Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas üürnik on seaduse alusel kohustatud maksma ekspluatatsiooni ja kommunaalmakseid?19.10.2017

Lepingus on kirjas, et üürnik tasub ekspluatatsiooni ja kommunaalmaksed (haldus ja hooldusfond, remondikulud). Samas, kas üürnik on seda seaduse alusel kohustatud maksma?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
VÕS § 292 lg 1 järgi lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
Mis puudutab remondifondi kulusid, siis need kulud on otseselt seotud korteri kasutamisega. Üürileandja ei saa neid nõuda, kui selles ei ole lepingus otseselt kokku lepitud, vastasel juhul saab.
 

Küsimus: Kas renoveerimistööde jaoks laenu võtmisel piisab, kui poolt on enamus koosolekul osalenutest või peab olema üle poole omanikest?18.10.2017

Tere.
Kortermaja üldkoosolekul oli 60-st korteriomanikust kohal 35, seega üldkoosoleku saab läbi viia kuna vajalik kvoorum on koos. Kas otsuse vastuvõtmiseks renoveerimistööde jaoks laenu võtmisel piisab, kui 18 oli poolt ja 17 vastu või peaks poolt olema üle poole kogu maja korteriomanikest, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest?
Ehitusprojekti hääletamisel hääletati teostatavad tööd eraldi. Kas sellisel juhul piisab kohal olnud korteriomanike häältest või peab poolt olema samamoodi üle poole kogu maja korteriomanikest, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest?
Tänan.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, antud juhul ei piisa laenu võtmise otsuse vastuvõtmiseks sellest, kui 35-st koosolekul osalenud korteriomanikust oli 18 laenu võtmise poolt. Kuni käesoleva aasta lõpuni kehtiva korteriomandiseaduse paragrahv 16 primm lõige 1 punkt 2 kohaselt peab laenu, mille suurus ületab eelmise majandusaasta majandamiskulude summat, võtmise poolt olema üle poole kõigist korteriomanike häältest, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.
Ehitusprojekti heakskiitmiseks piisab omakorda korteriomanike lihthäälteenamusest.

Eelnevaga sarnaselt reguleerib olukorda ka 01.01.2018 jõustuv korteriomandi- ja korteriühistuseadus.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida saab KÜ liige teha olukorras, kus maja akende vahetus kestab kuu-kaks?18.10.2017

Tere,
KÜ üldkoosoleku otsusega otsustati kortermaja renoveerimine. Elanikele pidi see tähendama akende ja radiaatorite vahetust. Maksimaalselt nädal ja pott värvi. Tegelikkus on midagi muud: akende vahetusest akna palede tegemiseini (36 päeva). Kuna maja renoveerimisel võeti aluseks maja väikseim akende mõõt, siis paljudes korterites tähendas see aknapalede mõõtude muutust elik ka radiaatorite paigalduse muutust (keskmine asend). Kogu renoveerimise protsess on olnud pure nightmare. Info ei liigu või antakse vale infot. Töid planeerida on võimatu. Üle pooleteise kuu on elanikud sunnitud elama elamiskõlbmatutes korterites kottide ja kastide otsas remondikiledega kaetuna. KÜ juhatuselt, objektijuhilt ei ole saadud ühtegi vastust tööde teostamise ajakava kohta. Suvalisel päeval suvalisel ajal ilmuvad remondimehed ukse taha ja tahavad tööd teha. Mida saab KÜ liige sellises olukorras teha kui KÜ juhatus ei seisa oma liikmete heaolu eest? Kas on nt mõeldav TSüS alusel nõude esitamine? Olukord ajab hulluks :(

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kirjeldatud olukorras on korteriomanikul õigus viia tööd ise lõpuni, ning nõuda sellega seotud kahjud sisse korteriühistult.
Sarnase olukorra kohta on olemas ka Riigikohtu lahend 3-2-1-61-14 (https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-61-14).

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mis on mõttekam, kas OÜ või FIE, kui sooviksin ametlikult taksot sõita?17.10.2017

Tere,

Plaanin vormistada äriühingut, et seaduslikult tegeleda tööga Taxifys. Asi on selles, et ise olen ametlikult tööl täiskohaga ja see on pigem lisateenimise idee aga enda ettevõtte alt. Kuidas minu jaoks oleks loogilisem ja kasulikum seda vormistada? Kas FIE? Aga siis ju peab maksma sotsiaalmaksud vaatamata sellele, et tööandja minu ametikohal niigi maksab seda. Või siis OÜ? Aga siis ma pean maksma 2500€

Tänan vastuse eest juba ette,

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Sobivaima ettevõtlusvormi soovitamiseks oleks vaja rohkem infot. Maksustamise seisukohast on odavam pidada OÜ-d, kuna raha võib koguneda OÜ-sse ja kasumi pealt makse maksta ei tule. FIE puhul see nii ei ole ning kaasnevad tõepoolest avansilised maksed.

OÜ asutamisel 2500 eurost sissemakset teha ei ole vaja, kuna ettevõtet saab asutada ka sissemakset tegemata.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
 

Küsimus: Kuidas saada vabaks tulundusühistu juhatuse liime kohustustest?17.10.2017

Tere!
Olen tulundusühistu juhatuse liige ja soovin sellelt ametikohalt vabaks.
Kuidas on see võimalik?
Tänades,

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Seega tuleb esitada lepingu ülesütlemise avaldus tulundusühistu üldkoosolekule. Soovitavalt võiks anda tähtaja, mis jooksul peab juhatuse liige registrikaardilt kustutatud olema.

Kui reaktsiooni ei järgne, on registrikanne muutunud ebaõigeks. Seejärel saab esitada lahkumisavalduse koos tõendiga, et üldkoosolekule on tagasiastumisest teada andnud, ning avaldus kustutada juhatuse liige registrikaardilt ka Äriregistrile. Registripidaja veendub tagasiastumises ja kustutab juhatuse liikme registrikaardilt.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
 

Küsimus: Kas elukaaslase elatisvõla tõttu võib minu maja või kodused asjad ohus olla?17.10.2017

Tere
Minu elukaaslasel on elatisvõlg. Meil on samuti ühine tütar aga abielus me ei ole, elame lihtsalt koos. Majas, kus me elame, olen mina ainuomanik ja pangalaen on ka ainult minu nimel. Kas on mingi võimalus, et ka minu maja kuulub arestimisele kui me koos elame või kodus olev vara?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Arvestades asjaolusid, ei ole võimalik elukaaslase elatisvõla tõttu seada sissenõuet Teie isiklikule varale.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik tasaarveldada minu makstavat summat ja mehe tekitatud kahju?17.10.2017

Ostsin abikaasaga ühiskodu. Pangalaen minu nimel. Kodu saime ühisomandisse. Ise ma seal kodus ei elanud, sest mul oli kodu mujal olemas. Abikaasa kolis meie ühiskodusse sisse. Vahepeal suhted halvenesid. Algatasin lahutusprotsessi ja ühisvara jagamise. Kuna vabatahtlikult ei saanud, siis kohtus. Kohus lahutas ja jagas ühiskodu minu ainuomandisse. Mina pean maksma kohtuotsuse alusel mehele kompensatsiooni enamsaadu arvelt. Minu jaoks oli loogiline, et kui ühiskodu on nüüd ainult minu kodu, siis peab mees sealt lahkuma. Kui vabatahtlikult ei saanud, siis jälle kohtuga. Kohtuotsus läks täitmisele kohtutäiturile ja mees lõpuks lahkus. Aga ta jättis selle kodu hoopis kehvemasse seisu kui see oli ostes. Ei ole enam tapeet seinas, kõik on kas maha kraabitud või ei oskagi öelda, kuhu see on kadunud, on maha lammutanud vaheseinu ja abihoonetest on kadunud mõned konstruktsioonid. Samuti on kadunud krunti piiranud aed. Krunt ise on hooldamata. Tema käest ei ole midagi küsida, sest ta on pensionär väga väikese sissetulekuga. Usun, et ta vaidlustab iga asja, mis ma tema suhtes algatan. Vassib ja valetab. Kas on võimalus mind vabastada temale ühisvara jagamisega välja mõistetud summa edasisest maksmisest (kokkulepe on teatud summa peale, aga sellest on osa alles maksmata), sest mul kulub nüüd raha ju selle ühiskodu korrastamisele? Isegi kui kindlustus leiab, et korrastamine kuulub hüvitamisele, ikkagi ei ole mehelt midagi nõuda. Mille järgi kindlustus paneb paika endise seisukorra taastamise, kui ta ei tea endist seisukorda. On ainult minu ja mehe ütlused, mis käivad kardinaalselt teineteisele vastu. Kelle sõna peale jääb siis? Juhul kui peaks minema halvima stsenaariumi järgi ja nii kindlustus kui pank tahavad mind hoopis trahvida hooletu suhtumise eest ja olukorra tekkimise võimaldamise eest, kas mina pean mehele ikka kinni maksma selle, mis on tema süül tekkinud ja samuti veel ka kohtuga minult väljamõistetud enamsaadud summa .... tasumata jäänud summa on võrreldes minu tulevaste väljaminekute ja trahvidega võrreldes tilk meres aga see tilk on minu jaoks ületamatu kohustus.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teie poolt kirjeldatud olukord ei anna alust nö tasaarvelduseks – kohtulahendit, millega jagati ühisvara, tuleb täita vastavalt sätestatule. Kui aga endine abikaasa on kahjustanud Teie vara või võtnud omavoliliselt endale Teile kuuluvaid esemeid, võib Teil olla tema vastu mõni muu nõue (konkreetsed võimalused selguvad asja detailsel läbitöötamisel).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lubade tegemisel on aluseks juba 2000. aastal läbitud autokool?17.10.2017

Tere,
Olen ära kaotanud autokooli tunnistuse, autokoolis käisin aastal 2000. Seda autokooli enam ei eksisteeri. On olemas tõend kuhu on märgitud, mis ajavahemikus käisin autokoolis ning et selle eest on makstud. Kuidas peaksin edasi toimima? ARK ei väljasta lube ilma tunnistuseta.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kardan, et selles olukorras ei jää muud üle, kui minna uuesti kooli. Arvestades, et varasemast autokoolist on möödunud 17 aastat, siis oleks uue koolitusprogrammi läbimine igati tervitatav, kuna vahepealsel ajal on ka liiklusõiguse regulatsioon muutnud ning toonased tarkused võivad ajale jalgu jääda.
 

Küsimus: Kas trahv jääb ikka kehtima, kui juhilubade saamise hetkeni oli otsus vaidlustatud ja nüüd juhiload olemas?17.10.2017

Autokooli lõpetanud noormees jäi lubadeta sõiduga vahele, väärteoasja otsusega määrati trahv. Vaidlustas trahvi kohtus, kohus nõudis lisadokumente (sissetuleku puudumise kohta) kuid neid ta ei esitanud. Selle aja jooksul jõudis noormees teha riikliku sõidueksami ja saada kätte juhiload.
Kuna juhilubade saamise hetkeni oli otsus vaidlustatud ja nüüd juhiload olemas, siis kas see määratud trahv jääb ikkagi kehtima?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Peale väärteo toimepanemist saadud juhiluba (juhtimisõigus) ei muuda varasemat rikkumist olematuks. Seega trahv jääb kehtima. Sõltuvalt asjaoludest võidakse juhtimisõiguse saamist käsitleda karistust kwergendava asjaoluna.
 

Küsimus: Kas vanem saab oma täiskasvanud laste kasuks vabatahtlikult loobuda laste tulevastest kohustustest oma vanema ees?16.10.2017

Tere,
kas vanem saab oma täiskasvanud laste kasuks vabatahtlikult loobuda laste tulevastest kohustustest oma vanema ees?
Seega nagu tekiks omavahel juriidiliselt mitteseotud inimesed. Ema, kes tahab oma vanaduseelu elada täiskasvanud lastega mitte arvestades, ei tekita vajaduse tekkimisel lastele kohustusi ning lapsed ei pea neid hambad ristis oma pere arvelt täitma, sest lastel ei ole ka pärandvara nendeni jõudmist loota. Ehk siis - kas on võimalik kahepoolselt kohustustevabalt võimaldada emal ise oma elu tema soovijärgselt lõpuni elada.
Tänan.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

PkS §-i 109 kohaselt on tühine kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult. Seega isegi kui sõlmite vastavasisulise kokkuleppe, ei saa sellega välistada isiku õigust kunagi abivajajana ülalpidamist nõuda. Kas abivajav isik ka faktiliselt oma seaduslikku õigust kasutab, oleneb juba temast.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand