Õigus
Küsimus: Kas ma pean last isale andma, kui lapse isa pole pool aastat lapsele elatist maksnud?07.12.2017
Esitasin kohtusse hagi isaduse tuvastamiseks ja elatise nõudes. Kui kohtu kaudu on nüüd isadus tuvastatud siis lapse isa sai automaatselt ka hooldusõiguse. Küsimus on siis selles, et kui lapse isa lapsele elatist pole pool aastat maksnud, kas ma pean last isale andma? Või kui lapse isa elatist ei maksa, siis tal on siiski õigus last näha? Kas ma võin sellest keelduda põhjusel, et isa lapsele elatist ei maksa?
Ette tänades,
Ette tänades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise mittemaksmine ei anna alust isa ja lapse suhtlemise takistamiseks, need on eraldiseisvad asjad. Kui lapse isalt mõistetakse elatis kohtuotsusega välja, kuid ta ei hakka vabatahtlikult elatist maksma, on Teil võimalik algatada lapse isa suhtes elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriühistu üldkoosolek võib võtta vastu kohtuotsust sisuliselt ignoreeriva otsuse?06.12.2017
Meie kortermaja kohta on 2003 aastast võetud vastu kohtuotsus, mis kinnitas, et üleminek elektriküttele on olnud seaduslik ja osade omanike soov kehtestada neile teatud protsent keskütte kulude kompenseerimiseks ei ole põhjendatud, sest seda nõuet ei kinnita ükski uuring ega metoodika. Vahepeal pole midagi muutunud. Ometi otsustas viimane üldkoosolek kehtestada el.kütjatele 10 % suuruse lisamaksu korterite m2 põhiselt, mis arvestatakse keskküttele kulunud summa järgi. Põhjuseks toodi, et lahtiühendatud el.kütjad ei tasu ega osale küttekulude jagamises – üldruumides ehk keldrites. Väliskoridorides on keskkütteradiaatorid eemaldatud. Ennast spetsialistideks nimetanud paar inimest väitsid, et nimetatud kohtuotsus ei ole oluline ja sellise tasu nõudmine on seaduslik, mille põhjenduseks toodi MKM 2006 aasta tellimus „Küttekulude jaotamisest elamus“. Tegemist on projektiga, mitte seadusega. Ühelegi seadusele, mis lubaks mingeid protsente nõuda, ei viidatud. Samas maksavad meie majas ka elektriga kütjad majandamiskulusid KÜS §15/1,2 kohaselt. Sellest fondist on makstud mh keskkütteremontide ja keskkütte osalise renoveerimise eest, millest el.kütjad pole mingit kasu saanud. KOS § 13 kohaselt peaks seega arvesse võtma ka el.kütjate kulusid kütmisele ja need jagama võrdselt kõigi korteriomanike vahel. Seda aga ei peeta oluliseks. Ka ütleb sama MKM-i uuring, et kui lahtiühendamine on toimunud seaduslikult, siis peavad teised omanikud taluma ka negatiivseid tagajärgi. Samuti ei ole meie ühistu põhikirjas reguleeritud kulude jagamise korda. Olete varem öelnud, et ei juhatus ega üldkoosolek ei saa seetõttu kehtestada uusi koormisi, mis rikuks korteriomanike õigusi ning sellised otsused on tühised. Praegusel juhul on minu arvates just seda tehtud. Küsimus: võttes arvesse eelnevat seletust, siis kas üldkoosoleku otsus on seaduslik. Mida teha edasi?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui korterelamu säilimiseks kasutatakse mitut kütteliiki, ning tegu on õiguslikult korrektse olukorraga, siis tuleb korteriomanikel kanda mõlemaga seotud kulud proportsionaalselt korteri suurusele.
Kulude jagamise küsimust saab reguleerida põhikirja kaudu ja/või Riigikohtu praktika kohaselt ka üldkoosoleku otsuse kaudu, kui otsuse vastuvõtmine toimub samasuguse häälteenamusega nagu on vajalik põhikirja muutmiseks. Olukorras, kus põhikiri küttekulude jagamist ei reguleeri, tuleks üldkoosoleku otsuse kehtivuse hindamisel hinnata seda, kas otsus võeti vastu põhikirja muutmisele vastava kvalifitseeritud häälteenamusega ehk kas selle poolt hääletas rohkem kui pool korteriühistu häälte üldarvust.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas tööandjal on õigus nõuda, et iga kuu pean osalema koosolekul, mis toimub peale tööpäeva lõppu?06.12.2017
Tere!
Kas tööandjal on õigus nõuda, et iga kuu pean osalema koosolekul, mis toimub peale tööpäeva lõppu?
Kas tööandjal on õigus nõuda, et iga kuu pean osalema koosolekul, mis toimub peale tööpäeva lõppu?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötaja põhilised kohustused on fikseeritud töölepingu seaduse § 15 lg-s 2, mille kohaselt on töötaja eelkõige kohustatud tegema kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi, tegema tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal ning täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. Töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid oma vabal ajal. Kuna koosolek on tööandja huvides tehtav tegevus, siis on tegemist tööajaga. Tööandja võib töötajat küll kohustada koosolekul osalema, kuid üksnes tööajast. Seega tuleb koosolek planeerida töötaja tööaja hulka.
Töötajal on õigus keelduda ületunnitööst. Kui koosolek, mis ei toimu tavapärasel tööajal põhjustab töötajale ületunnitöö, siis on töötajal õigus sellest keelduda. Kui koosolek on planeeritud tööaja hulka, siis ei ole töötajal õigus sellel osalemisest keelduda. Kui tööandja ei maksa koosolekul osalemise eest (ületunni)töötasu, siis tekib töötajal saamata jäänud töötasu nõue, mida tal on õigus kuni kolm aastat tagatn järele nõuda.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida ette võttsa, kui minu vanemad ei anna mulle last tagasi?06.12.2017
Tere!
Kelle poole oleks õige pöörduda kui minu vanemad ei anna last mulle? Kas lastekaitse või kohtu poole? Nimelt olin 17-aastane kui sündis minu praeguseks juba 6-aastane poeg. Kuna olin üksikema, vanemad lubasid mind aidata ja laps kasvas mu vanemate juures. Juba alguses märkasin, et mul pole lapsele õigusi ja öeldakse et ma ei saa lapse kasvatamisega hakkama jne. Ähvardati lapse hooldusõiguse äravõtmisega. Vanemad kutsuvad ennast emmeks ja issiks. Mul oli vanematega suusõnaline kokkulepe, et kui mul on kool lõpetatud ja stabiilne töö, võib laps minu juurde elama tulla.
Hetkel elan Tallinnas koos elukaaslasega, meil mõlemal on stabiilne töö ja ma ei näe takistusi lapse kasvatamisel. Kuid kui küsisin, öeldi, et kui laps ülikooliealiseks saab võib ta minu juurde tulla. Mida ma peaksin tegema?
Laps läheb juba varsti kooli, ta pole siiamaani lasteaias käinud. On ülekaalus ja tean, et keskkond kodus ei ole kõige puhtam.
Olen mures ja tahan oma lapsele kõige paremat!
Kelle poole oleks õige pöörduda kui minu vanemad ei anna last mulle? Kas lastekaitse või kohtu poole? Nimelt olin 17-aastane kui sündis minu praeguseks juba 6-aastane poeg. Kuna olin üksikema, vanemad lubasid mind aidata ja laps kasvas mu vanemate juures. Juba alguses märkasin, et mul pole lapsele õigusi ja öeldakse et ma ei saa lapse kasvatamisega hakkama jne. Ähvardati lapse hooldusõiguse äravõtmisega. Vanemad kutsuvad ennast emmeks ja issiks. Mul oli vanematega suusõnaline kokkulepe, et kui mul on kool lõpetatud ja stabiilne töö, võib laps minu juurde elama tulla.
Hetkel elan Tallinnas koos elukaaslasega, meil mõlemal on stabiilne töö ja ma ei näe takistusi lapse kasvatamisel. Kuid kui küsisin, öeldi, et kui laps ülikooliealiseks saab võib ta minu juurde tulla. Mida ma peaksin tegema?
Laps läheb juba varsti kooli, ta pole siiamaani lasteaias käinud. On ülekaalus ja tean, et keskkond kodus ei ole kõige puhtam.
Olen mures ja tahan oma lapsele kõige paremat!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Nagu ma aru saan, on laps kasvanud Teie vanemate juures kokkuleppel, Teie hooldusõigust seejuures peatatud ei ole. Kui see on nii, ei ole Teie vanematel alust keelduda Teile lapse tagasiandmisest. Arvestades seda, et laps on juba pikka aega olnud Teie vanemate kasvatada, peaks lapse Teie juurde elama asumine olema võimalikult sujuv. Kui vanematega kokkuleppele saada ei õnnestu, soovitan esimese asjana pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole ning paluda kaasabi olukorra lahendamisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas invakaardiga tohib parkida linnale kuuluval kõnniteel?05.12.2017
Kas invakaardiga tohib parkida linnale kuuluval kõnniteel, kui see konkreetne kõnnitee ei asu peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjualas (s.t võimalik on auto jätta ka sõiduteele)?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas koondatud inimesed peaksid ka saama jõuluboonust, mida on aastaid makstud?05.12.2017
Tere. Meil oli ettevõttes osakonna teise riiki kolimise tõttu kahe inimese koondamine ja nüüd selgus, et kõik teised, kes ettevõttesse edasi tööle jäid (teistesse osakondadesse ligi 200 inimest) said iga aastast novembris makstavat preemiat. Töölepingus preemia kohta midagi kirjas ei ole, kuid seda on makstud aastast 2012 ja selle kohta on ametlik kiri tööandjalt, kes selgitab, et nad maksavad seda vabatahtlikult ja igale töötajale vastavalt sellele mitu kuud nad aasta algusest tööl on olnud. Nõudsime ka osakonna juhilt selgitust miks see aasta ainult koondatavad sellest ilma jäid ja vastus oligi see, et kuna meie otsustasime teise osakonda mitte üle minna, ja leppida koondamisega ning teistele makstakse seda motiveerimiseks, siis otsustasid nad sellest meid ilma jätta. Küsimus ongi see, et kas neil on selleks õigus? Meie koondamine jõustub 1.detsembrist
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötasu võib koosneda erinevatest komponentidest (tunnitasu, protsentuaalne tasu käibelt, tükitöötasu jne). Töötasu erinevate komponentide, nt lisatasu puhul tuleb hinnata, kas makstav lisatasu on tööandja ühepoolselt määratav preemia või on tegemist töötasu osaga. Tööandja poolt ühepoolselt määratava lisatasuga on tegemist nt jõulupreemia maksmisel, mida makstakse üks kord aastas ja mille maksmist või mittemaksmist võib tööandja ühepoolselt muuta. Töötajal ei ole igakuiselt õigus nõuda tööandja poolt ühepoolselt makstavat preemiat.
Kui lisatasu/preemia on tasu töö tegemise eest, siis üldjuhul on tegemist töötasu osaga. Töötasu ei saa tööandja ühepoolselt vähendada ega muuta. Lisaks võib vastavasisulise näite tuua Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-10, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et tööandja (k.a ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks.
Töölepingu seaduse § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi, eelkõige töötasu, tööülesandeid, töötamise asukohta ja töökoormust, muuta üksnes poolte kokkuleppel. Seega tööandja võib igal ajahetkel teha töötajale ettepanekuid töötasu muutmiseks, sh vähendamiseks, kuid töötajal on õigus otsustada, kas ta nõustub tööandja ettepanekutega või mitte.
Seega kokkuvõttes võib öelda, et tuleb hinnata, kas tööandja poolt üks kord aastas makstav tasu on tasu tööülesannete täitmise eest või tööandja poolt ühepoolselt määratava preemiaga. Esimesel juhul on tööandjal kohustus maksta kõigile töötajatele, kes tasu on välja teeninud, teisel juhul võib tööandja ühepoolselt otsustada, kas ta maksab ühekordset preemiat või mitte.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tohin sõidukit juhtida kui andsin kaebuse kohtusse?05.12.2017
Tere. Sain väärteo otsuse kohtuvälise menetleja poolt. Andsin kaebuse ettenähtud tähtajal kohtusse. Kas otsus ikka jõustub või peatab jõustumine? Otsus on selline, et juhtimisõigus on ära võetud. Otsus pidi jõustuma 2.12. Kohtust pole midagi veel teada kas autot saab juhtida või siis ei tohi?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas vanemad saavad oma täiskasvanud lapse kodust välja tõsta, kui see elab nende kulul ja ülbitseb ka veel lisaks?04.12.2017
Tere, elame minule ja abikaasale kuuluvas korteris, kus elab ka minu täiskasvanud tütar (ei ole abikaasa laps). Tütar koolis ei käi, tööl ei käi, majapidamistöödes ei osale, ülbitseb, suhted ülejäänud pereliikmetega on väga halvad. Kas minul või minu abikaasal on õigus teda vanematekodust välja tõsta? Tütar on tegelikult õpi- ja töövõimeline täiskasvanu, kes peaks enda tegude eest vastutust kandma hakkama, tööle minema, ennast ise elatama, kuid mugavam on elada vanemate kulul, isegi kui suhted on väga halvaks läinud. Kelle poole peaksin sellise taotlusega pöörduma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemal ei ole iseenesest kohustust ülal pidada oma täiskasvanud, mitte abivajavat last, seejuures kohustust pakkuda talle elamispinda. Kui Teie poolt kirjeldatud olukord jätkub (pean silmas tütre ebasobilikku käitumist) ja Te ei soovi temaga enam koos elada, tuleb Teil paluda tema lahkumist. Kui ta ei ole nõus vabatahtlikult lahkuma, on võimalik nõuda Teile kuuluva eluruumi vabastamist ka kohtu kaudu.
Ilmselgelt oleks mõistlik selline küsimus lahendada poolte kokkuleppel, võibolla oleks abi ka sellest, kui kaasate olukorra lahendamisse sotsiaaltöötaja.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas emal on õigus küsida elatisraha kui lapsed elavad pool aega isa juures?04.12.2017
Kui vanemad on otsustanud ühishoolduse kasuks, st lapsed viibivad pool aega ema juures ja pool aega isa juures, kas sellisel juhul emal on õigus küsida elatisraha? Isa kulud korterile on oluliselt väiksemad, kuna tasuda tuleb vaid kommunaalide eest, ema kolib üürikorterisse ning on selgelt väiksema sissetulekuga (kuigi isa ei teeni reeglina ametlikku tulu). Kuidas käituda?
Kas emal on võimalik saada mingit toetust näiteks linnalt?
Kas emal on võimalik saada mingit toetust näiteks linnalt?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lastel on vahelduv elukoht ja nad veedavad mõlema vanema juures võrdse osa ajast, sõltub elatise maksmise kohustus sellest, millises mahus teevad mõlemad vanemad laste ülalpidamiseks kulutusi. Kui mõlema vanema panus laste ülalpidamiseks on võrdne, ei ole alust elatise maksmiseks. Kui aga ühe vanema panus on märkimisväärselt suurem, tuleks teisel vanemal hüvitada osa, mille võrra teeb tema vähem kulutusi laste ülalpidamiseks. Üldjuhul jaotub ülalpidamiskohustus vanemate vahel võrdsetes osades, vaid märkimisväärse varandusliku olukorra korral on põhjendatud ülalpidamiskohustuse ebavõrdne jagamine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on õige, et 1 korteri asemel tehti 5 väikest aga kulusid makstakse kui 1 korteri eest?03.12.2017
Maja renoveerimisel ehitati välja pööningukorrus ning sealt saadud 1 korteriomand müüdi arendajalt väljaehitamata kujul uuele omanikule, kes nüüd selle ühe korterina arvele võetud pinna jagas ja ehitas välja seal 5 väikest korterit. KÜ-le tähendaks see seda, et maksud laekuvad 1 korteri kohta, reaalselt aga tegemist 5 väikese korteriga, mis üüritakse välja ja kes kõik kasutavad ühiselektrit, trepikoja koristusteenust, tahavad parkida niigi kitsal parkimisalal jne. Lisaks tähendab see suurt elanike arvu suurenemist. Igas korteris ju vähemalt 2 inimest, mis teeks kokku elanike arvu suurenemise 10 võrra. Olukorras kus oleks 1 korter, ilmselt 10 elanikku ei oleks. Kas KÜ peab olema nõus sellega? Kas see võib kuidagi mõjuda maja konstruktsioonidele (tegemist üle 100 aasta vanuse palkmajaga miljööväärtuslikus rajoonis) jne. Kas ja kuidas peaks reageerima? Mis selline tegevus meile kaasa tuua võiks?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui see siiski nii on, siis saab põhjus olla vaid Teie enda korteriühistu põhikirjas. Soovitan viimane üle vaadata, ning viia vajadusel sisse muudatus, mis tagaks senisest õiglasema majanduskulude jagamise.
Korterelamu konstruktsioonide tugevuse kontrollimiseks soovitan pöörduda ehituseksperdi poole.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