Õigus
Küsimus: Kas politsei peaks mulle andma mini dokumendi selle kohta, et auto konfiskeeriti või piisab tõesti minult allkirja võtmisest?01.12.2017
Tere. Mul selline juhtum, kus politsei võttis ära auto seoses autoga kuritöö toimepanemisega. Aga mulle ei antud selle kohta ühtegi paberit. Võeti ainult allkiri. Kas tegelikult peaksin saama selle kohta paberi?
Kas liikluskindlustus on mul veel vajalik, kui auto seisab politsei hoovis, kuigi ma ei tea kas ma üldse auto tagasi saan (maksan kindlustust tühja?)
Kas liikluskindlustus on mul veel vajalik, kui auto seisab politsei hoovis, kuigi ma ei tea kas ma üldse auto tagasi saan (maksan kindlustust tühja?)
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Arvan küll, et liikluses mitteosaleva sõduki eest ei ole mõtet kindlustust maksta. LKindlS § 6 näeb ette, et kindlustuskohustust ei ole sõiduki suhtes lepingu lõppemisele järgneva 12 kuu jooksul tingimusel, et sõidukiga ei osaleta liikluses ega kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi.
Küsimus: Kas leppetrahvi esitaja peab tuvastama sõidukit juhtinud isiku või piisab trahvisedeli kojamehe alla jätmisest?01.12.2017
Tere!
Olen saanult autole enda majaees parkimiskaardi puudumise eest kaks leppetrahvi firmalt parkit. Kellel ja kas on kohustus need tasuda?
Olen ise natukene uurinud ja leidsin et "Leppetrahvi saab nõuda konkreetselt isikult, kes auto eramaale parkis. Piisav ei ole leppetrahvi nõude sõiduki kojamehe vahele asetamine ning nõudes üksnes sõiduki registreerimismärgi näitamine. Leppetrahvi esitaja peab tuvastama sõidukit juhtinud isiku."
"Liiklusseaduse § 72 lg 2), sõiduki omanikult on võimalik 6 kuu jooksul nõuda, et ta teataks kes sõidukit parkis. " - Kui ma ei ütle neile kes parkis?
Täpsustan, et mina ise ei ole autodega kuidagi seotud, ega ka parkinud neid siia. Kelle poole edaspidi pöördutakse siis, et see raha kätte saada?
Olen saanult autole enda majaees parkimiskaardi puudumise eest kaks leppetrahvi firmalt parkit. Kellel ja kas on kohustus need tasuda?
Olen ise natukene uurinud ja leidsin et "Leppetrahvi saab nõuda konkreetselt isikult, kes auto eramaale parkis. Piisav ei ole leppetrahvi nõude sõiduki kojamehe vahele asetamine ning nõudes üksnes sõiduki registreerimismärgi näitamine. Leppetrahvi esitaja peab tuvastama sõidukit juhtinud isiku."
"Liiklusseaduse § 72 lg 2), sõiduki omanikult on võimalik 6 kuu jooksul nõuda, et ta teataks kes sõidukit parkis. " - Kui ma ei ütle neile kes parkis?
Täpsustan, et mina ise ei ole autodega kuidagi seotud, ega ka parkinud neid siia. Kelle poole edaspidi pöördutakse siis, et see raha kätte saada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?tekst=europark%0D%0A&sortVaartus=LahendiKuulutamiseAeg&sortAsc=false&kuvadaVaartus=Pealkiri&pageSize=25&defaultPageSize=25
Küsimus: Kuidas peaks ühistu käituma, kui üks majaelanik on hakanud kasutama vaba pinda parkimiseks, kuigi kokku pole lepitud?01.12.2017
Tere!
12 korteriga majal (toimiv ühistu) on sisehoov, kus on notariaalse kasutuskorra alusel ära jagatud 8 parkimiskohta. Sisehoovis on ka vaba ruumi, mis ei ole kellegi parkimiskoht. Viimasel ajal on üks majaelanik, kellele kuulub üks teine parkimiskoht hoovis, hakanud kasutama vaba ruumi oma teise sõiduauto parkmiseks. Mõned aastad tagasi üritas seesama korteriomanik saada majaelanikelt nõusolekut selle koha kasutamiseks, aga elanikud seda ei andnud. Nüüd on ta lihtsalt hakanud seda kohta omavoliliselt hõivama. Millised on ühistu võimalused sellises olukorras käituda? Kas saaksime lasta auto teisaldada?
12 korteriga majal (toimiv ühistu) on sisehoov, kus on notariaalse kasutuskorra alusel ära jagatud 8 parkimiskohta. Sisehoovis on ka vaba ruumi, mis ei ole kellegi parkimiskoht. Viimasel ajal on üks majaelanik, kellele kuulub üks teine parkimiskoht hoovis, hakanud kasutama vaba ruumi oma teise sõiduauto parkmiseks. Mõned aastad tagasi üritas seesama korteriomanik saada majaelanikelt nõusolekut selle koha kasutamiseks, aga elanikud seda ei andnud. Nüüd on ta lihtsalt hakanud seda kohta omavoliliselt hõivama. Millised on ühistu võimalused sellises olukorras käituda? Kas saaksime lasta auto teisaldada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas kahtluse korral võib teha töötajat kontrolliva inventuuri enne ja pärast tema tööd ja ilma tema kohaoluta?30.11.2017
Tere.
Ühel töötajal oli pidevalt puudujääk kassast ja otsustasime koos ühe sisuka inventuuri teha. Nimelt käitusime siis nii, et enne tema tööpäeva tegime kolmekesi inventuuri, mille panime kirja registeerimisraamatusse ja allkirjastasime ja kui antud isiku tööpäevad olid läbi (2 päeva) siis tegime samade isikutega uue inventuuri kaubaga ja puudujääk oli 168.-€.
Võtsin müüjaga ühendust, tema ennast loomulikult süüdi ei tunnistanud kuid ametlikult ei soovinud seda teemat üles tõstatada. Aga siis muutis meelt kui oli tarvitanud alkoholi ja tegi palju ebameeldivusi. Tema väidab, et tema ei ole varastanud, kuid seda, kuidas puudujääk tekkis, ei oska kommenteerida. Tema ütles, et tema oleks pidanud kõrval viibima kui tehti inventuuri, kuid tean, et just sel hetkel poleks ta varastanud, minu jaoks oli tähtis, et kas puudujääk on või mitte ja kas saan teda edasi usaldada. Nüüd ähvardab, et läheb töökaitsesse jms aga ega sellest lugu pole, kuna tean, et inventuur oli igati õige. Tahangi teada, et kas tegin midagi valesti? Kas oleksin pidanud käituma või tegema kuidagi teisiti?
Ühel töötajal oli pidevalt puudujääk kassast ja otsustasime koos ühe sisuka inventuuri teha. Nimelt käitusime siis nii, et enne tema tööpäeva tegime kolmekesi inventuuri, mille panime kirja registeerimisraamatusse ja allkirjastasime ja kui antud isiku tööpäevad olid läbi (2 päeva) siis tegime samade isikutega uue inventuuri kaubaga ja puudujääk oli 168.-€.
Võtsin müüjaga ühendust, tema ennast loomulikult süüdi ei tunnistanud kuid ametlikult ei soovinud seda teemat üles tõstatada. Aga siis muutis meelt kui oli tarvitanud alkoholi ja tegi palju ebameeldivusi. Tema väidab, et tema ei ole varastanud, kuid seda, kuidas puudujääk tekkis, ei oska kommenteerida. Tema ütles, et tema oleks pidanud kõrval viibima kui tehti inventuuri, kuid tean, et just sel hetkel poleks ta varastanud, minu jaoks oli tähtis, et kas puudujääk on või mitte ja kas saan teda edasi usaldada. Nüüd ähvardab, et läheb töökaitsesse jms aga ega sellest lugu pole, kuna tean, et inventuur oli igati õige. Tahangi teada, et kas tegin midagi valesti? Kas oleksin pidanud käituma või tegema kuidagi teisiti?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) ei reguleeri, kuidas tööandja töötaja töökohuste täitmist kontrollima peab. Oluline on, et töökohuste täitmisel asutatakse töötaja privaatsust ja töökohustuste täitmist kontrollitakse viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi (TLS § 28 lg 2 p 11). Seega eelkõige on tööandja otsustada, millised reeglid ta ettevõttes kehtestab, kuidas inventuuri teostatakse, kes peavad invetuuri läbiviimise juures viibima jne.
Oluline on silmas pidada ka seda, kas vaidluse korral on tööandjal piisavalt tõendeid, et tõestada konkreetse töötaja süüd varalise kahju tekitamises. Nt kas töötajal oli ainuisikuliselt juurdepääs kassale või on võimalik, et ka teised isikud pääsevad kassasse (töötajad, kliendid), kas invetuuri tulemusi on võimalik tõendada (kirjalikult tehtud tunnistajate juuresolekul), kuidas on korraldatud päevakassa üleandmine (lugemine vahetuse alguses, lõpus) jne.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas toimida, kui sooviksin LHP naasmisel töötada osalise koormusega aga tööandja ei võimalda?30.11.2017
Tere.
Minu LHP saab läbi uue aasta alguses, kui laps saab 3-aastaseks. Pöördusin tööandja poole sooviga naasta tagasi tööle uuest aastast osalise tööajaga (varasemalt oli mul täiskoht). Asutus aga leiab, et osalise tööajaga minu ametikohal töötamine ei ole võimalik ja pakub mulle madalamal ametipositsioonil osalist tööaega. Hetke seisuga ma seda pakkumist vastu võtta ei soovi. Millised on nüüd minu variandid? Saan ma õigesti aru, et minu ainus variant on töölt omal soovil lahkuda ja esitada selleks avaldus. Või oleks kuidagi võimalik, et mind koondatakse päev pärast lapse 3-aastaseks saamist (hetkel on minu ametikohal LHP asendustöötaja) ja ma rahaliselt natuke võidaks? Samuti kui ma pean nüüd esitama ise lahkumisavalduse, siis millal ma seda peaksin tegema? Kas 30 päeva enne lapse 3-aastaseks saamist? Või milline oleks üldse mul kõige kasulikum käitumisviis?
Tervitades,
tänulik küsija
Minu LHP saab läbi uue aasta alguses, kui laps saab 3-aastaseks. Pöördusin tööandja poole sooviga naasta tagasi tööle uuest aastast osalise tööajaga (varasemalt oli mul täiskoht). Asutus aga leiab, et osalise tööajaga minu ametikohal töötamine ei ole võimalik ja pakub mulle madalamal ametipositsioonil osalist tööaega. Hetke seisuga ma seda pakkumist vastu võtta ei soovi. Millised on nüüd minu variandid? Saan ma õigesti aru, et minu ainus variant on töölt omal soovil lahkuda ja esitada selleks avaldus. Või oleks kuidagi võimalik, et mind koondatakse päev pärast lapse 3-aastaseks saamist (hetkel on minu ametikohal LHP asendustöötaja) ja ma rahaliselt natuke võidaks? Samuti kui ma pean nüüd esitama ise lahkumisavalduse, siis millal ma seda peaksin tegema? Kas 30 päeva enne lapse 3-aastaseks saamist? Või milline oleks üldse mul kõige kasulikum käitumisviis?
Tervitades,
tänulik küsija
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) kohaselt lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis kokku olulisemates töötingimustes, eelkõige tööülesannetes (TLS § 5 lg 1 p 3), töötasus (TLS § 5 lg 1 p 5), töökoormuses (TLS § 5 lg 1 p 7) jms. Tööleping on kehtiv dokument ja kohustuslik täitmiseks mõlemale poolele. Töölepingu tingimusi saab muuta üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 12).
Seega kui töötaja naaseb lapsehoolduspuhkuselt, siis on tal endiselt kehtiv tööleping. Töötajale tuleb tagada samasugused tingimused nagu tal olid enne lapsehoolduspuhkusele minekut. Töötaja (või tööandja) võib tööandjale (või töötajale) teha ettepanekuid töölepingu tingimuste, nt töökoormuse või tööülesannete muutmiseks, kuid teisel poolel puudub kohustus ettepanekuga nõustuda.
Kui pooled kokkuleppele ei jõua, siis jätkub töösuhe endistel tingimustel. Kui töötajale töö enam endistel tingimustel ei sobi, siis on tal õigus töösuhe igal ajal omal soovil TLS § 85 lg 1 alusel üles öelda. Millal töötaja tööandjale ülesütlemisavalduse saadab, on töötaja enda otsustada. Töötaja võib seda teha nii lapsehoolduspuhkuse ajal kui peale selle lõppemist. Samas kui töötaja annab ülesütlemisavalduse ajal kui lapsephoolduspuhkus on lõppenud, siis tuleb tal etteteatamistähtaja jooksul käia tööl. Uute kokkulepete mitte saavutamisel tuleb täita kehtivat töölepingut ehk käia tööl samasugustel tingimustel kui enne lapsehoolduspuhkusele minekut.
Mis puudutab koondamist, siis TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Koondamise otsuse saab teha üksnes tööandja.
Koondadamiseks peavad täidetud olema samaaegselt kaks tingimust. Esiteks peab ettevõttes olema toimunud töö ümberkorraldamine (nt kaks ametikohta liidetakse, toimub osakondade struktuuri muudatus vms) või väheneb töömaht (nt koolis väheneb õpilaste arv, tellimuste arv on oluliselt vähenenud vms) või töö lõpeb muul juhul (nt uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga ei ole tarvis teatud ametikohta vms). Teiseks peab eelnimetatud olukord kaasa tooma selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda. Olulised kokkulepitud tingimused on mh töötasu, töökoormus, töötamise asukoht, tööülesanded.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas see on lubatud, et tahan oma lahkumisavaldust tagasi võtta aga juhataja ei ole nõus?30.11.2017
Kirjutasin lahkumisavalduse omal soovil alates 30.11.2017a. kuid seoses muutunud asjaoludega 27.11.2017 a. palusin lahkumisavaldust tagasi, kuid sain juhtkonnalt eitava vastuse. Kas see on seaduslik?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1 kohaselt muutub tahteavaldus kehtivaks kui teine pool on selle kätte saanud. Seega kui töötaja on teinud kirjaliku ülesütlemisavalduse (ükskõik, millisel alusel) ning tööandja on selle kätte saanud, siis on tegemist kehtiva tahteavaldusega. Ülesütlemisavalduse kehtima hakkamiseks pole tarvis tööandja nõusolekut, sh allkirja. Piisab üksnes kättesaamisest.
Ühtlasti tähendab kehtiv tahteavalduse seda, et selle tagasivõtmine saab toimuda üksnes mõlema poole nõusolekul. Töötaja ei saa iseenda tehtud kirjalikku ülesütlemisavaldust ühepoolselt tagasi võtta. Kuna tegemist on kehtiva avaldusega, siis on lisaks töötaja soovile tarvis ka tööandja nõusolekut.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas seadusejärgne KÜ võib tasu maksta tehtud tööde eest?30.11.2017
Tere!
Me ei saa korteriühistu moodustamiseks kokkuleppele. Seega teeb ühistu riik. Oleme siiani oma majanduse ja maksetega kuidagi hakkama saanud ja loodame seda ka edaspidi saada. Siiani on "vaevanägijatele" sümboolset tasu makstud nn kogutavast hooldustasust. Kas see on seaduslik ja võiks kasutada ka edaspidi või tuleb asjaajaga sõlmida töövõtu leping? Või piisab üldkoosoleku enamuse otsusest, kui ka põhikirja ei ole?
Tänan
Me ei saa korteriühistu moodustamiseks kokkuleppele. Seega teeb ühistu riik. Oleme siiani oma majanduse ja maksetega kuidagi hakkama saanud ja loodame seda ka edaspidi saada. Siiani on "vaevanägijatele" sümboolset tasu makstud nn kogutavast hooldustasust. Kas see on seaduslik ja võiks kasutada ka edaspidi või tuleb asjaajaga sõlmida töövõtu leping? Või piisab üldkoosoleku enamuse otsusest, kui ka põhikirja ei ole?
Tänan
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
korteriühistu majandamisega tegelevale isikule tasu maksmiseks piisab, kui selle otsustanud korteriühistu üldkoosolek. Samas on oluline järgida korteriomandiseaduses (alates 01.01.2018 korteriomandi- ja korteriühistuseaduses) sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuse vastuvõtmise nõudeid.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas ootamatult surnud korteriomanikku võib üldkoosoleku hääletusel asendada abikaasa?30.11.2017
Tere!
KÜ liige (korteri ainuomanik) suri ootamatult enne üldkoosoleku toimumist. Väikeses ühistus on hääletamisel oluline iga hääl. Kas sellisel juhul saaks omanikku asendada samas korteris elav abikaasa?
Tänan.
KÜ liige (korteri ainuomanik) suri ootamatult enne üldkoosoleku toimumist. Väikeses ühistus on hääletamisel oluline iga hääl. Kas sellisel juhul saaks omanikku asendada samas korteris elav abikaasa?
Tänan.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Milline on kohtupraktika, kas on võimalik, et aastane laps määratakse elama pool aega ühe, pool aega teise vanema juures?30.11.2017
Oleme elukaaslasega, kellega on meil ühine tütar (12-kuune) lahku minemas. Lahkumineku põhjuseks on see, et mees ei suhtle minu pojaga (10-aastane) esimesest abielust ning meil on väga teravad erimeelsused poisi kasvatamise osas. Nüüd kui oleme lõplikult otsustanud lahku kolida, nõuab mees, et tütar elaks 50% ajast tema juures. Meil mõlemal on olemas korralik elukoht: mehele kuulub eramu, mina olen 3-toalise korteri omanik. Kinnistud asuvad samas piirkonnas lühikese jalutuskäigu kaugusel üksteisest. Lähedal asuvad lasteaiad, kool, kauplused ja kõik muu eluks vajalik. Meil mõlemal on olemas püsiv töökoht (mina hetkel lapsehoolduspuhkusel) ning me mõlemad oleme majanduslikult võimelised lapse üleval pidama. Minu näol ei ole tegemist ei alkohooliku, ei suitsetaja, ega muu sõltlasega või halbade kommetega inimesega. Pühendan ennast oma lastele ja nende arengule.
Ma ei näe takistust, et mees edaspidiselt tütrega suhtleks ja kohtuks temaga siis kui soovib, kuid ma ei pea õigeks, et tütar peaks 50% ajast elama isa juures. Kogu see esimene aasta olen olnud mina see, kes peamiselt lapsega tegeles – pesi, söötis, pani magama jne. Arusaadavalt on minu ja tütre side ning koosolemise vajadus veel väga-väga tugevad, tütar ka magab siiamaani minu kõrval. Sel põhjusel leian, et tütre minult eemaldamine ei mõjuks hästi tema heaolu ja turvatundele. Selge see, et seaduse kohaselt on vanematel võrdsed õigused, kuid otsuse langetamisel lähtub kohus siiski eelkõige lapse huvidest.
Soovikski teada, milline on meie kohtupraktika. Kas on võimalik, et nii väiksele lapsele määratakse 50/50 elukoht mõlema vanema juures? Või määratakse ikkagi üks põhielukoht ja teisele vanemale jääb õigus lapsega kohtuda?
Ma ei näe takistust, et mees edaspidiselt tütrega suhtleks ja kohtuks temaga siis kui soovib, kuid ma ei pea õigeks, et tütar peaks 50% ajast elama isa juures. Kogu see esimene aasta olen olnud mina see, kes peamiselt lapsega tegeles – pesi, söötis, pani magama jne. Arusaadavalt on minu ja tütre side ning koosolemise vajadus veel väga-väga tugevad, tütar ka magab siiamaani minu kõrval. Sel põhjusel leian, et tütre minult eemaldamine ei mõjuks hästi tema heaolu ja turvatundele. Selge see, et seaduse kohaselt on vanematel võrdsed õigused, kuid otsuse langetamisel lähtub kohus siiski eelkõige lapse huvidest.
Soovikski teada, milline on meie kohtupraktika. Kas on võimalik, et nii väiksele lapsele määratakse 50/50 elukoht mõlema vanema juures? Või määratakse ikkagi üks põhielukoht ja teisele vanemale jääb õigus lapsega kohtuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Meie kohtupraktika ei poolda 50/50 varianti, ühene seisukoht on see, et lapsel peab olema üks kindel elukoht ja võimalus piisavas mahus lahus elava vanemaga suhelda. Seega pean äärmiselt ebatõenäoliseks, et kohus võiks määrata sellise suhtlemiskorra. Praktiks on selline elukorraldus vanemate omavaheline kokkulepe, kohtud seda ei määra. Arvestades lapse vanust ja asjaolu, et Teie olete olnud tema põhiline hooldaja, ei vastaks see tõenäoliselt ka lapse huvidele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peaksin ette võtma, kui isa vanglast vabanedes hakkab oma sissetulekut varjama ja ei maksa elatist?30.11.2017
Tere
Lapse isa viibib hetkel kinnipidamisasutuses ja võib vabaneda aasta algul. Lapse ees tal võlg juba umbes 8000 eurot. Vahepeal kannab kohtutäitur raha kui isa vanglaarvele raha kantakse. Oleme lapse isaga telefoni teel suhelnud ja viimane kõne lõppes sellega et ärgu mina mingit rahalist abi temalt oodaku vabanedes. Soovikski teada, kui tõesti hakkab oma rahalist sissetulekut varjama, mida peaksin edasi tegema?
Lapse isa viibib hetkel kinnipidamisasutuses ja võib vabaneda aasta algul. Lapse ees tal võlg juba umbes 8000 eurot. Vahepeal kannab kohtutäitur raha kui isa vanglaarvele raha kantakse. Oleme lapse isaga telefoni teel suhelnud ja viimane kõne lõppes sellega et ärgu mina mingit rahalist abi temalt oodaku vabanedes. Soovikski teada, kui tõesti hakkab oma rahalist sissetulekut varjama, mida peaksin edasi tegema?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Nagu ma mõistan, olete juba algatanud lapse isa suhtes täitemenetluse elatisraha kättesaamiseks. Kui lapse isa vabaneb kinnipidamisasutusest, kuid ta jätkuvalt ei täida lapse suhtes ülalpidamiskohustust, tuleb täitemenetlusega jätkata. Arutage kohtutäituriga erinevaid võimalusi, mida elatisvõlgnevuse kättesaamiseks rakendada. Teatud asjaoludel võib kaaluda ka lapse isa suhtes kriminaalmenetluse alustamist elatise maksmisest kõrvalehoidmise tõttu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand