Õigus
Küsimus: Millised peaksid olemas asjaolud, kus ühelt vanemalt nõutakse enam lapsele rahalist panustamist kuna "tema varaline seis on parem"?31.10.2017
Üldiselt peaks vanematel olema kohustus kanda lapsega seotud kulud pooleks. Samas millised peaksid olemas asjaolud, kus ühelt vanemalt nõutakse enam panustamist põhjendusega, et tema varaline seis on parem? Jooksvates sissetulekutes erilist vahet pole.
Teiseks, kui varaline seis on oluline, kas siis arvestatakse ka seda, kuidas see varalise seisu erinevus on tekkinud? Konkreetne näide: üks vanem kinkis oma korteri eelmisest kooselust sündinud täisealistele lastele (kes pealegi teenivad enam kui kumbki vanematest ja ei oleks seda eriti vajanudki: nad sinna elama ei läinud) ja elama mindi teise vanema juurde, kes ostis uue elamise oma rahadega. Nüüd vabaabielust lahku minnes võib tekkida olukord, kus lahkukoliv vanem peab endale uue elukoha ostuks laenu võtma ja osaliselt võetakse laenu samadelt lastelt, kellele kinnisvara kingiti. Kas ja kuidas võiks kohus võtta arvesse sellistel asjaoludel tekkinud varalist ebavõrdsust? Kas seda võiks nt hinnata kui teise poole ebamõistlikust käitumisest tekkinud varalist ebavõrdsust?
Teiseks, kui varaline seis on oluline, kas siis arvestatakse ka seda, kuidas see varalise seisu erinevus on tekkinud? Konkreetne näide: üks vanem kinkis oma korteri eelmisest kooselust sündinud täisealistele lastele (kes pealegi teenivad enam kui kumbki vanematest ja ei oleks seda eriti vajanudki: nad sinna elama ei läinud) ja elama mindi teise vanema juurde, kes ostis uue elamise oma rahadega. Nüüd vabaabielust lahku minnes võib tekkida olukord, kus lahkukoliv vanem peab endale uue elukoha ostuks laenu võtma ja osaliselt võetakse laenu samadelt lastelt, kellele kinnisvara kingiti. Kas ja kuidas võiks kohus võtta arvesse sellistel asjaoludel tekkinud varalist ebavõrdsust? Kas seda võiks nt hinnata kui teise poole ebamõistlikust käitumisest tekkinud varalist ebavõrdsust?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eelkõige on lapse ülalpidamiskohustuse ebavõrdseks jagamiseks alust siis, kui vanemate igakuised sissetulekud on väga erinevad. Teie poolt kirjeldatud olukorras kaldun arvama, et kohus ei peagi põhjendatuks võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumist ja mõlema vanema kanda jäetakse võrdne osa lapse ülalpidamiskuludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võin maksta lapse kontole kuna ta on välismaal vahetusõpilane ja emale makstes jääb mulje, et pean teda üleval?31.10.2017
Tere, küsimus puudutab elatise summat. Nimelt on kohtumäärusega 10a tagasi välja nõutud summa 3000.00 krooni mis hetkeseisuga teeb 191.73 eurot. Aastani 2016 ma ka sellist summat maksin, aga kuna elatise miinimum tõusis aastal 2016 siis maksin omaalgatuslikult 215.00 eurot ja aastal 2017 vasatavalt seadusele pool miinimumist ja 235.00 eurot. Hetkel on tekkinud situatsioon, kus laps on läinud vahetusõpilasena õppima välismaale ja ma tean, et see summa reaalselt lapse emalt lapseni ei jõua ning sisuliselt pean ma üleval täiskasvanud lapsevanemat, millega ma ei saa kuidagi nõustuda. Kas ma ikkagi pean lapse emale kandma pool miinimumi ehk siis 235.00 eurot või nii nagu kohtumääruses ette nähtud 191.73 ning ega vastasel korral ei teki lapse emal tagasiulatuvalt nõude võimalust kuna summa on väiksem kui hetkel kehtiv pool miinimumi 235.00 eurot?
Soov oleks osa raha kanda otse lapse kontole, seda enam, et tulevast aastast suureneb veelgi elatusmiinimumi summa. Kas mul on selleks seaduslik alus?
Soov oleks osa raha kanda otse lapse kontole, seda enam, et tulevast aastast suureneb veelgi elatusmiinimumi summa. Kas mul on selleks seaduslik alus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealise lapse elatisraha tuleb kanda tema vanema kontole, kui ei ole vanemate vahel teistsugust kokkulepet. Kokkulepe peaks sealjuures olema tõendatav.
Kui kohtuotsusega on välja mõistetud konkreetne summa, ei saa lapse ema nõuda suuremat summat. Praeguse kohtuotsuse tühistab vaid uus kohtuotsus, seejuures ei ole võimalik elatist suurendada tagasiulatuvalt, vaid alates uue elatishagi esitamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas alimente on võimalik mingil moel ka vähendada alla miinimummäära, sest kasvatamist vajab ka enda uus laps?31.10.2017
Tere,
mul on eelnevast kooselust üks ülalpeetav, kellele maksan alimente 235 eurot kuus. Laps elab koos oma ema ja kasuisaga. Ema töötab Eestis ja kasuisa Soomes. Kahjuks ma ei tea kas ta töötab seal ametlikult või mustalt.
Nüüd on sündimas mul endal elukaaslasega uus ilmakodanik, kuid teenin töökoha vahetuse tõttu vaid miinimumpalka, maksekoormus on väga suur ja ka alimente olen juba mitu kuud seetõttu võlgu jäänud. Kas alimente on võimalik mingil moel ka vähendada alla miinimummäära, sest kasvatamist vajab ka enda uus laps ja ma ei ole mitte kuidagi võimeline neid alimente selles summas tasuma? Elukaaslane hakkab saama ka vaid miinimum emapalka ja dekreediraha tuleb samuti üsna nigel.
Millised võimalused on olemas?
mul on eelnevast kooselust üks ülalpeetav, kellele maksan alimente 235 eurot kuus. Laps elab koos oma ema ja kasuisaga. Ema töötab Eestis ja kasuisa Soomes. Kahjuks ma ei tea kas ta töötab seal ametlikult või mustalt.
Nüüd on sündimas mul endal elukaaslasega uus ilmakodanik, kuid teenin töökoha vahetuse tõttu vaid miinimumpalka, maksekoormus on väga suur ja ka alimente olen juba mitu kuud seetõttu võlgu jäänud. Kas alimente on võimalik mingil moel ka vähendada alla miinimummäära, sest kasvatamist vajab ka enda uus laps ja ma ei ole mitte kuidagi võimeline neid alimente selles summas tasuma? Elukaaslane hakkab saama ka vaid miinimum emapalka ja dekreediraha tuleb samuti üsna nigel.
Millised võimalused on olemas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina kohus elatist alla miinimummäära ei vähenda, kuid PkS § 102 lõike 2 kohaselt võib elatise vähendamine alla miinimummäära olla põhjendatud muuhulgas olukorras, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kas ka antud juhul on see põhjendatud, sõltub paljudest asjaoludest, kuid eelkõige peab olema Teie uus laps sündinud, et oleks alust kohtusse üleüldse pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jagada abielu ajal soetatud auto, mis on veel liisingus, samas kui meil on ühisvara leping?31.10.2017
Tere.
Meil on ühisvara leping. Kuidas jagada abielu ajal soetatud auto, mis on veel liisingus? Ja mis saab laenudest, mis on võetud ühise kodu renoveerimise otstarbel? Kuidas neid pärast lahutust jagada või mis nendega teha? Ja kas kodu omanikul on õigus küsida hüvitist, kui teine on elanud aastaid selles majas? Maja on ühe osapoole enne abielu soetatud vara.
Ette tänades,
Meil on ühisvara leping. Kuidas jagada abielu ajal soetatud auto, mis on veel liisingus? Ja mis saab laenudest, mis on võetud ühise kodu renoveerimise otstarbel? Kuidas neid pärast lahutust jagada või mis nendega teha? Ja kas kodu omanikul on õigus küsida hüvitist, kui teine on elanud aastaid selles majas? Maja on ühe osapoole enne abielu soetatud vara.
Ette tänades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Liisingauto ei kuulu ühisvara hulka, auto säilitamiseks on õigus abikaasal, kelle nimel on liisingleping, kokkuleppel võib liisinglepingu üle võtta ka teine abikaasa.
Kui abikaasadel on ühine laenukohustus, tuleb see ka ühiselt jagada. Kuidas seda teha, sõltub juba asjaoludest (ja ka pangast). Ühisvara jagamise leping tuleb sõlmida notari juures, kuid eelnevalt soovitan Teil konsulteerida juristi/advokaadiga, kuidas oleks kõige õigem ühisvara üleüldse jagada. Kui kokkuleppele saada ei õnnestu, jagab ühisvara kohus.
Ühe abikaasa lahusvara abielu lahutamisel ühisvarana jagamisele ei kuulu, kuid teisel abikaasal võib olla nõudeõigus, kui ta on sellele lahusvarale teinud kulutusi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse 18-aastaseks saamisel maksan automaatselt elatist edasi emale või peab laps esitama uue nõude?31.10.2017
Maksan lapsele elatist kohtuotsuse alusel, mis ütleb..... kuni täisealiseks saamiseni ja kui ta jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni.
Minu küsimus, kui laps saab nüüd 18a, kas siis automaatselt maksan sama kohtuotsuse alusel elatist edasi emale või peab laps esitama uue nõude (kuna on täisealine) ja edaspidi maksan otse lapsele?
Ja juhul kui lapse ei soovi alates 18a saamisel elatist minu käest, kas siis võin lõpetada maksmise või pean emale edasi maksma, kuna kohtuotsuse järgi pean seda tegema kuni 21a, sest ta käib veel koolis?
Minu küsimus, kui laps saab nüüd 18a, kas siis automaatselt maksan sama kohtuotsuse alusel elatist edasi emale või peab laps esitama uue nõude (kuna on täisealine) ja edaspidi maksan otse lapsele?
Ja juhul kui lapse ei soovi alates 18a saamisel elatist minu käest, kas siis võin lõpetada maksmise või pean emale edasi maksma, kuna kohtuotsuse järgi pean seda tegema kuni 21a, sest ta käib veel koolis?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele – kui laps täisealiseks saanuna jätkab õpinguid, tuleb elatist edasi maksta, vastavalt kohtuotsusega sätestatule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on mingi võimalus, et mees saaks ajateenistusest varem vabaks, kuna sünnitan ja oleks tema abi vaja?31.10.2017
Elukaaslane läks teisel oktoobril ajateenistusse ja ise olen rase, töövõimetuslehel. See protsent, mis rasedana saan, on 70% ja sellega ma väga ära ei ela. Minu tähtaeg on mais aga mees saab juuni alguses alles välja. Kas on mingi võimalus, et mees saaks ajateenistusest vabaks ja kas see võib mingit olulist rolli mängida, et ma ei saa rahaliselt hakkama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt on ajateenijal õigus ennetähtaegseks vabastamiseks, kui ta saab ajateenistuse ajal lapsevanemaks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas aru saada, milline lepinguline suhe mul on, olen nagu palgatöötaja samas lepingut ei ole?31.10.2017
Tere!
Hakkasin ettevõttes tööle 1.08.16. Olen koolitaja. Mulle pakutakse erinevaid koolitusi, mis toimuvad kas tööandja ruumides või klientide (õpilaste) ruumides. Ma ei pea pakutud koolitusi vastu võtma kui ma ei soovi. Tasu makstakse iga kuu 15ndal kuupäeval eelneva kuu jooksul toimunud koolituste eest.
Ühtegi lepingut pole minuga sõlmitud, esimestel kuudel ma küsisin seda aga kuna tasu kanti alati õigel kuupäeval ja õiges summas, siis “unustasin” lepingu.
Kuna suvel tööd kaks kuud ei olnud, siis ei makstud ka makse, mis tähendab, et mul puudub hetkel ravikindlustus (öeldi, et see hakkab kehtima novembrist/detsembrist. Mis tuleneb VÕS’i seadusest. See on mulle arusaadav aga kas sotsiaalmaksu on võimalik hajutada kuude peale, kuna osadel kuudel on see suur ja teistel väiksem või peangi sellega leppima, et osadel kuudel mul ravikindlustus puudub?
Üks küsimus on mul ka seoses lepinguga - kas ettevõte saab kajastada EMTA’s, et meil on VÕS leping kui tegeliku ei ole ühtegi sellist lepingut moodustatud/allkirjastatud? Milline töösuhe meil tegelikult on?
Hakkasin ettevõttes tööle 1.08.16. Olen koolitaja. Mulle pakutakse erinevaid koolitusi, mis toimuvad kas tööandja ruumides või klientide (õpilaste) ruumides. Ma ei pea pakutud koolitusi vastu võtma kui ma ei soovi. Tasu makstakse iga kuu 15ndal kuupäeval eelneva kuu jooksul toimunud koolituste eest.
Ühtegi lepingut pole minuga sõlmitud, esimestel kuudel ma küsisin seda aga kuna tasu kanti alati õigel kuupäeval ja õiges summas, siis “unustasin” lepingu.
Kuna suvel tööd kaks kuud ei olnud, siis ei makstud ka makse, mis tähendab, et mul puudub hetkel ravikindlustus (öeldi, et see hakkab kehtima novembrist/detsembrist. Mis tuleneb VÕS’i seadusest. See on mulle arusaadav aga kas sotsiaalmaksu on võimalik hajutada kuude peale, kuna osadel kuudel on see suur ja teistel väiksem või peangi sellega leppima, et osadel kuudel mul ravikindlustus puudub?
Üks küsimus on mul ka seoses lepinguga - kas ettevõte saab kajastada EMTA’s, et meil on VÕS leping kui tegeliku ei ole ühtegi sellist lepingut moodustatud/allkirjastatud? Milline töösuhe meil tegelikult on?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Enne lepingu sõlmimist on kõige olulisem kindlaks teha, millistele kriteeriumitele töö vastab ja vastavalt sellele valida sobiv leping. Üldjuhul tehakse tööd töölepingu alusel. Eraisikud ja juriidilised isikud võivad osutada ka teenust, nt käsundus- ja töövõtulepingu alusel. Teenuse osutamise lepinguid reguleerib võlaõigusseadus, töölepingut TLS.
TLS § 1 lg-d 1 ja 2 toovad esile töölepingu põhikriteeriumid:
- töö kui järjepideva protsessi tegemine (töötaja ja tööandja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töötaja/töö olemasoluks pikemaks ajaks);
- tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile, st töötaja kohustus järgida tööülesannete täitmisel tööandjalt saadud korraldusi ning tööandja õigus kontrollida töötaja kohustuste täitmist (tööandja määrab ära töö tegemise koha, aja ja viisi);
- töö eest perioodilise tasu maksmine (TLS § 33 lg-st 1 tulenev kohustus maksta töötasu vähemalt korra kuus).
- töötamine tööandja ruumides ja tööandja töövahendite kasutamine.
Töösuhtega ei ole tegemist juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lg 4). Töö tellijale on kõige olulisemaks kriteeriumiseks töö lõpptulemus, st töö tellijal ei ole oluline aeg ja koht, kus töö sooritatakse.
Kohtud on mitmel korral leidnud, et töölepingu ja võlaõigusliku lepingu olulisemaks erinevuseks on teenust osutava isiku alluvuse määr tööd andvale isikule. Kui isik on oma tegevuse korraldamisel vabam ja saab ise määrata, kuidas ta täpselt teenust osutab, pidades samal ajal kinni teise lepingupoole juhistest, on tema sõltuvusaste võrreldes töölepinguga väiksem ning tegemist saab olla võlaõigusliku suhtega.
Kui teise lepingupoole tegevuseks on nt käsitöö tootmine, siis on temaga võimalik sõlmida nii tööleping kui töövõtuleping. Töölepingu sõlmimine tuleb kõne alla olukorras, kus töötaja töötab tööandja ruumides, tööandja vahenditega, allub tööandja korraldustele, sh töökorraldusreeglitele, töötab graafiku alusel ja saab perioodilist tasu. Töövõtulepingu sõlmimine tuleb kõne alla olukorras, kus isik osutab teenust, nt valmistab käsitööehteid kindlaks kuupäevaks oma ruumides ja oma vahenditega ning kokku on lepitud töö kriteeriumites.
Teie kirjeldatud olukorras on olemas nii töölepingu kui võlaõigusliku lepingu tunnused. Seetõttu tuleb eelkõige hinnata alluvusemäära, s.t kui suures osas on Teil õigus ise on töökorralduse ja töö sisu osas otsuseid teha.
Nii tööleping kui võlaõiguslik leping tuleb kajastada töötamise registris. Töötaja ja tööandja peavad omavahel jõudma selgusele, millise lepingulise suhtega on tegu. Kui tööandja leiab, et tegemist on võlaõigusliku suhtega, kuid töötaja, et tegemist on töölepinguga, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole töösuhte tuvastamise nõudega. Töövaidluskomisjon või kohus saab anda hinnangu, millise lepingulise suhtega on tegu. Nii töölepingu kui võlaõigusliku lepingu puhul ei muuda kirjaliku lepingu puudumine lepingulist suhet kehtetuks. Lepingulist suhet tõendavad muuhulgas kirjavahetused, pangakonto väljavõte jms. Samas tuleb märkida, et suulise lepingute puhul on konkreetseid kokkuleppeid oluliselt keerulisem tõendada.
Sotsiaalmaksu maksmise küsimustes palume pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida tähendab derivatiivhagi?30.10.2017
Sooviks teada mida tähendab derivatiivhagi?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Mõiste tuleneb Anglo-Ameerika õigussüsteemist. Mandri-Euroopa õigussüsteemis on vastav õiguslik nähtus defineeritud lihtsalt kui "aktsionäri õigus panna maksma aktsiaseltsile kuuluv kahju hüvitamise nõue".
Täiendavate küsimuste korral helistage 5300 2776 või kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas eelmiste perioodide kahjumi katmisel peab teavitama Äriregistrit?30.10.2017
Tere! Ettevõttel on omakapitali osas ülekurss ja soovib sellega katta eelmise perioodi kahjumit. Kas selle kande tegemisel peab Äriregistrit kuidagi teavitama?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
1) osaühingu kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali ning muude põhikirjas ettenähtud reservide arvel;
2) osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel.
Toimingud on järgmised:
1. Põhikirja vastavusse viimine
2. Mitterahalise sissemakse tegemine (vähemalt 1 euro osakapitali ja ülejäänud makstakse ülekursiga)
3. Kahjumi katmine
4. Taotlus Äriregistrile
Kuna mitterahalise sissemakse tegemine eeldab osakapitali suurendamist vähemalt 1 euro võrra, tuleb osakapitali suurendamisest teavitada Äriregistrit (esitades osanike/aktsionäride otsus). Põhikirja muutmisel tuleb ka uus põhikiri registrile esitada.
Täiendavate küsimuste korral helistage 5300 2776 või kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas ma ei tohi minna sama valdkonna firmasse tööle, kuna palju aastaid tagasi sõlmisin konkurentsipiirangu lepingu?30.10.2017
Tere
Sai palju aastaid tagasi firmaga sõlmitud ingliskeelne konkurentsipiirangu leping. Tahaks küsida, kas ma tõesti ei tohi nüüd minna mõnda sama valdkonnaga tegeleva firma juurde tööle? Ise ma ei valda inglise keelt, kirjutasin sellele alla kuna oli vaja tööd.
Sai palju aastaid tagasi firmaga sõlmitud ingliskeelne konkurentsipiirangu leping. Tahaks küsida, kas ma tõesti ei tohi nüüd minna mõnda sama valdkonnaga tegeleva firma juurde tööle? Ise ma ei valda inglise keelt, kirjutasin sellele alla kuna oli vaja tööd.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 24 kehtestab konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivuse tingimused peale töösuhte lõppu. Tegemist on eelkõige kokkuleppega. Konkurentsipiirangus, mis kehtib peale töösuhte lõppemist võib kokku leppida nii töölepingus kui eraldi dokumendis. Samuti võib teha seda enne töösuhte algust, töösuhte kestel või selle lõppemisel.
TLS § 24 lg 1 kohaselt kehtib pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe üksnes juhul, kui see vastab järgmistele tingimustele
1) see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. Kui see on ruumiliselt (geograafiline ulatus), ajaliselt (kehtivuse aeg) ja esemeliselt (kokkuleppe objekt) mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
2) see on sõlmitud kirjalikult;
3) tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist.
4) see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest.
Seega selleks, et välja selgitada, kas töötaja ja tööandja on sõlminud kehtiva konkurentsipiirangu juba töölepingut sõlmides, tuleb hinnata konkurentsipiirangu vastavust eelnevatele tingimustele. Kui konkurentsipiirangu kokkulepe ei vasta kõigile tingimustele, siis on tegemist tühise kokkuleppega. Kui konkurenstipiirang vastab eelnimetatud tingimustele, siis on tegemist kehtiva piiranguga, millest tuleb töötajal kinni pidada. Kui töötaja ei soovi piirangust kinni pidada, siis tasub tööandjaga sellel teemal läbirääkimisi pidada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).