Õigus
Küsimus: Kuidas alustada, et vähendada elatise suurust?12.01.2018
Tere, juhtusin lugema artiklit elatise vähendamisest. Lugu selles, et mul kaks last kes elavad emaga. Olen igakuiselt maksnud elatist. Eelmisel aastal 470 eurot kuus. Seaduse järgi peaks sel aastal maksma vist 500. Artiklis oli välja toodud, et kuna riik maksab ka lastele, siis võiks nagu mingi osa maha arvestada elatise maksmisel. Ja kuna meil on graafik, et lapsed üle nädalavahetuse minu juures siis võimalik elatist vähendada seoses kulutustega lastele. Kusagile peaksin tegema avalduse või kuidas see asi käib? Jääb küll mulje, et püüan raha säästa laste arvelt, aga 500 eurot igalt palgalt hakkab üle jõu käima.
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suurus oleneb lapse vajadustest, kuid seaduse kohaselt ei tohiks elatis olla väiksem kui pool kehtivat alampalka. Riigikohtu uuemate seisukohtade kohaselt võib elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära olla alust siis, kui lapse vajadused on alampalgast väiksemad ja kui lapse ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega. Samuti võib elatise suurust mõjutada asjaolu, et teete laste ülalpidamiseks vahetult kulutusi, kui nad parasjagu Teie juures on. Eelnimetatud asjaolude esinemisel võib elatise vähendamine olla põhjendatud, kuid selleks tuleb kindlasti läbi viia asjaolude põhjalikum analüüs.
Kui maksate elatist omavahelise kokkuleppe alusel, tuleb Teil laste emale edastada oma seisukoht. Kui laste emale ei ole see vastuvõetav, on tal võimalik pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole ja kohtumenetluses on Teil taaskord võimalik oma seisukoht esitada. Kui elatis on juba kohtuotsusega välja mõistetud, tuleb elatise vähendamiseks hagiga kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan muuta lapse perekonnanime, kuna ta ei suhtle isaga ja ei saa isa (võõr)keelest ka aru?12.01.2018
Tere
Tahan lapse perekonnanime ära muuta, laps ei suhtle oma isaga kuna isa ei räägi eesti keelt. Kas on mingisuguseid võimalusi mul selleks või pean tõesti ootama kui laps saab üle 10-aastaseks, et ise öelda, et soovin teist nime. Hetkel nimeks nigeeria nimi.
Tahan lapse perekonnanime ära muuta, laps ei suhtle oma isaga kuna isa ei räägi eesti keelt. Kas on mingisuguseid võimalusi mul selleks või pean tõesti ootama kui laps saab üle 10-aastaseks, et ise öelda, et soovin teist nime. Hetkel nimeks nigeeria nimi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teil on lapse isaga ühine hooldusõigus, on nime muutmiseks vajalik lapse isa nõusolek. Kui nõusolekut pole võimalik saada, saate pöörduda nime muutmise küsimuses otsustusõiguse saamiseks kohtu poole. Kui kohus Teie avalduse rahuldab, on Teil õigus muuta lapse nime isa nõusolekuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriomanikul on õigus jätta tagasi maksmata tagatisraha, kui olen alla 6 kuu üürnik olnud?12.01.2018
Kas korteri omanikul on õigus mitte tagatisrahasi tagasi maksta kui olen olnud üüriline alla kuue kuu. Olen seal septembrist saati eelmisest aastast ja nüüd veebruaris anna korteri ära, et see kuu kolin välja. Omanik ütleb et tagatisrahasi ei makstagi tagasi. Selle tagatisrahaga ju tasaarveldatakse viimase kuu üür ja maksud, mis üle jääb maksab ta ju tagasi?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Lepinguga tutvumata on raska täpset vastust anda. Mulle ei ole teada, millistes tingimustes olite kokku leppinud. Samas eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.
Eluruumi üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist.
Seega saab üürileandja tagatisraha endale jätta üksnes juhul, kui olete andnud nõusoleku tasaarvestuse tegemiseks ning ülejäänud raha peab ta tagasi andma.
Küsimus: Kas on võimalik esitada maa rendi arve, kui eelnevalt ei ole kokku lepitud rendi hinnas?12.01.2018
Tere!
