Õigus

Tere
Ei tea kas oskan lugu lahti kirjutada. Kunagi ammu sai elukaaslasega koos korter soetatud, nüüdseks on omand üle läinud 100% teisele osapoolele, kuid pangas jäi laen ümbervormistamata tema puuduliku sissetuleku tõttu. Tänaseks on tema sissetulek märkimisväärselt tõusud ja sellega ei tohiks probleeme olla. Nüüd keeldub ümber kirjutamast liisingu ehk panga poolset lepingut ja hoiab mind nagu kiusu pärast kinni. Kas saab kuidagi suunata teda seda tegema?

Tere. Suvel sai ostetud korter, kus on olnud varem puuküte. Korter asub esimesel korrusel ning aastaid tagasi on ise ehitatud korsten õuest katusele. Läbi sellise kütmise on tekitatud kortermaja välisfassaadile kahju, sest korsten lekkis. Küsimus, kui peaks KÜ kunagi nõudma selle kahju hüvitamist, kas olen kohustatud selle hüvitama või ise korda tegema? NB! Majaelanikud nägid aastaid sellist kahju tekitamist pealt, kuid keegi "õigel" ajal ei reageerinud.

Aitäh.

Tere. Elamispinna ostmisel sai notariaalsesse eellepingusse lisatud punktid, kus kirjeldatud arendaja poolsed kohustused. Ühe olulise punktina sai lisatud ka kuupäev, mis ajaks peab arendaja üle andma kasutusloa, sh sätestatud, et iga hilinenud päeva eest rakendub trahv 20 eurot. Lõplikus ostu-müügilepingus seda nõuet ja summat enam kirjas ei ole. Varsti saab aasta mööda, kuid siiani ei ole me saanud kasutusluba korterile. Lisaks on ka osa aeda valmis ehitamata, mis oli samuti arendaja kohustus. Kas meil on õigus eelepingu alusel nõuda antud trahvi arendajalt?

Tere! Tellisin madratsi. Madrats tuli kohale, kirjutasin alla kulleri teatisele. Lähemal vaatlemisel tuli välja, et madrats on liiga suur. E-poega on ühendust võetud ning nad vahetavad madratsi õige vastu. Mitu päeva on mõistlik asja välja vahetamiseks aega anda? Mis on minu õigused ja kohustused madratsi ladustamisel? Asi on suur ja jääb ette.

Tere
Kui e-pood korraldab kaubandusliku loterii, milles osalemiseks tuleb soetada loterii korraldaja e-poest ese, kas siis ostjal säilib 14 päevane kauba tagastamise õigus? Kui loosimine on toimunud ja selgub, et ostja ei võitnud loositud auhinda ja kauba kätte saamisest on möödas vähem kui 14 päeva, on ostjal võimalus kaup selgitusi jagamata tagastada. See omakorda tähendab, et tekitatakse kaupmehel sihilikult kahju, lootes ise selle arvelt kasu teenida.
Samas võlaõigusseaduse § 53 lõige 2 punkt 3 ütleb, et hasartmängus osalemisel (kaubanduslikku loteriid käsitletakse seaduse kohaselt hasartmänguna) ei kohaldata sidevahendi abil sõlmitud lepingu tingimusi (sh 14 päevane tagastamisõigus). Teisest küljest võib tarbija öelda, et tema kavatsus ei olnud loosis osaleda ja soovis ainult toodet. Kas selle vastu võiks aidata sama toote kaks erinevat müügiviisi? Üks viis on osta lihtsalt toode ja teine viis on osta toode ja osaleda loteriis. Selline probleem esineb siis, kui kaupmees soovib näiteks iga nädal loosi korraldada.

Tere.
Poja pere soovib saada laenu. Et hilisemaid oletatavaid probleeme vältida kuidas sõlmida laenuleping:
1. Kas notariaalselt kinnitatud ja hüpoteegiga tagatud?
2. Lihtlaenuleping - mis peab kindlasti olema lepingus, et hilisemate vaidluste korral oleks see kehtiv ka kohtus?
3. Hetkel on korteril hüpoteek laenuandjale. Kui mina tasun selle hüpoteegiga tagatud laenumakse, kas siis saab koheselt notari juures teha uue laenulepingu juba minu kasuks hüpoteegi tagatisel?

Tere
Sõlmitud on tähtajaline leping aastaks. Vastavalt sõlmitud lepingule ütles üürileandja lepingu üles, teatades sellest ette kaks kuud. Lepingu lõpp 8.11. Üürnik kolis välja 15.10, andis ka võtmed. Üürnikul oli tehtud ettemaks oktoobrikuu üürile täies mahus. Kas üürileandja peab tagastama kahe nädala üüriraha üürnikule, kui koliti enne tähtaega välja?
Aitäh.

Minu äiaga on sõlminud kohalik meesterahvas maa rendilepingu 3,7 hektarile 2015 aastal. Tänaseks on rentnik võtnud välja PRIA toetuse kolmel aastal. Äi ei teadnud lepingust ega selle olemusest temalt küsides midagi. Lugedes lepingut, puudub sealt täielikult rendi suuruse ja maksmise osa ehk rendist pole sõnagi. Tunne on nagu oleks tegemist vara tasuta kasutusse andmise lepinguga aga pealkiri on rendileping ja ka jutt käib kogu aeg rendilepingust. Tundes lepingu teist poolt, on ta tõenäolislet lihtsalt sõlminud vanainimesega, kes asjade olemusest aru ei saa, rendilepingu, mille järgselt midagi rendile andjale maksma ei tahtnud ja pole ka maksnud.
Minu küsimus on, et kas sellise lepingu võib lugeda õigustühiseks või ei või? Ja kuidas tuleks see lõpetada, kui see pole õigustühine? Kas piisab etteteatamisest, et loen lepingu lõppenuks alates 1.01.2018 näiteks? Ja kas siis peaksin ka põhjendama, miks? Ja kas põhjus võib olla see, et leping on õigustühine või tuleks lepingu lõpetamisel lähtuda hoopis siis vara tasuta kasutada andmise lepingu erakorralisest ülesütlemise korrast ja ikkagi põhjendada, miks tahan lepingut lõpetada?

Lepingus (otse omanikult) on kirjas, et üürnik tasub ekspluatatsioonimaksed (haldus ja hooldusfond, remondikulud). Toetudes antud lingile võib järeldada, et seda ei pea maksma isegi siis kui lepingus on see mainitud? Link: https://kodustiil.postimees.ee/4006285/lugeja-kusib-kas-korteriuhistu-remondifondi-peab-tasuma-uurnik-voi-uurileandja

Tere.
Lõhkusin lahtise kaevuluugi tõttu auto. Kutsusin politsei. Vormistasin linnavalitsusele avalduse, kus kirjeldasin juhtunut ja palusin vastutav ametkond/asutus tuvastada. Viisin auto remondikahjude suuruse välja selgitamiseks töökotta.
Kas ma peaksin mitmest kohast remondipakkumised võtma?
Kas vastutab linn või kaevuluugi omanik (nt. Tallinna Vesi)?
Mida ma peaksin protseduuriliselt edasi tegema?

Tänan!