Õigus
Küsimus: Kas õpetajal oleks mõistlik puhkus enne dekreeti välja võtta?07.11.2017
Tere, töötan täiskoormusega õpetajana tähtajatu töölepinguga. Sünnitustähtaeg on 30. juuni 2018, dekreeti 30 päeva enne sünnitustähtaega. Puhkus ettenähtud suvel 56 kalendripäeva. Kas mul oleks mõistlik puhkus enne dekreeti välja võtta?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Kui võtate kogu puhkuse enne rasedus- ja sünnituspuhkust välja, peate arvestama, et kasutate puhkust rohkem kui välja teenite ja jääte tööandjale n-ö võlgu selle. See tähendab seda, et töösuhte lõppemisel peate enamkasutatud puhkuse eest saadud puhkusetasu tööandjale tagasi maksma. Seega Teie enda otsustada - kas puhkate kogu puhkuse ära ja jääte tööandjale võlgu või kasutate tööandjaga kokkuleppel osa puhkusest, mille reaalselt sel aastal välja teenite ning võlga ei teki.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Millal hakkavad kehtima korteriühistu ja juhatuse kohustused, kas asutamise või registrisse kandmise kuupäevast?04.11.2017
Millal hakkavad kehtima vastloodud korteriühistu ja selle juhatuse kohustused:
1) kas asutamise kuupäevast või
2) registrisse kandmise kuupäevast?
1) kas asutamise kuupäevast või
2) registrisse kandmise kuupäevast?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Milline organisatsioon ja/või määrus/seadus reguleerib parkimist kortermajade ees?04.11.2017
Tere,
Milline organisatsioon ja/või määrus/seadus reguleerib parkimist kortermajade ees?
Juhtum on järgmine: maja ees ei ole eraldi ära joonitud ega nummerdatud parkimiskohti ehk et parkimine toimub, kes ees see mees, kindlaid parkimiskohti ei ole. Juhuste kokkulangemisel lihtsalt sattus nii, et üürnikul ja tema elukaaslasel on majapidamises 3 autot, millest üks on igapäevases kasutuses ja teised kaks autot on müügis (ca 1 kuu müügis ja maja ees parklas olnud). Üürnikud on elanud antud kortermajas ca 6 kuud. Kas müügisolevaid autosid võib hoida maja ees oleval parkimisplatsil?
Lisaks sattus üürnike postkasti ilma viite, kuupäeva ja allkirjadeta kiri, kus KÜ liikmed soovivad, et üürnikud teisaldaksid parkimisplatsilt need kaks autot, mis on müügis. (Autodele ei ole füüsiliselt lisatud kuulutust, et nad müügis on. Seda näeb vaid internetist vastavast ostu-müügiportaalist.) Saan aru, et seda kirja tõsiselt võtta ei saa, kuna sellele pole lisatud ei korterinumbrit ega KÜ liikmete nimesid ega allkirju ehk et seda oleks saanud kes iganes kirjutada ja postkastidesse laiali jagada?
Ebaõiglane on see, et maja esises parklas on autosid, mis pole vähemalt 6 kuud kui mitte rohkem oma kohalt liikunud sel ajal kui üürnikud seal majas elanud on. Sellised autod on hoidnud parkimiskohti tunduvalt kauem kinni kui üürnikud oma müügisolevate autodega praegu.
Tänan
Milline organisatsioon ja/või määrus/seadus reguleerib parkimist kortermajade ees?
Juhtum on järgmine: maja ees ei ole eraldi ära joonitud ega nummerdatud parkimiskohti ehk et parkimine toimub, kes ees see mees, kindlaid parkimiskohti ei ole. Juhuste kokkulangemisel lihtsalt sattus nii, et üürnikul ja tema elukaaslasel on majapidamises 3 autot, millest üks on igapäevases kasutuses ja teised kaks autot on müügis (ca 1 kuu müügis ja maja ees parklas olnud). Üürnikud on elanud antud kortermajas ca 6 kuud. Kas müügisolevaid autosid võib hoida maja ees oleval parkimisplatsil?
Lisaks sattus üürnike postkasti ilma viite, kuupäeva ja allkirjadeta kiri, kus KÜ liikmed soovivad, et üürnikud teisaldaksid parkimisplatsilt need kaks autot, mis on müügis. (Autodele ei ole füüsiliselt lisatud kuulutust, et nad müügis on. Seda näeb vaid internetist vastavast ostu-müügiportaalist.) Saan aru, et seda kirja tõsiselt võtta ei saa, kuna sellele pole lisatud ei korterinumbrit ega KÜ liikmete nimesid ega allkirju ehk et seda oleks saanud kes iganes kirjutada ja postkastidesse laiali jagada?
Ebaõiglane on see, et maja esises parklas on autosid, mis pole vähemalt 6 kuud kui mitte rohkem oma kohalt liikunud sel ajal kui üürnikud seal majas elanud on. Sellised autod on hoidnud parkimiskohti tunduvalt kauem kinni kui üürnikud oma müügisolevate autodega praegu.
Tänan
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Juhul, kui korterelamut majandab korteriühistu, siis lahendatakse küsimus korteriühistu üldkoosoleku kaudu sarnaselt.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas peab arvutama hoolduskulusid, remondifondi makseid ja teisi ühekordseid kulusid majas, kus on ainult 8 korterit?04.11.2017
Tere,
kuidas peab arvutama hoolduskulusid, remondifondi makseid ja teisi ühekordseid kulusid majas, kus on ainult 8 korterit? Kas need kulud arvutatakse korteri ruutmeetripõhiselt või korteripõhiselt (jagatakse 8-ga)?
kuidas peab arvutama hoolduskulusid, remondifondi makseid ja teisi ühekordseid kulusid majas, kus on ainult 8 korterit? Kas need kulud arvutatakse korteri ruutmeetripõhiselt või korteripõhiselt (jagatakse 8-ga)?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

01.01.2018 jõustuv korteriomandi- ja korteriühistuseadus lubab jagada majanduskulusid ka korteripõhiselt, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku huve, ning otsuse poolt on rohkem kui pool korteriomanikest, kellele kuulub üle poole kaasomandi esemest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas liiklusmärkidel on mingi kindel mõõt ka või võib kasutada suvalist mõõtu märke?03.11.2017
Tere, kas liiklusmärkidel on mingi kindel mõõt ka või võib kasutada suvalist mõõtu märke? Probleem selles, et pandi ühesuunalises tänavas mõlemale poole parkimise ja peatumise keeld. Kasutati imelikke väikeseid märke. Kas võib panna ühesuunalisel teel mõlemale poole peatumine parkimine keelatud või võib seda teha ainult 1 poolega.
Kohalikke inimesi pole hoiatatud ega teavitatud liikluskorra muudatusega.
Ette tänades
Kohalikke inimesi pole hoiatatud ega teavitatud liikluskorra muudatusega.
Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Peatumist ja parkimist keelavad keelumärgid kehtivad üksnes sellel teepoolel, millele nad on pandud. Seega, kui teeomaniku soov on keelustada peatumine või parkimine ühesuunalise tee mõlemal poolel, tuleb ka vastavad liiklusmärgid asetada mõlemale teepoolele.
Küsimus: Kuidas peaksin käituma, kui avastasin paar päeva pärast ostu, et ostetud auto läbisõit on 150 tuhat km tagasi keritud?03.11.2017
Tere, mina ostsin auto ja kuskil nädal hiljem diagnostikat tehes selgus, et auto läbisõit on keritud tagasi üle 150 000 km. Kui oleksin seda teadnud, siis poleks seda autot kindlasti ostnud, kuna nähtav läbisõit oli niigi suur. Kuidas peaksin käituma müüja suhtes? Leian, et tegu on kelmusega, st õige info varjamine kasu teenimise eesmärgil.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas mul on õigust saada puhkuserahad, kui puhkust mul olnud ei ole ning nüüd kirjutasin lahkumisavalduse?03.11.2017
Tere!
Nimelt ametlikult olin tööl alates jaanuarist ning lahkumisavalduse andsin oktoobri alguses ehk leping pidi lõppema 31.oktoobril. Aga selle aja sees oli mul n.ö puhkus, mis pole otseselt kuskil kajastatud vaid tööandjaga omavaheline suuline kokkulepe (puhkus oli 2 nädalat).
Kuid tekkis küsimus, kas mul on nüüd lepingu lõppemisega õigus küsida ka puhkuserahasid? või kuidas sellega lood on?
Nimelt ametlikult olin tööl alates jaanuarist ning lahkumisavalduse andsin oktoobri alguses ehk leping pidi lõppema 31.oktoobril. Aga selle aja sees oli mul n.ö puhkus, mis pole otseselt kuskil kajastatud vaid tööandjaga omavaheline suuline kokkulepe (puhkus oli 2 nädalat).
Kuid tekkis küsimus, kas mul on nüüd lepingu lõppemisega õigus küsida ka puhkuserahasid? või kuidas sellega lood on?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Seega kui Teil on kasutamata põhipuhkust, tuleb see tööandjal töösuhte lõppemisel puhkusehüvitise näol hüvitada.
Kui kasutasite puhkust, aga tööandja ei maksnud puhkusetasu, siis tuleb kõigepealt selgeks teha, kas kokkulepitud puhkus oli tasuline või tasuta. Kui kasutasite tasustatud puhkust, aga tööandja puhkusetasu ei maksnud, siis on Teil õigus nõuda tööandjalt saamata jäänud puhkusetasu ja võimalik, et ka puhkusehüvitist. Arvestuslikult teenib inimene (kes ei ole mh kasutanud tasustamata puhkust) kümne kuuga ligikaudu 23 puhkusepäeva, seega kui sellest ainult 14 puhkusepäeva ära kasutasite, jääb Teil töösuhte lõppemisel puhkusejääk, mis tuleb tööandjal hüvitada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas meie korteri endise omaniku nõusolek kehtib ka nüüd, kuigi hääletus oli 2012 aga seni poel seda ellu viidud?01.11.2017
Tere,
Korteriomandi seadusest lugesin välja, et uue omanikuna oleme vana omaniku õigusjärglased, ja varasemad otsused, ehk tema hääl, kehtib ka meile. Kas see kehtib ka juhul, kui hääletus oli 2012 aastal, aga otsuse teostamist pole siiamaani tehtud?
Näiteks otsustati, et krundi piirile ehitatakse aed ja kõik elanikud olid nõus, olid nõus ka selle eest maksma. Aga selleks ei kogutud tol hetkel ei raha, ega tehtud tööd. Nüüd oleme meie uute omanikena selle aia vastu. Kas meil on õigus vastu olla? Kas meil on kohustus selle eest maksta? Kui meil seda kohustust ei ole või meil oleks õigus nõuda uut hääletust, siis mis on vastavad seadused/paragrahvid, millele toetuda võib?
Korteriomandi seadusest lugesin välja, et uue omanikuna oleme vana omaniku õigusjärglased, ja varasemad otsused, ehk tema hääl, kehtib ka meile. Kas see kehtib ka juhul, kui hääletus oli 2012 aastal, aga otsuse teostamist pole siiamaani tehtud?
Näiteks otsustati, et krundi piirile ehitatakse aed ja kõik elanikud olid nõus, olid nõus ka selle eest maksma. Aga selleks ei kogutud tol hetkel ei raha, ega tehtud tööd. Nüüd oleme meie uute omanikena selle aia vastu. Kas meil on õigus vastu olla? Kas meil on kohustus selle eest maksta? Kui meil seda kohustust ei ole või meil oleks õigus nõuda uut hääletust, siis mis on vastavad seadused/paragrahvid, millele toetuda võib?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Kui üldkoosoleku otsust ei ole asutud ellu viima, siis on võimalik ka selle äramuutmine uue üldkoosoleku poolt, kuid küsimuse üldkoosoleku päevakorda saamiseks tuleb korteriomanikul leida teiste korteriomanike hulgast mõttekaaslaseid.
Korterelamut korteriühistu kaudu majandades, peab korteriühistu juhatus korteriomaniku poolt soovitud päevakorraga üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab 1/10 korteriomanikest - üldkoosoleku kokkukustumist reguleerib mittetulundusühingute seadus.
Juhul, kui korteriomanikud majandavad korterelamut valitseja kaudu, siis kutsub valitseja vastava üldkoosoleku kokku majanõukogu või 1/4 korteriomanike kirjaliku nõude alusel - üldkoosoleku kokkukutsumist reguleerib korteriomandiseadus.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui palju peaks elatise maksjale endale pärast elatise maksmist raha alles jääma?31.10.2017
Kui palju peaks elatise maksjale endale pärast elatise maksmist raha alles jääma? Perekonnaseadus ütleb, et elatise maksja peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Siit võiks nagu välja lugeda, et ta peaks arvestama, et tema ja lapse kulud on võrdsed, ehk endale peaks jääma kaks korda nii palju, kui jaksab lapsele maksta. Lapsele annavad elatist ju kaks vanemat. Täitemenetluse seadustik aga ütleb, et võlglasele peab piisama poolest miinimumpalgast. Kas kuskil on seda selgemalt kirja pandud? Või ongi nii, et ka siis, kui ei ole elatist võlgu, pole alust täna kohtusse elatist väiksemaks küsima minna seni, kuni enda tarbeks pool miinimumpalka kätte jääb.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära nõuab väga kaalukaid asjaolusid. Kohtud on avaldanud seisukohta, et vanemal on kohustus hankida vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks. Ühe ülalpeetava puhul on elatise vähendamine üsnagi ebatõenäoline, kui vanemal ei ole tuvastatud töövõimetust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas seadusliku abikaasa alaealine laps on täitemenetluses arvestatav minu ülalpeetavaks?31.10.2017
Tere!
Kas seadusliku abikaasa alaealine laps on täitemenetluses arvestatav minu ülalpeetavaks? Laps elab meiega koos. Kas mittearestitav osa sissetulekust peaks tema arvelt suurenema?
Tänan vastuse eest!
Kas seadusliku abikaasa alaealine laps on täitemenetluses arvestatav minu ülalpeetavaks? Laps elab meiega koos. Kas mittearestitav osa sissetulekust peaks tema arvelt suurenema?
Tänan vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Teie abikaasa laps ei ole käsitletav Teie ülalpeetavana.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand