadmised, võimed jne ei vasta ootustele, on tööandjal õigus töösuhe üles öelda katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu (TLS § 86 lg 1). Tööandja peab töösuhte ülesütlemisest 15 kalendripäeva ette teatama ning avalduses põhjendama, miks töötaja ei täitnud katseaja eesmärki.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas saan takistada ülemisel korteriomanikul paigaldada minu akna kohale soojuspumpa?13.01.2018
Tere,
Kui 2 korruse korteriomanik (8 korteriga ühistu miljööväärtuslikus piirkonnas) plaanib minu korteri (1. korrusel tema all) akna alla paigaldada õhksoojuspumpa -
soojuspumba paigaldamisega kaasneks mulle negatiivsed mõjud (müra, hoone välisilme muutus, vaade aknast kui ka fassaadile, vb kondensaatvee hoone konstruktsioonidele sattumine), kas saan õigesti aru, et siis ei piisa õhksoojuspumba paigaldamiseks korteriühistu nõusolekust; hääletamine ühistus ei oleks teema, vaid sõlmida tuleks korteriomanike kokkulepe meie kahe vahel - minu ja selle õhksoojuspumpa paigaldada sooviva korteriomaniku vahel ning mul on õigus keelduda? - Kas piisab, kui mina ei nõustu kokkulepet sõlmima? Loogiliselt võttes ju nt majataguseid naabreid jt see õhksoojuspump ei pruugi riivata müra osas (va fassaadile ja aeda vaade muutuks inetumaks) - seega ei oleks objektiivne panna teema ühistu koosolekul hääletusele?
Tänan
Kui 2 korruse korteriomanik (8 korteriga ühistu miljööväärtuslikus piirkonnas) plaanib minu korteri (1. korrusel tema all) akna alla paigaldada õhksoojuspumpa -
soojuspumba paigaldamisega kaasneks mulle negatiivsed mõjud (müra, hoone välisilme muutus, vaade aknast kui ka fassaadile, vb kondensaatvee hoone konstruktsioonidele sattumine), kas saan õigesti aru, et siis ei piisa õhksoojuspumba paigaldamiseks korteriühistu nõusolekust; hääletamine ühistus ei oleks teema, vaid sõlmida tuleks korteriomanike kokkulepe meie kahe vahel - minu ja selle õhksoojuspumpa paigaldada sooviva korteriomaniku vahel ning mul on õigus keelduda? - Kas piisab, kui mina ei nõustu kokkulepet sõlmima? Loogiliselt võttes ju nt majataguseid naabreid jt see õhksoojuspump ei pruugi riivata müra osas (va fassaadile ja aeda vaade muutuks inetumaks) - seega ei oleks objektiivne panna teema ühistu koosolekul hääletusele?
Tänan
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Ma ei ole oma praktikas näinud soojuspumpa, mis vastaks eeltoodud nõuetele. Eeldusel et ka paigaldatava soojuspumba parameetrid viidatud määrusele ei vasta, tuleb kirjeldatud soojuspumba paigaldamiseks sõlmida kõigi korteriomanikega vastav kokkuleppe, ning seda küsimust ei saa otsustada korteriühistu üldkoosolekul.
Kui jätta müra küsimus kõrvale, eeldusel, et (A) soojuspumba paigaldamiseks on olemas kohaliku omavalitsus ehitusprojekt ja ehistusluba ehitusseadustiku mõistes, ning (B) muudatusega kaasnevad negatiivsed mõjud ei ületa korterite tavapärasel majandamisel kaanevaid mõjusid, võib soojuspumba paigaldada korteriomanike enamuse otsuse alusel.
Eeltoodu tuleneb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahvist 39 ning ehistusseadustikust.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korterühistu juhatusel on alust nõuda korteriomanikult pisiremonttööde tegemist trepikojas?13.01.2018
Tere,
Kas korterühistu juhatusel on alust nõuda korteriomanikult pisiremonttööde tegemist korteriühistu ruumides (trepikojas)?
Pisiremonttööde all mõtlen näiteks: trepikojavalgusti pirnide vahetust, kus on vaja tööriistu ja mingeid elektrialaseid teadmisi. Juhatus nimetab seda kohustuslikuks ühistu heakorra töödeks. Ühistukoosolekul on viidatud, et kõik peavad osalema kohustuslikes ühistu heakorra töödes.
Igakuiselt on üüriarvel "Remondifondi" tasu, mida korteriomanikud tasuvad ühistule.
Kas korterühistu juhatusel on alust nõuda korteriomanikult pisiremonttööde tegemist korteriühistu ruumides (trepikojas)?
Pisiremonttööde all mõtlen näiteks: trepikojavalgusti pirnide vahetust, kus on vaja tööriistu ja mingeid elektrialaseid teadmisi. Juhatus nimetab seda kohustuslikuks ühistu heakorra töödeks. Ühistukoosolekul on viidatud, et kõik peavad osalema kohustuslikes ühistu heakorra töödes.
Igakuiselt on üüriarvel "Remondifondi" tasu, mida korteriomanikud tasuvad ühistule.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui korteriühistu on sellise otsuse teinud, siis on tegu heade kommetega vastuolus oleva otsusega, mis on tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 86 tulenevalt tühine.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas 1/3 kaasomandis oleva korteri ostmisel vastutame ka võla eest ja kas 1/3 ulatuses?13.01.2018
Tere
kavatseme osta kohtutäituri kaudu 1/3 mõttelise osa korterist. Korter kuulub hetkel kolmele inimesele. Korteril on tekkinud võlg ühistu ees. Kui ühistu antud korteri kohtusse annab, kas meie oleme ka kohe vastutavad võla eest ja kaasatud kohtuasja, olles 1/3 mõttelise osa omanikud.
Suur tänu!
kavatseme osta kohtutäituri kaudu 1/3 mõttelise osa korterist. Korter kuulub hetkel kolmele inimesele. Korteril on tekkinud võlg ühistu ees. Kui ühistu antud korteri kohtusse annab, kas meie oleme ka kohe vastutavad võla eest ja kaasatud kohtuasja, olles 1/3 mõttelise osa omanikud.
Suur tänu!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriühistu võla ülemineku küsimust reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 43 lg 2, mille kohaselt korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega.
KrtS § 44 lg 1 - 3 täiendavad korteri täite- või pankrotimenetluses müügi puhul eeltoodut järgnevalt:
- korteriühistul on korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile.
- Korteriühistu pandiõigusele kohaldatakse seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut.
- Korteriühistu pandiõiguse suurus on korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa.
Lihtsustatult saab eeltoodu kokku võtta järgnevalt: korteriomandi ostmisel vastutab omandaja minimaalselt terve korteri 1 aasta vanuse võla eest.
Korteri kaasomanikuks saades tuleb lisaks arvestada, et eelmise korteriomaniku õigusjärglasena kehtivad uuele korteriomanikule kõik varasemad korteriühistu otsused. Samuti, kui Teie küsimuses viidatud kohtuvaidlus on seotud korteriga, mille mõtteline osa omandatakse, siis kehtib kohtuasjas tehtud otsus ka uue korteriomaniku suhtes.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas MTÜ volinik tohib samaaegselt kuuluda juhatusse?12.01.2018
Kas MTÜ volinik tohib samaaegselt kuuluda juhatusse?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kuidas käib maksude arvutamine ettevõtluskonto kaudu?12.01.2018
Ettevõtluskonto (jaanuarist 2018 kehtima hakkav) omanik sõlmib kinnisvara müügiga tegeleva OÜ-ga käsunduslepingu. OÜ maksab lepingu kohaselt ettevõtjale 40% iga ettevõtja poolt teostatud müügitehingu pealt (maakleri teenus). Ettevõtluskonto maksumäär on 20%, aga mis maksud kaasnevad sel juhul käsunduslepinguga?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas 2018. aastal võetakse elatis tuluna arvesse?12.01.2018
Tere. Kas 2018. aastal võetakse elatis tuluna arvesse? S.t. et kas see suurendab minu tulu ja vähendab siis maksuvaba miinimumi?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kui olen teeninud väljaspool Euroopat, siis mis ja miks peaksin sellest kuhugi deklareerima?12.01.2018
Kui ollakse teeninud Austraalias raha ja saadud seal pensionit ja tulumaksutagastusi, siis kas ja miks peab kodumaale naastes sellest MTA-d teavitama (tulumaksu tagastuse deklaratsioon)? Kas kodumaa küsib lisamakse veel seal teenitust siis? Olen jätnud tegemata viimase maksuaasta tagastuse. Eile MTA kontoris öeldi, et kui midagi teeninud pole, siis ei pea üldse avamagi iga-aastaselt seda saiti. Ei soovi lihtsalt trahve kaela. Kui aga olen teeninud väljaspool Euroopat, siis mis ja miks peaksin sellest kuhugi märkima üldse? Mis juhtub kui ei märgi?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Topeltmaksustamise risk on tõepoolest olemas, kuna Eesti ei ole Austraaliaga sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingut (nagu paljude riikidega see sõlmitud on).
Trahvide osas on MTA olnud mõistev ning kohe neid välja kirjutanud ei ole. Üldjuhul antakse enne võimalus oma käitumist parandada.
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas ma pean tegema tulumaksu arvutuse, mis näitab palju oleks minu optimaalne tulumaksuvaba miinimum?12.01.2018
Minu igakuine brutotulu jääb 1200-2100euro vahele. Minu soov oleks teha avaldus, et arvestatakse tulumaksuvabaks summaks 0, ehk siis tulumaks kogusummalt, sõltuvalt mis see summa siis kuiselt on. Kas nii on võimalik, kas ma pean tegema selle arvutuse, mis näitab palju oleks minu optimaalne tulumaksuvaba miinimum?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee