Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kes peab hüvitama radiaatorite vahetusel tekkinud kahju, kas korteriomanik või korteriühistu?25.10.2017

Tere,
Korteriühistu vahetas minu korteris radiaatorid ja vahetuse käigus kahjustati seina. Kas kahju peab korvama korteriomanik või korteriühistu?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kahjustuse ulatust täpselt teadmata, on sellele küsimusele raske vastata. Kohtud on sarnastes vaidlustes andnud korteriühistule õiguse, kui korteriomanikule tekitatud kahju ei ole olnud ülemääraselt suur.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kui elasime seni koos, kas siis naine saab tõesti kogu eelmise aasta ulatuses elatisraha tagantjärgi nõuda?25.10.2017

Tere
Naine tahab taotleda laste elatise välja maksmist aasta tagant. Tänase päevani elasime koos ja oli ühine majapidamine. Korteri laenu ja kommunaalid maksin mina, ehk lapse isa. Kas see tähendab, et omapoolt mina kandsin hoolt lapse eest? Kui maksin need maksud. Naine maksis lasteaeda ja ostis lapsele riided. Iga päevased kulud igaüks tegi vajaduse järgi. Kui suur tõelisus, et kohtus sunnib mind välja maksta terve aasta elatis raha?
Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatise väljamõistmiseks on alust siis, kui vanem ei ole oma ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täitnud. Kui olete lapse ülalpidamises piisaval määras osalenud, ei ole alust elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks. Kui olete tasunud lapse elamispinnaks oleva eluruumi laenumakseid ja kommunaalkulusid, olete sellega panustanud lapse ülalpidamisse. Seejuures tuleb arvestada ka seda, et vanemate panus lapse ülalpidamisse peaks üldjuhul olema võrdne.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha või kuhu pöörduda, kui lapse isa keelab lapsel vanavanematel kohtuda?25.10.2017

Lapse isa ei taha lapsega kohtuda ja suhelda, keelab seda teha ka oma vanematel lapselapsega kohtuda. Mida teha või kuhu pöörduda selle olukorra muutmiseks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse isapoolsed vanavanemad lapsele kuidagi kahjulikku mõju ei avalda, ei ole alust takistada lapse suhtlust isapoolsete vanavanematega. Kui Teil ei õnnestu lapsega suhtlemise osas vanavanematega omavahel kokkuleppele jõuda, on vanavanematel iseenesest õigus kohtult taotleda, et neil oleks õigus oma lapselapsega kohtuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul õigus nõuda mingit hüvitust kui olen ka panustanud meie kodu parendamisse, mis tegelikult ei kuulu mu abikaasale?25.10.2017

tere
Enne abiellumist tegime varalahususe lepingu. 2016. aasta sügisel kinkis abikaasa oma maja, mis on hetkel meie ühine kodu, oma tütrele esimesest abielust. Mina sain sellest teada juhuslikult 2017. aasta mais, millest tekkis tema tütrega suur tüli. Lepingujärgselt võib abikaasa elada seal kuni oma surmani, aga mind seal märgitud ei ole ning kui kunagi peaks see aeg kätte jõudma, tuleks minul sealt välja kolida. Kuidas toimib meie leping praegu, kuna temal enam vara ei ole? Kas mul on hiljem õigus nõuda mingit hüvitust kui olen ka panustanud meie kodu parendamisse, mis tegelikult ei kuulu enam mu abikaasale või mul ei olegi mingeid õigusi?
Tema tütrega me läbi ei saa ning tema sinna niikaua ei tule kuniks mina seal olen.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Teie ja abikaasa vararežiimiks on varalahusus, olete majanduslikult üksteisest sõltumatud. Ühisvara teil abielu jooksul ei teki – iga asi kuulub selle soetanud abikaasa omandisse.

Kui olete teinud parendusi kolmandale isikule kuuluvale kinnisvarale, võib Teil olla nõudeõigus selle isiku suhtes, abikaasa sellega kuidagi seotud ei ole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Milliste kohtute pädevuses on autoomanike kahjunõuded teeomanike vastu?25.10.2017

Tere. Palun selgitage kui võimalik, kas riigitee omaniku poolt sõidukile tekitatud kahju seonduks alati riigivastutusega, mis on see eranditeta halduskohtute pädevuses? Kas maakohtutel võib vajalikku pädevust ka olla, kui mõni õigusakt seda ei keela? Tänud

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Riigivastutuse seaduse § 1 lg 1 kohaselt sätestab RvastS avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). Samas lg 2 kohaselt ei reguleeri RvastS õiguste taastamist ega kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes.
Lõige 3 kohaselt käsitatakse kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt:
1) võlaõigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumisel, sealhulgas eraõiguslikus vormis veo-, ravi- või muu teenuse osutamisel;
2) kinnisasja, tee, veekogu või muu asja omanikuna oma kohustusi, välja arvatud liiklusseaduse §-s 6 sätestatud kohustusi, rikkudes;
[RT I 2010, 44, 261 - jõust. 01.07.2011]
3) liikluses osalemisel või ohtliku seadme kasutamisel või aine valdamisel, kasutamata avaliku võimu kandja eriõigusi;
4) muul viisil eraõiguslikus vormis tegutsedes.