Ostsin üheksa aastat tagasi maamaja, kuhu ümber oli mõõdetud ka veidike maad. Tegime aia ümber, kus seda eelnevalt ei olnud mööda piirijoont. Ühes küljes oli juba aed olemas karjamaa vahel ja sinna enam aeda ei teinud. See aga oli üle meie piiri. Siiamaani oleme seda võõrast maad korras hoidnud niitmisega. Eelmine aasta ilmus välja omanik (kinnisvaraga tegelev maadeostja) ja tahtis meile maad maha müüa linnamaa ruutmeetri hinnaga. Me ei ole selle hinnaga nõus olnud. Hoidsime muidugi maad endiselt korras ja nüüd esitas ta meile rendi arve summas 300 eurot aasta.
Kas on võimalik esitada arve, kui eelnevalt ei ole kokku lepitud rendi hinnas?
Ostsin üheksa aastat tagasi maamaja, kuhu ümber oli mõõdetud ka veidike maad. Tegime aia ümber, kus seda eelnevalt ei olnud mööda piirijoont. Ühes küljes oli juba aed olemas karjamaa vahel ja sinna enam aeda ei teinud. See aga oli üle meie piiri. Siiamaani oleme seda võõrast maad korras hoidnud niitmisega. Eelmine aasta ilmus välja omanik (kinnisvaraga tegelev maadeostja) ja tahtis meile maad maha müüa linnamaa ruutmeetri hinnaga. Me ei ole selle hinnaga nõus olnud. Hoidsime muidugi maad endiselt korras ja nüüd esitas ta meile rendi arve summas 300 eurot aasta.
Kas on võimalik esitada arve, kui eelnevalt ei ole kokku lepitud rendi hinnas?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Kui teie kasutate maad alusetult, siis tekib omanikul õigus nõuda teie poolt saadud kasutuseelist. Üldiselt saab seda hinnata turuhinnaga. Samas selle nõude tõendamine osutub väga raskeks praktikas ning konkreetset vastust anda ei ole võimalik ilma kõigi asjaoludega tutvumata.
Arve esitamine on aga kindlasti ebasobiv viis omaniku nõude esitamiseks, sest selleks puudub õiguslik alus.
Teatud juhul ka teil tekib õigus nõuda maa korrashoidmisele kantud kulutuste hüvitamiseks.
Küsimus: Mis õigused on minul, kes ma üürin korterit ning avastame, et siin hallitab?12.01.2018
Tere! Sooviksin teada, mis õigused on minul, kes ma üürin korterit ning avastame, et siin hallitab. Tervis on kahjustada saanud ning minu isiklik vara riided, kotid ja jalanõud hallitusega kaetud.. kas peame omanikule üüri maksma või on meil õigus temalt nõuda tekitatud kahju eest? Ette tänades
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Vaadake palun varasemat vastust antud küsimusele: http://www.vastused.ee/loe/oigus/lepinguoigus/17086/uurikorter-hallitab-kas-oigus.html
Küsimus: Kas on määratud mingi summa, mis peab lastest eraldielavale vanemale elatise maksmise järgselt kätte jääma?11.01.2018
Uurin võimalusi elatise vähendamiseks. Maksan seni kahe alaealise lapse eest nende emale vabatahtlikult (kohtus pole seni käinud) miinimummääras alimente (seni 235+235 eurot kuus). Nüüd uuest aastast peaksin hakkama maksma kokku juba 500 eurot.
See on umbes 40% minu netopalgast. Lisaks saab lapse ema riigilt lastetoetust 110 eurot kuus. Laste ema palganumber on minu omaga vähemalt samaväärne, kui mitte parem. Pärast elatise ja arvete maksmist jääb mulle kätte summa, millest ei piisa kuu lõpuni toimetulemiseks. Kuna jätsin peale lahkuminekut meie ühise kodu laste emale, siis pidin oma elu praktiliselt nullist uuesti alustama. Kas on määratud mingi summa, mis peab lastest eraldielavale vanemale kätte jääma ja kas sellises olukorras on tõenäoline, et kohtus vähendataks mu kahele lapsele makstava elatise määra? Ja kuhu peaksin selle küsimusega pöörduma ning millest alustama?
Lisaks - lapsed on minu juures kaks nädalavahetust kuus, mis on väga tore, aga taas täiendav kulu, kuna elavad Eesti teises otsas.
See on umbes 40% minu netopalgast. Lisaks saab lapse ema riigilt lastetoetust 110 eurot kuus. Laste ema palganumber on minu omaga vähemalt samaväärne, kui mitte parem. Pärast elatise ja arvete maksmist jääb mulle kätte summa, millest ei piisa kuu lõpuni toimetulemiseks. Kuna jätsin peale lahkuminekut meie ühise kodu laste emale, siis pidin oma elu praktiliselt nullist uuesti alustama. Kas on määratud mingi summa, mis peab lastest eraldielavale vanemale kätte jääma ja kas sellises olukorras on tõenäoline, et kohtus vähendataks mu kahele lapsele makstava elatise määra? Ja kuhu peaksin selle küsimusega pöörduma ning millest alustama?
Lisaks - lapsed on minu juures kaks nädalavahetust kuus, mis on väga tore, aga taas täiendav kulu, kuna elavad Eesti teises otsas.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seadusega ei ole kindlaks määratud sellist summat, mis peaks vanemale peale elatise maksmist kätte jääma. Elatise suurus oleneb lapse vajadustest, kuid seaduse kohaselt ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivat alampalka. Riigikohtu uuemate seisukohtade kohaselt võib elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära olla alust siis, kui lapse vajadused on alampalgast väiksemad ja kui lapse ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega. Samuti võib elatise suurust mõjutada asjaolu, et teete laste ülalpidamiseks vahetult kulutusi, kui nad parasjagu Teie juures on. Eelnimetatud asjaolude esinemisel võib elatise vähendamine olla põhjendatud, kuid selleks tuleb kindlasti läbi viia asjaolude põhjalikum analüüs.
Kui maksate elatist omavahelise kokkuleppe alusel, tuleb Teil laste emale edastada oma seisukoht. Kui laste emale ei ole see vastuvõetav, on tal võimalik pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole ja kohtumenetluses on Teil taaskord võimalik oma seisukoht esitada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida ette võtta, kuhu pöörduda, kui minu korteri peal olev korter on pooleli ja kõik soojus kaob lae kaudu?11.01.2018
Tere
Tegin KÜ üldkoosolekule aruteluks kirjaliku avalduse.
Üldkoosolek seda arutlusele ei võtnud, kuna polnud World vormingus. KÜ juhatus väidab, et aktsepteerivad vaid World vormingus avaldusi. KÜ põhikirjas selle kohta info puudub.
Kohustab seda seadus?
Minu korter asub korteri all, mis on väljaehitamata soojustamata, Ehitusregistri info põhjal ehitusjärgus ja elamisloata. Minu korterit on võimatu kütta kuna ülal, nn "korterist" eraldab vaid veneaegne betoonist õõnespaneel ja köetav soojus kaob hetkega. Arveid saadab KÜ nagu omaksin keskkütteradiaatoreid st.kütet, tegelikult aga aastast 2014 on korterisse paigaldatud soojuspump ja õliradiaatorid (KÜ juhatus on sellest ka teadlik).
Kõik paraku momendil tulutu, sest nagu mainisin...soojus haihtub hetkega. Minu korter seega aastaringseks elamiseks kõlbmatu. Olen pöördunud ka omavalitsuse, Päästeameti jne. poole paraku tulutult! Mida ette võtta, kuhu pöörduda?
Andke palun nõu!
Head alanud uut aastat!
Tegin KÜ üldkoosolekule aruteluks kirjaliku avalduse.
Üldkoosolek seda arutlusele ei võtnud, kuna polnud World vormingus. KÜ juhatus väidab, et aktsepteerivad vaid World vormingus avaldusi. KÜ põhikirjas selle kohta info puudub.
Kohustab seda seadus?
Minu korter asub korteri all, mis on väljaehitamata soojustamata, Ehitusregistri info põhjal ehitusjärgus ja elamisloata. Minu korterit on võimatu kütta kuna ülal, nn "korterist" eraldab vaid veneaegne betoonist õõnespaneel ja köetav soojus kaob hetkega. Arveid saadab KÜ nagu omaksin keskkütteradiaatoreid st.kütet, tegelikult aga aastast 2014 on korterisse paigaldatud soojuspump ja õliradiaatorid (KÜ juhatus on sellest ka teadlik).
Kõik paraku momendil tulutu, sest nagu mainisin...soojus haihtub hetkega. Minu korter seega aastaringseks elamiseks kõlbmatu. Olen pöördunud ka omavalitsuse, Päästeameti jne. poole paraku tulutult! Mida ette võtta, kuhu pöörduda?
Andke palun nõu!
Head alanud uut aastat!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Samas kehtib eeltoodu eeldusel, et olete keskkütteradiaatorid eemaldanud korterist korteriomanikega sõlmitud kokkuleppe alusel. Vasatasel korral tuleks Teil esmalt taastada projektijärgne keskküttesüsteem, ning esitada nõue korteriühistu vastu alles peale seda, kui probleem jääb püsima ka peale seda.
Eluruumile esitatavad nõuded on sätestatud Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruses nr 85, mille leiate siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015034
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui tahaks edasi töötada, kuid kontroll on nii pingeline ja pressiv, et ei suuda nii edasi enam?11.01.2018
Tere.
Töötan asutuses, kus iga väiksemgi viga tööalaselt fikseeritakse ja hiljem edastatakse palgalehega. Fikseerijaks-testijaks on töötaja, keda keegi ei kontrolli ja seega ta teeb seda nii nagu heaks arvab. Seega, testija on üleolev ja kehtestab omi reegleid, kahjustades sellega tööõhkkonda. Olen vestelnud ka tööandjaga. Kahjuks tulemusteta. Tagajärjeks on juba tekkinud vaimse tervise rikkeid. Sooviksin selles asutuses edasi töötada - olen seal pea 11 aastat juba olnud, aga paraku töökliima on väljakannatamatu. Kuidas peaksin edasi toimima?
Ette tänades
Töötan asutuses, kus iga väiksemgi viga tööalaselt fikseeritakse ja hiljem edastatakse palgalehega. Fikseerijaks-testijaks on töötaja, keda keegi ei kontrolli ja seega ta teeb seda nii nagu heaks arvab. Seega, testija on üleolev ja kehtestab omi reegleid, kahjustades sellega tööõhkkonda. Olen vestelnud ka tööandjaga. Kahjuks tulemusteta. Tagajärjeks on juba tekkinud vaimse tervise rikkeid. Sooviksin selles asutuses edasi töötada - olen seal pea 11 aastat juba olnud, aga paraku töökliima on väljakannatamatu. Kuidas peaksin edasi toimima?
Ette tänades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötamisel tuleb arvestada, et tööandjal on õigus töö tegemist/tulemusi kontrollida. Mõnes ettevõttes on selleks lausa eraldi inimene, kes kvaliteedikontrolli teostab. Lisaks on tööandjal töölepingu seaduse alusel võimalus n-ö praagi tegemisel teatud tingimustel töötaja töötasu alandada.
Kui fikseerija-testija pole oma hindamises Teie hinnangul erapooletu või aus, siis esmase asjana tuleks asjaoludest vahetule juhile või tööandjale rääkida. Veel parem oleks, kui fikseeriksite olukorra ja kirjutaksite. Kui see lahendust ei too, kuid fikseerija-testija tegevusest kaotate töötasus, on mõistlik pöörduda saamata jäänud töötasu nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidlusorgan saab poolte tõendite alusel anda hinnangu fikseerija-testija erapooletusele ja sellele kas töötasu alandamine on olnud seaduspärane või mitte.
Mis puudutab Teie terviseseisundit, siis võib tegemist olla psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tingitud probleemiga. Soovitan tutvuda Tööelu portaalis olevate psühhosotsiaalsete ohutegurite materjaliga, et saada selgust, kas Teie puhul on tegu psühhosotsiaalsete ohuteguritega tööl: http://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/tookeskkonna-ohutegurid/Psyhholoogilised-ohutegurid. Lisaks leiate sealt erinevaid juhendeid, kuidas psühholoogiliste ohuteguritega toime tulla.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas kohtul on lubatud teha päring pankadesse lapse vara ja konto väljavõtte saamiseks?10.01.2018
Kas kohtul on lubatud teha päring pankadesse lapse vara ja konto väljavõtte saamiseks? Elatise hagi on menetluses ja nii isa kui mina oleme oma väljavõtted ja varad neile edastanud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Jah, kohtul on õigus teha selliseid päringuid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida ette võtta, kui korteriühistu juhatus ei vasta?31.12.2017
Tere
KÜ juhatus, kas ei vasta üldse või olulisele küsimustele jätab lihtsalt vastamata.
Majas on katusekorter välja ehitamata, minu korter selle all on aastaringseks elamiseks kõlbmatu, köetav soojus kaob korterist hetkega. Soovisin tutvuda energiaauditi ja termofotodega, mulle lihtsalt ei vastata.
Mida ette võtta?
KÜ juhatus, kas ei vasta üldse või olulisele küsimustele jätab lihtsalt vastamata.
Majas on katusekorter välja ehitamata, minu korter selle all on aastaringseks elamiseks kõlbmatu, köetav soojus kaob korterist hetkega. Soovisin tutvuda energiaauditi ja termofotodega, mulle lihtsalt ei vastata.
Mida ette võtta?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Soovin Teile, ning kõigile portaali külastajatele meeleolukat aastavahetust!
Lugupidamisega,
Andry Krass