Õigus
Küsimus: Kas üürnik peab maksma igakuist rõdude "kogumistasu"?15.11.2017
Tere!
Pöördume Teie poole seoses kommunaalmaksetega. Nimelt maksame korteri üüri 420€ ning sellele lisaks tuleb postkasti paber kommunaalidega. Üheks selleks osaks on “Rõdud (kogumine)” 60€. Oleme varem seda maksnud, kuid tekkis küsimus kas peaksime seda tegema. Üürime seda korterit 2 aastat ja selle aja jooksul pole kordagi midagi nende rõdudega tehtud. Kas pole see korteriomaniku kohustus?
Ette tänades
Pöördume Teie poole seoses kommunaalmaksetega. Nimelt maksame korteri üüri 420€ ning sellele lisaks tuleb postkasti paber kommunaalidega. Üheks selleks osaks on “Rõdud (kogumine)” 60€. Oleme varem seda maksnud, kuid tekkis küsimus kas peaksime seda tegema. Üürime seda korterit 2 aastat ja selle aja jooksul pole kordagi midagi nende rõdudega tehtud. Kas pole see korteriomaniku kohustus?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kokkuvõttes sõltub see, millises ulatuses tuleb Teil korteri majandamiskulude eest tasuda, üürilepingus kokkulepitust.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kohtutäituril on õigus ära võtta auto kui peres on alaealine?14.11.2017
Tere! Kolisime alles Eestisse. Elasime 10 aastat välismaal. Tagasi tulles hakkasime kirju saama, et mu elukaaslasel on võlgnevus pangale. Nüüd nõutakse meilt autot võla katteks. Me ei saa vastuseid küsimustele, et millal võlgnevus aegub ning kas auto katab kogu võla.
Lisan juurde, et elame lähimast asulast 5km kaugusel. Busse siin ei sõida. On olnud olukordi, kus on vaja öösel sõita haiglasse. Peres on 2 alaealist. Elukaaslane on töötukassas arvel ja läbi töötukassa õpib kiviskulptoriks. Ka minul pole veel tööd, sest laps on liiga väike, et teda täiskohaga lasteaeda panna. Kas kohtutäituril on õigus sellises olukorras autot ära võtta kui see on meie ainus liiklemisvahend ja ilma autota kaotame igasuguse võimaluse käia õpingutel, tööotsimisel ja last on vaja ka lasteaeda viia. Pakkusime ka maksegraafikut aga põhjust meile ei öeldud, miks sellega ei nõustuta. Arvatavasti sellepärast kuna meie ainus sissetulek on töötukassa. Kas selline ongi eesti riik, et tuled tahad alustada ja siis nullitakse kõik võimalused? Kas tõesti me oleme kohustatud enda auto kohtutäiturile viima ja mis juhtub kui me ei tee seda?
Lisan juurde, et elame lähimast asulast 5km kaugusel. Busse siin ei sõida. On olnud olukordi, kus on vaja öösel sõita haiglasse. Peres on 2 alaealist. Elukaaslane on töötukassas arvel ja läbi töötukassa õpib kiviskulptoriks. Ka minul pole veel tööd, sest laps on liiga väike, et teda täiskohaga lasteaeda panna. Kas kohtutäituril on õigus sellises olukorras autot ära võtta kui see on meie ainus liiklemisvahend ja ilma autota kaotame igasuguse võimaluse käia õpingutel, tööotsimisel ja last on vaja ka lasteaeda viia. Pakkusime ka maksegraafikut aga põhjust meile ei öeldud, miks sellega ei nõustuta. Arvatavasti sellepärast kuna meie ainus sissetulek on töötukassa. Kas selline ongi eesti riik, et tuled tahad alustada ja siis nullitakse kõik võimalused? Kas tõesti me oleme kohustatud enda auto kohtutäiturile viima ja mis juhtub kui me ei tee seda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtutäituril ei õnnestu muul viisil võlgnevust kätte saada, on tal õigus sissenõue pöörata ka võlgniku varale, sealhulgas võlgniku vallasvarale (antud juhul sõidukile). Kui asi on kohtutäiturile täitmiseks esitatud, peab kohtutäitur oma tööd tegema ja kasutama kõiki seaduslikke viise võla kättesaamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas minu võlgade tõttu arestitakse ka abikaasa konto?14.11.2017
Tere Tahan teada kuidas minuga toimitakse, kui mu võlad on nii suured, et ma ei jõua maksta. Saan aru, et arved arestitakse. Olen abielus, meil ei ole ühist vara peale teleka ja pesumasina, kas keegi reaalselt arestib ka tema arve või siiski mitte, olge aus.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie isiklike võlgade tõttu võib seada sissenõude vaid Teie lahusvarale ja Teie osale ühisvarast.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse sünniga kaotas kehtivuse venna kasuks tehtud testament ja minu vara pärib nüüd laps?14.11.2017
Olen mees ja mul on testament tehtud vennale. Paar aastat peale testamendi tegemist sündis minu perre laps. Kas lapse sünniga kaotas kehtivuse vennale tehtud testament ja minu vara pärib laps või pean tegema uue testamendi, kus minu vara läheks lapsele?
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse sünniga testament kehtivust ei kaotanud. Teie vara pärijaks on endiselt vend ja kui Teie surma korral on lapsel Perekonnaseadusest tulenevalt õigus saada Teilt ülalpidamist, on lapsel õigus sundosale. Sundosa suurus on pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ehitusfirma, kes on teostanud korteri garantiiperioodil müra mõõtmist, võib ostjalt nõuda antud mõõdistuste arve tasumist?14.11.2017
Tere. Kas ehitusfirma (Müüja), kes on teostanud korteri garantiiperioodil müra mõõtmist, võib Ostjalt nõuda antud mõõdistuste arve tasumist?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Garantii ulatub asja lepingutingimustele mittevastavusele garantiiperioodi jooksul. Kas müra mõõtmine on kuidagi seotud asja lepingutingimustele mittevastavusega?
Kahjuks ilma asjaoludega tutvumata on raske midagi veel öelda.
Küsimus: Kuidas mõista § 16, kuidas saab töötaja laste korral oma puhkust valida?13.11.2017
Ei saa väga hästi aru § 16:
4) vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, - lapse koolivaheajal;
Kas töötaja saab puhkust endale sobival ajal lapse koolivaheajal, kui ta kasvatab 7-10-aastast last või siis, kui ta kasvatab 7-10-aastast last ning lisaks lapse koolivaheajal kui laps on alaealine (alla 18a.)?
4) vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, - lapse koolivaheajal;
Kas töötaja saab puhkust endale sobival ajal lapse koolivaheajal, kui ta kasvatab 7-10-aastast last või siis, kui ta kasvatab 7-10-aastast last ning lisaks lapse koolivaheajal kui laps on alaealine (alla 18a.)?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 69 lg 7 p 4 annab vanemale, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, õiguse kasutada põhipuhkust lapse koolivaheajal.
Lisaks selgitame täpsemalt põhipuhkuse andmise põhimõtteid. TLS § 69 lg 2 kohaselt koostab tööandja puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul ehk 31. märtsiks. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkuste ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud puhkused, siis antakse need vastavalt ajakavale. TLS § 69 lg 1 kohaselt määrab põhipuhkuse aja tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Samas tähele tuleb panna, et TLS § 68 lg 5 kohaselt antakse põhipuhkust osadena üksnes poolte kokkuleppel. Seega kui tööandja soovib puhkuse ajakavas määrata põhipuhkuse aega, siis saab ta seda teha kui põhipuhkust antakse ühes osas. Kui soovitakse põhipuhkust jagada osadeks, nt 14 + 7 + 7 + 7 kalendripäeva, siis selleks on tarvis saavutada töötajaga kokkulepe. Puhkuste ajakava koostamisel tuleb silmas pidada TLS § 69 lg 7 märgitud isikuid, kellel on õigus nõuda põhipuhkust endale sobival ajal (nt vanemad, kes kasvatavad seitsme- kuni kümneaastast last). Seega puhkuste graafiku koostamise ajal tuleb TLS § 69 lg-s 7 nimetatud isikutel oma põhipuhkuse soovitud aegadest teada anda. Tööandja peab neid arvesse võtma, seda nii juhul kui töötajad soovivad põhipuhkust ühes osas või mitmes.
Kui puhkuste ajakava on koostatud, siis seda saab muuta üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 69 lg 4). Nt kui TLS § 69 lg-s 7 nimetatud isikud (nt lapsevanem, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last) ei ole oma põhipuhkuse kasutamise soovitud aegadest ajakava koostamisel teada andnud ning ajakava on kinnitatud, siis hiljem saavad töötajad, sh TLS § 69 lg-s 7 nimetatud töötajad puhkuste ajakavas kinnitatud puhkuste aegu muuta üksnes tööandja nõusolekul.
Kui puhkuste ajakava ei ole 31. märtsiks koostatud või mõni puhkus pole märgitud puhkuse ajakavasse, siis teatab töötaja puhkusele jäämisest 14 kalendripäeva ette (TLS § 69 lg 3).
Lisaks põhipuhkusele on lapsevanemal õigus lapsepuhkusele. TLS § 63 lg 1 kohaselt on lapse emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last või kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. TLS § 64 lg 1 kohaselt on lapse emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui samal ajal soovib üks töötaja ka õppepuhkust?13.11.2017
Kas tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui samal ajal soovib üks töötaja ka õppepuhkust ning teine töötaja tavalist põhipuhkust? Kui on õigus keelduda, siis mille alusel peab tööandja valima kummale õppurile ta õppepuhkuse annab? Kas selle järgi, kes teavitas enne? Nii mina kui teine õppur on õppepuhkuse soovist teavitanud ette kaks kuud varem. Töötajaid on kollektiivis kokku 14.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses (edaspidi TäKS) ettenähtud tingimustel ja korras.
Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest järgmisel juhtudel:
1) Töötaja ei ole õppepuhkusele jäämisest teavitanud 14 kalendripäeva ette. Töötaja peab õppepuhkusele jäämisest teatama 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis kui õppepuhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse (TLS § 69 lg 3, TäKS § 13 lg 6).
2) Töötaja soovib õppepuhkuse päeva või järjestikuseid õppepuhkuse päevi kasutada üksnes töötaja puhkepäevadel (TäKS § 14 lg 1). Näiteks kui töötaja tööpäevad on E-R, kuid ta soovib õppepuhkust kasutada üksnes L ja P, siis on tööandjal õigus keelduda. Samas kui töötaja kasutab õppepuhkust E-P (selle aja sisse jäävad nii tööpäevad kui vabad päevad), siis õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa.
3) Töötaja õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu. Tööandjal on õigus nõuda õppeasutuse teatist tasemeõppes osalemise kohta. Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Erandiks on siis olukorrad, kus õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibides läbida osasid aineid. Sellisel juhul õppepuhkuse andmisest ja tasu maksmisest keelduda ei saa (TäKS § 13 lg 2).
4) Tööandja võib õppepuhkuse katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Hädavajaduse all peetakse silmas nt veeõnnetust, kus on tööandja varale kahju tekkimise oht. Hädavajadus ei ole teise töötaja asendamine, sest kahju tekkimise ohtu tööandja varale ei ole. Lisaks ei ole tegemist ettenägematu olukorraga (TäKS § 14 lg 2, TLS § 69 lg 5).
Seega asjaolu, et mitu töötajat soovib samal ajal kasutada (õppe-, põhi-, lapse-, isa- vm) puhkust, ei saa olla aluseks puhkuse andmisest keeldumiseks. Kui õppepuhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse, teatab töötaja kirjalikult puhkusele jäämisest 14 kalendripäeva ette. Kui tööandjal puudub seadusest tulenev aluse puhkuse andmisest keeldumisest, siis jääb töötaja vastavalt avaldusel märgitule puhkusele.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas on õige, et sama eksimuse eest peetakse kinni tulemuspalk, aga eri töötajatel on see ju erinev summa?13.11.2017
Tere. Soovin teada, kas minu tulemuspalka tohib minult ära võtta, kui ma eksisin tööülesannete täitmisel? Sisekontroll tuvastas, et ma ei kraadi grillvorste nõuete kohaselt grillil ja mind tuleb karistada. Asutuses on üle 50 bensiinijaama ja on minusuguseid eksijaid veelgi. Ent tulemuspalk on igal teenindajal erinev, minu puhul on summaks üle 150 euro, mõnel 100 eurot ja mõnel veelgi vähem. Leian, et mulle on liiga tehtud. Kas tohib ühe ja sama eksimuse eest olla karistus tulemustasu ära võtmisega nii erinev. Juhataja laiutab ainult käsi ja ütleb, et nii ongi. Karistus üks aga summad inimestel erinevad, ära siis tee lisamüüki nii innukalt. Mida vähem teenid, seda vähem saab ka kinni pidada.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötasu võib koosneda erinevatest komponentidest (tunnitasu, protsentuaalne tasu käibelt, tükitöötasu jne). Töötasu erinevate komponentide, nt lisatasu ja tulemustasu puhul tuleb hinnata, kas makstav lisa-/tulemustasu on tööandja ühepoolselt määratav preemia või on tegemist töötasu osaga. Tööandja poolt ühepoolselt määratava lisatasuga on tegemist nt jõulupreemia maksmisel, mida makstakse üks kord aastas ja mille maksmist või mittemaksmist võib tööandja ühepoolselt muuta. Töötajal ei ole igakuiselt õigus nõuda tööandja poolt ühepoolselt makstavat preemiat.
Kui lisatasu/preemia/tulemustasu on tasu töö tegemise eest, siis üldjuhul on tegemist töötasu osaga. Töötasu ei saa tööandja ühepoolselt vähendada ega muuta. Lisaks võib vastavasisulise näite tuua Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-10, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et tööandja (k.a ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi, eelkõige töötasu, tööülesandeid, töötamise asukohta ja töökoormust, muuta üksnes poolte kokkuleppel. Seega tööandja võib igal ajahetkel teha töötajale ettepanekuid töötasu muutmiseks, kuid töötajal on õigus otsustada, kas ta nõustub tööandja ettepanekutega või mitte. Töötaja võib teha ka omapoolseid ettepanekuid. Kui töötaja keeldub, siis on tööandjal kohustus jätkata töötasu maksmist endistel tingimustel.
Lisatasu/tulemustasu maksmisel peavad olema väga selged kriteeriumid. Nt kui on kokku lepitud, et nt müües vähemalt 1000 euro eest tooteid, teenib töötaja 1% kasumist. Kui töötaja vähemalt 1000 euro eest tooteid ei müü, siis kehtestatud tulemustasu õigust saada ei ole. Samas kui kõik kriteeriumid tulemustasu saamiseks on täidetud, siis seda vähendada ei tohi.
Seega konkreetse vastuse andmiseks tuleb hinnata, milline on kokkulepe tulemustasu osas, millised on kehtestatud kriteeriumid. Seejärel tuleb hinnata, kas tegemist on töötasu vähendamisega TLS § 12 mõistes või ei ole töötaja täitnud kõiki tulemustasu saamise kriteeriumeid. Meelevaldne (tulemus)tasu vähendamine ükskõik, millise rikkumise korral kui tasu saamise kriteeriumid on täidetud, ei ole lubatud.
Kui töötaja eksib millegi vastu oma tööülesannete täitmisel, siis on tööandjal õigus töötajat kirjalikult hoiatada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas pean maksma elatist lapse ema 1,5 nädala reisi aja eest, ja mil ma pean 120 km kauguselt last ka lasteaeda sõidutama?13.11.2017
Mul on eelmisest kooselust laps, maksan igakuiselt talle elatisraha (235.- kohtuväliselt kokku lepitud) ja kõik nädalavahetused on laps minuga. Lapse ema tahab minna 1,5 nädalaks reisile ja seega oleks minu kohus last hommikul viia autoga lasteaeda ja tagasi tuua. Küsimus seisneb nüüd selles, et laps elab ise linnast väljas ja käib seal lasteaias. Mina elan Tallinnas ja nüüd kaasneks sellega mulle iga päev umbes 120 kilomeetrit sõitu, mis oleks märkimisväärne kulu mulle. Tahaksin teada, kas see 1,5 nädalat, mis laps oleks minuga ja lasteaeda viimine ja toomine tähendaks mulle seda, et võiksin elatisraha mõnevõrra vähem maksma? Maini ära, et kui sellest lapse emaga juttu tegin, oli ta sellele kategooriliselt vastu.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Arusaadavalt tuleb Teil teha lapse ülalpidamiseks lisakulutusi, kui lapse ema reisil viibib. Minu hinnangul oleks põhjendatud teha vastavalt selle perioodi ülalpidamiskulude suurusele mahaarvamine igakuiselt makstavast elatisrahast. Esitage lapse emale selge kalkulatsioon, kui suured on Teie kulutused lapse transpordile (ja ka muudele vajalikele kuludele) perioodil, kui ema viibib puhkusereisil ja ise lapse eest hoolitseda ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis õigused mul on takistamaks, kui üks kolleeg pressib mulle külla?13.11.2017
Tere!
Kolleeg avaldab juba pikemat aega survet, et tahab mulle külla tulla, ütleb, et tuleb ja kõik. Mis õigused on mul selle takistamiseks?
Kolleeg avaldab juba pikemat aega survet, et tahab mulle külla tulla, ütleb, et tuleb ja kõik. Mis õigused on mul selle takistamiseks?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Igaühe kodu on põhiseaduse § 33 kohaselt puutumatu. See tähendab seda, et kellegi eluruumi ei tohi ilma eluruumi valdaja nõusolekuta siseneda (v.a seaduses sätestatud juhud, nt kriminaalmenetluse käigus). Kuna Teie külastamiseks Teie kodus on kolleegil tarvis Teie luba, siis olukorras, kus Teil puudub soov, et kolleeg Teid külastaks, tuleb anda eitav vastus. Kuna kolleegi külla kutsumine või vastupidi selle keelamine, on Teie enda otsus, siis tuleb oma otsusest teada anda selgelt ja arusaadavalt. Selge ning eitava vastuse andmine on Teie õigus takistamaks kolleegil Teid külastamast.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).