Seega selleks, et saada teada, millisesse kohtusse oma õiguste kaitseks pöörduda, tuleb teada kahju tekitamise asjaolusid. Neid asjaolusid küsimusest ei nähtu. Üldjuhul näiteks tähistamata teeaugust tekkinud kahju või tee halvast seisundist tuleneva kahju hüvitamise nõudes on nõudeid lahendanud maakohtud.
 

Küsimus: Mis seadusepunktidele tugineda ja missuguse etteteatamistähtajaga võin maaomanikuna isetekkelise tee läbi oma maa sulgeda?25.10.2017

Tere!

Olukord ja küsimused on järgmised:
Läbi eramaa on isetekitatud tee, mida läbivad igapäevaselt kaks majapidamist. Mõlemal majapidamisel on ligipääs enda valdustele ka teise tee näol pidevalt olemas olnud. Siiani on vastastikusel kokkuleppel eramaa omanik lubanud neil kahel majapidamisel mööda isetekkelist teed (kunagine vana hobusetee) sõita. Kuid järjest enam ei peeta kinni kokkuleppest ja nt omavoliliselt täidetakse seda teed ning muudkui laiendatakse ilma, et oleks sellest teavitatud maaomanikku.
Siit nüüd kusimused:
Mis seadusepunktidele tugineda ja missuguse etteteatamistähtajaga võin mina kui maaomanik selle isetekkelise tee läbi oma maa sulgeda?
Kuhu ning millal võib paigutada sõitmist tõkestava märgi "ERATEE"?
Millal võib tee üles künda, et maad täisväärtuslikult kasutada?

Tänan!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Erateel korraldab liiklust teeomanik (LS § 6 lg 4). Kui eratee ei ole antud avalikku kasutusse, siis on teeomaniku voli, millal ja kuidas ta oma tee sulgeb või seda kasutab, sh otsus, kas ta likvideerib tee. Samas on naabritel asjaõigusseaduse § 156 lg 1 kohaselt õigus nõuda ligipääsu üle võõra kinnisasja, kui neil muu ligipääs puudub. Kokkuleppe mittesaavutamisel määrab ligipääsu ja tasu selle eest kohus.
 

Küsimus: Kui juhiluba on oma kehtivuse kaotanud, siis kui kaua saab seda juhiluba uue vastu vahetada ilma, et peaks sooritama eksameid?25.10.2017

Tere. Otsisin ja lugesin erinevaid teemasid, kuid oma küsimusele vastust ei leidnud (võib-olla ei otsinud piisavalt). Küsimus selline.
Inimesel on B-kategooria juhiluba (üle 30 aasta), mis hakkab oma kehtivust kaotama. Kui juhiluba on aga oma kehtivuse kaotanud, siis kui kaua saab seda juhiluba uue vastu vahetada ilma, et peaks hakkama sooritama korduseksameid Maanteeametis (teooria ja praktika)?
Olen lugenud, et esmaste juhilubade vahetamise puhul on 12 kuud ehk 1 aasta ning see aeg kehtis ka tavaliste lubade vahetamise puhul (mingi periood?), samas kuskilt lugesin, et vahetada saab neid lubasid praegu kuni 5 aastat. Kuidas siis selle ajaga on?
Ette tänades :)

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseadus § 129 lg 4 - Kui isik ei ole vahetanud oma juhiluba 5 aasta jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest, saab mootorsõiduki juthimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami.
 

Küsimus: Miks ei leia õigusaktist liiklusmärkide 38 ja 39 kujutist?25.10.2017

Tere
Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele on riigiteatajas seletatud ja joonistatud peaaegu kõik liiklusmärgid ära, aga ma pole leidnud märk 38 ja 39 kujutist. Kas siis need ei kehti?
Kui ringtee ühel sissesõidul on 331 (sissesõidu keeld) ja teisel pool 384 (parkimiskeelu ala) va valdaja loal. Kui 394 (parkimiskeelu ala lõpp) märki pole, kas siis 384 ala on lõputu või on 384 kehtetu kuna valesti paigutatud?
Kui sinna 384 alale on joonitud parkimiskohad, kas seal siis ei tohi parkida, kuna liiklusseadus § 14. (5) ütleb : Liiklusmärgi ja teemärgise nõuete vastuolu korral peab juhinduma liiklusmärgi nõudest. Või võib seal igal pool parkida kui on valdaja luba (mulle kuulub mõtteline osa sellest valdusest).

Aitäh Teile

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Saan asjast aru selliselt, et MKM määruse nr 12 ("Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" § 10 lg-d 1 ja 2 sätestavad üldiselt mõjualamärgi ja selle lõpu märgi nö liigi e. põhja. Mõjuala märk omandab sisu üksnes koos sellele kantud muu märgikujutisega (ärgid 381 jj). Tühi ristkülik ei loo kellelegi õiguseid ega kohustusi. Ilmselt sel põhjusel on piirdutud üksnes kirjeldusega ega ole pilti peetud vajalikuks õigusaktis eraldi välja tuua.

Konkreetse situatsioonikirjelduse osas jään vastuse võlgu, kuna situatsiooni kommenteerimiseks pean nägema reaalset olukorda. Kui LM-ga 38 tähistatud alal on üksnes üks sissesõit, siis alalt väljumisel paigaldatakse ala lõpu märk. Kui mitu sissesõitu, siis need peavad olema samuti ala alguse ja lõpu märgiga täistatud. Parkimiskohad näitavad alal parkimiskohtasid, kus vastavalt ala märgile kantud selgitusele võivad parkida territooriumi valdaja luba omavad autod. Jteele joonistatud parkimiskoht ei muuda alal kehtestatud parkimispiirangut. Alal kehtestatud liikluskorda muudab üksnes alale paigaldatud teine liiklusmärk (§ 10 lg 3).
 

Küsimus: Mis teha, kui lapse elukoht on määratud ema juures kuid laps soovib elada isaga?24.10.2017

Tere! Laps on 8-aastane ja pärast lahutamist elab ema juures (u. 6 kuud). Lapsega on määratud kohtu kaudu suhtluskord aga ema raskendab ja takistab isa ja lapse suhtlemist. Laps on avaldanud konkreetset soovi elada isaga. Ema ei ole joodik ega narkomaan, armastab last aga käitub isa suhtes vaenulikult ja pahausklikult ning kasutab last kättemaksu eesmärgil. Kohalik lastekaitse spetsialistid on ka olukorraga kursis ja saavad kinnitada. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus.
Kas sellises olukorras on isal võimalik taotleda lapse elukoha muutmist enda juurde? Kas kohus võtab arvesse 8-aastase lapse soovi? Lapsel on isa juures kõike eluks vajalik olemas ja isa on kõrgharidusega korralik inimene (ei joo, ei suitseta, ei ole narkomaan jne). Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kohus väldib võimalusel lapse elukorralduse muutmist, eriti veel olukorras, kus last kasvatav vanem on siiani lapse kasvatamisega kenasti toime tulnud. Kui aga vanem takistab järjepidevalt lapse suhtlemist lahus elava vanemaga, võib asuda seisukohale, et ta ei lähtu lapse huvidest ja see võib iseenesest anda aluse lapse senise elukorralduse muutmiseks. Muidugi mängivad siinjuures rolli ka muud asjaolud, ainult eelnimetatud asjaolu ei ole tõenäoliselt piisav alus hooldusõiguslike muudatuste tegemiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on lahutusega õigus rahale, mida mees vahetult enne lahutust oma kontolt sugulase kontole on kandnud?24.10.2017

Tere, soovin lahutada abielu. Abikaasa on sellest samuti teadlik ja minule teada olevalt teeb ta ülekandeid oma pangaarvelt ehk kandib oma arvel olevaid suuremaid summasid ümber oma õe pangakontole. Me ei ole veel sisse andnud avaldust abielu lahutamiseks. Kas minul on õigus osale/poolele abikaasa pangakontol olevast rahast seisuga enne ülekannete tegemise algust, aga pärast abielulahutuse jõustumist? Ülekandmine peaks olema väljavõtetega tõendatav. Raha arveldusarvel on tema enda palgana teenitud. Muu abielu jooksul soetatud ühisvara (kaasomandis olev maja, auto) jagamisega ma probleeme praegu ei näe. Laps on täiskasvanud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Antud olukorras võib olla võimalus käsitleda neid rahalisi vahendeid, mis on sisulise põhjuseta kantud abikaasa sugulase pangakontole, ühisvarana. Konkreetsema vastuse andmiseks tuleks tutvuda kõikide asjas tähtust omavate asjaolude ja tõenditega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand