Õigus

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu kirjalikus dokumendis lepivad töötaja ja tööandja kokku tööülesannetes (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 3). Tööülesannete kirjeldus võib sisalduda ka ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu osa. Tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi (TLS § 28 lg 2 p 1). TLS § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Seega töötajal on kohustus täita neid tööülesandeid, milles on kokku lepitud ja mis tulenevad töö iseloomust. TLS § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi, sh kokkulepitud tööülesandeid muuta üksnes poolte kokkuleppel. Samas iga tööülesanne ei pruugi sisalduda ametijuhendis, vaid võib tuleneda töö iseloomust. Kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud uutes tööülesannetes, siis TLS § 17 lg 1 kohaselt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Vastasel juhul on töötajal õigus sellest keelduda.

Kokkulepe tööülesannete muutmiseks võib olla nii suuline kui kirjalik. Seega tööandja võib töötajale alati teha ettepanekuid tööülesannete muutmiseks, kuid töötajal ei ole kohustust nõustuda. Töötaja võib uute tööülesannete pakkumise puhul pidada tööandjaga läbirääkimisi.

Selgitame lisaks töösuhte lõppemise aluseid. Tööandja saab töösuhte lõpetada üksnes põhjuse olemasolul. Töötaja keeldumine töölepingu muudatusest ei ole alus töölepingu lõpetamiseks. Tööandja saab töösuhte üles öelda ainult järgmistel alustel:
1) TLS § 86 lg 1 alusel katseaja tulemuste mittetäitmise tõttu. Tööandja peab põhjendama, millistele katseaja eesmärkidele töötaja ei vastanud.
2) TLS § 88 lg 1 p 1-2 alusel erakorraliselt töötaja töövõime vähenemise tõttu. Üljuhul on selleks töötaja töölt eemal viibimine haiguse tõttu vähemalt neli kuud või arstitõendi esitamine, milles nähtub, et kokkulepitud töö on töötajale vastunäidustatud.
3) TLS § 88 lg 1 p 3-8 alusel erakorraliselt töötaja rikkumise tõttu. Töötaja rikkumine on nt vargus, joobes peaga tööle tulemine, konkurentsikeelu rikkumine jms.
4) TLS § 89 lg 1 alusel erakorraliselt majanduslikel põhjustel (koondamine). Koondamine saab toimuda siis kui töö ümberkorraldamise, töömahu vähenemine või töö lõppemise tõttu ei ole anda kokkulepitud tingimustel tööd.

Kui tööandja ütleb töösuhte töötajaga ühel eelnimetatud alustest üles, siis on töötajal õigus 30 kalendripäeva jooksul alates ülesütlemisavalduse saamisest pöörduda töövaidluskomisjoni poole ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudega ning nõuda lisaks hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Tööandja peab töövaidluskomisjoni tõendama ülesütlemise aluseks olevate asjaolude toimumist kirjalike tõenditega (s.h eelnevat hoiatamist ja rikkumise olemasolu ja raskust).

Teie kirjeldatud olukorras võib teatud tingimustel tulla kõne alla töölepingu ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel (koondamine). Nt valdade ühinemisel toimub töö ümberkorraldamine, mile käigus nt kaks ametikohta liidetakse ning seetõttu ei ole töötajale enam kokkulepitud tingimustel tööd anda. Samas tuleb rõhutada, et iga töötaja keeldumine tööandja ettepanekutest (nt tööülesannete muutmine, töötasu vähendamine) ei pruugi olla alus koondamiseks. Igat olukorda tuleb vaadelda eraldi, kas kõik tingimused koondamiseks on täidetud.


Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töögraafikut koostades tuleb järgida kehtestatud töö- ja puhkeaja reegleid. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 51 lg 1 kohaselt peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Nt kui töötaja tööpäev algab kell 10.00 ning lõpeb 21.00, siis järgmine tööpäev võib kõige varasemalt alata kell 8.00 (s.t 11 tundi hiljem). Ühtlasi tähendab see ka seda, et maksimaalne tööpäeva pikkus võib olla 13 tundi. Teie toodud näites on ühe tööpäeva pikkus 11 tundi (kell 10.00 - 21.00).

TLS § 52 lg 2 kohaselt peab töötajale summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega. Seitsmepäevase ajavahemiku all on silmas peetud igat seitsmepäevast ajavahemikku. Teie toodud näites saab seitsmepäevase ajavahemiku alguseks võtta esmaspäeva kell 10.00. Seega kulgeb seitsmepäevane ajavahemik esmaspäevast kell 10.00 kuni järgmise esmaspäevani kell 10.00. Teie toodud näites algab Teie järjestikune vaba aeg kolmaspäeval kell 21.00 ja lõpeb reede hommikul kell 10.00, s.o 37 tundi. See tähendab seda, et iganädalane kohustuslik puhkeajanõue on täidetud.

Samas tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, töötades pidevalt sarnase graafiku alusel, tekib töötajal ühel hetkel ületunnitöö. Ületunnitöö saab olla üksnes erakorraline ja kokkuleppeline (TLS § 44 lg 1). Seega tööandja võib töötajale küll ületunnitöö tegemiseks teha ettepaneku, kuid töötajal on õigus ülestunnitöö tegemisest keelduda. Vältimaks hilisemaid arusaamatusi, tasub töötajal ületunnitöö tegemisest keeldumise korral sellest tööandjale teada anda kirjalikult.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, kuna juhatus allub korteriühistu üldkoosolekule, siis on antud olukorras revisjoni komisjoni ülesandeks korteriühistu üldkoosoleku informeerimine.
Kui juhatus rikub korteriühistu üldkoosoleku otsust või -põhikirja, siis riskib ta sellega, et korteriühistu üldkoosolek nõuab rikkumisega seotud kahju välja juhatuse käest. Kui küsimus on kulude jagamises, siis võib kahju tekkida näiteks kulude ümber arvestusest, juhul kui mõni korteriomanik keeldub summa tasumisest, mis ületab põhikirja järgset arvestust.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kui õigus on korteriühistu poolel, ning antud juhul see kõigi eelduste kohaselt nii on, siis oma õiguse maksma panemiseks ei pea alati kohtu poole pöörduma.
Kui korteriomanik kasutab kaasomandit mittesihipäraselt, siis saab korteriühistu soojuspumba fassaadilt ka omaabi korras eemaldada, ning nõuda sellega seotud kulud sisse korteriomanikult.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriühistu asutamiskoosolek peab osamaksu suuruse igal-juhul kinnitama. Samas võivad korteriomanikud otsustada, et osakapital moodustatakse ühisuse reservide arvelt. See otsus on ka ühisuse rahaliste vahendite KÜ-le ülekandmise aluseks.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TäKS) § 13 lg 1 kohaselt antakse töötajale tasemeõppes õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva eest maksab tööandja töötajale TäKS § 13 lg 3 kohaselt keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu. Lisaks on TäKS § 13 lg 4 kohaselt töötajal õigus saada tasemeõppe lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.

Tööandja võib tasu maksmisest keelduda kui töötaja ei kasuta õppepuhkust tasemeõppes või tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolitusel osalemiseks. Seega kui tegemist on tasemeõppega, siis tuleb tööandjal õppepuhkusel olemise 20 kalendripäeva eest tasuda töötaja keskmise töötasu ulatuses. Tööandjal ei ole alust keelduda keskmise töötasu maksmisest kui töötaja kasutab õppepuhkust tasemeõppes osalemiseks.

Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest selle õppekava läbimiseks või lõpetamiseks, mille alusel toimuvad õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu (TäKS § 13 lg 2). Lisaks on tööandjal õigus keelduda õppepuhkuse andmisest kui töötaja ei teata vähemalt 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis (TLS § 69 lg 3).

Õppepuhkust võib kasutada ka ühe päeva kaupa. Töötajal on võimalik esitada iga õppepäeva jaoks eraldi avaldus õppepuhkuse saamiseks. Samas, kui on pikemalt teada, millistel päevadel on tarvis õppepuhkust kasutada, siis on mõistlik esitada üks avaldus, kuhu märgitakse kõik õppepuhkuse päevad. Avaldusele tuleb lisada kooli teatis õppimise kinnitamise kohta.

Mis puudutab töökoormust, siis õppepuhkusel oldud päevi töötaja n.ö tagant järele tegema ei pea. Töötaja kalendaarne tööajafond ehk nn normtunnid vähenevad õppepuhkusel oldud aja võrra. Sama põhimõte kehtib ka kõigil teistel kordadel kui töötaja viibib töölt eemal seaduslik alusel (nt põhipuhkus, haigusleht, hooldusleht jne).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 92 lg 1 p 3 kohaselt ei tohi tööandja töötajaga töösuhet üles öelda põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu. Põhjusel, et töötaja ei ole tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu), võib töösuhte üles öelda üksnes juhul, kui tegemist on pika perioodiga. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul (TLS § 88 lg 1 p 1).

Haiguslehe väljastab arst tuginedes oma erialasele pädevusele, teadmistele ning patsiendi terviseseisundit arvestades. Tööandjal puudub pädevus hindamaks töötaja tervislikku seisundit. Kui tööandja ütleb töösuhte üles põhjusel, et töötaja viibib lühiajaliselt haiguselel (vähem kui neli kuud) põhjendusega, et tööandja hinnangul ei ole töötaja haige, siis see läheb vastuollu TLS § 92 lg 2 p-ga 3. Sellisel juhul on töösuhe üles öeldud lühiajalise haiguse tõttu, mis on keelatud. Kui töötaja vaidlustab ülesütlemise, siis on tal õigus nõuda hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kui tööandjal on põhjendatud kahtlus, et töötajale ei ole haigusleht väljastatud korrektselt, siis on tööandjal õigus pöörduda Haigekassa poole. Haigekassal on õigus ja pädevus kontrollida ja hinnata, kas haigusleht on väljastatud seaduslikel alustel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Kahjuks pole Te täpsustanud, kas elatisraha kättesaamiseks on algatatud täitemenetlus. Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks on eeldus, et täitemenetlus on kestnud 4 täiskuud. Elatisabi saamiseks tuleb teha taotlus kohtutäiturile.

Elatisabi makstakse siis, kui igakuiselt laekub väiksem summa kui 100 eurot. Kui igakuiselt laekub 140 eurot, nagu Teie kirjeldasite, siis elatisabi ei maksta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui lepingu poolteks on nii poeg kui ka poja abikaasa, vastutavad nad ühiselt laenulepingu täitmise eest. Kui lepingupooleks oleks olnud vaid poeg, ei vastutaks varalahususe režiimi korral lepingu täitmise eest poja abikaasa.

Kui poeg ja poja abikaasa ei ole nõus vabatahtlikult laenu tagasi maksma, tuleb Teil nõuda seda kohtu kaudu ja kohtulahendi alusel on juba võimalik algatada täitemenetlus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui lapsel on ikkagi vahelduv elukoht, tuleks minu hinnangul arvestada mõlema vanema juures tehtavaid kulutusi lapse ülalpidamiseks, seejuures eluasemekulusid. Ei saa eeldada, et mõlema vanema eluasemekulud on samaväärsed, kui ühel vanemal tuleb eluaseme olemasoluks tasuda igakuiselt laenumakseid.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand