Õigus
Küsimus: Kas lapse ema peab panustama sama summa lapse peale, kui minu makstavad alimendid?13.11.2017
Tere. Ma maksan alimente. Kas lapse ema peab panustama sama summa lapse peale ja kui ma tahan lapse hooldusõigused teha pooleks. Et kaks nädalat emaga ja kaks minuga. Kas siis peab alimente maksma? Ja mida selleks tegema peab?
Ette tänades
Jään ootama teie vastust
Ette tänades
Jään ootama teie vastust
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina on vanematel lapse suhtes võrdne ülalpidamiskohustus, seega tuleks elatist saaval vanemal lapse ülalpidamisse omalt poolt samaväärselt panustada.
Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast ja mõlemad vanemad teevad seejuures võrdses osas kulutusi, ei teki elatise maksmise kohustust. Küll aga ei ole selline elukorraldus praktikas väga levinud, sest seda ei peeta lapsele kõige sobivamaks lahenduseks. Kohus sellist suhtlemiskorda suure tõenäosusega ei määra, sest kohtupraktikas on levinud seisukoht, et lapsel peab olema üks kindel kodu. Kui vanemad omavahel suhtlemiskorras kokkuleppele ei jõua, määrab suhtlemise korra vanema nõudel kohus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas KÜ saab nõuda hooldus- ja halduskulude tasu kaasomandis oleva mitteeluruumi eest (m2 alusel), mis on antud ühe kaasomaniku ainukasutusse?12.11.2017
Kas KÜ saab nõuda hooldus- ja halduskulude tasu kaasomandis oleva mitteeluruumi eest (m2 alusel), mis on antud ühe kaasomaniku ainukasutusse? Nimetatud kaasomanik oli selliste kulude tasumisega kirjavahetuses nõus ja tasus need ära, aga hiljem hakkas neid tagasi nõudma.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lisaks olukorrale, kus korteriomanik on ise sellega nõustunud, oleks korteriühistu nõue põhjendatud siis, kui see on kooskõlas korteriomanike võrdse kohtlemise põhimõttega.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas toimub kulude jaotamine majas, kus jahutussüsteem on ainult maja 2-l kõrgemal korrusel ning teistel puudub ligipääs? 12.11.2017
Tere,
Kuidas peaks kehtiva seaduse kohaselt toimuma kulude jaotamine omanike vahel majas, kus jahutussüsteem on ainult maja 2-l kõrgemal korrusel ning teistel puudub igasugune ligipääs süsteemile? Küsimus puudutab nii jahutussüsteemi hooldust, kui jahutussüsteemi poolt kasutatavat elektrienergiat (sh.olemas on eraldi elektrimõõtja).
Tänan,
Kuidas peaks kehtiva seaduse kohaselt toimuma kulude jaotamine omanike vahel majas, kus jahutussüsteem on ainult maja 2-l kõrgemal korrusel ning teistel puudub igasugune ligipääs süsteemile? Küsimus puudutab nii jahutussüsteemi hooldust, kui jahutussüsteemi poolt kasutatavat elektrienergiat (sh.olemas on eraldi elektrimõõtja).
Tänan,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kuna uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) on kohe jõustumas (01.01.2018), ning see reguleerib majanduskulude kandmist senisest mõnevõrra erinevalt, siis vastan juba sellest seadusest lähtudes.
KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
Sama paragrahv lõige 2 kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha eeltoodust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
Antud juhul saaksidki korteriomanikud tugineda viimasele seadusandja poolt väljatoodud erisusele, ning jagada jahutussüsteemi käitamisega seotud kulud korteriomanike vahel vastavalt tegelikule kasutusele. Samas on oluline lisada, et selline kulude jagamise kord tuleb sätestada ka korteriühistu põhikirjas.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korterit müües on õigus nõuda köögitorustike algsesse kohta taastamist, kuna omal ajal ei vormistanud muudatuse projekti?12.11.2017
Tere,
13 aastat tagasi (aastal 2004) korteri renoveerimise käigus sai muudetud köögi asukohta ning seoses sellega muudeti ka köögi veetorude ja kanalisatsiooni asukohta. Sel ajal sai luba küsitud ühistult ja ka nõusolek saadud (küll käis asi kõik suuliselt ja siiani ei olnud sellel teemal kellegagi probleeme tekkinud).
Kas nüüd, 13 aastat hiljem on õigus nõuda endise olukorra taastamist või projekti tagant järgi, seoses omaniku sooviga korter müüa?
13 aastat tagasi (aastal 2004) korteri renoveerimise käigus sai muudetud köögi asukohta ning seoses sellega muudeti ka köögi veetorude ja kanalisatsiooni asukohta. Sel ajal sai luba küsitud ühistult ja ka nõusolek saadud (küll käis asi kõik suuliselt ja siiani ei olnud sellel teemal kellegagi probleeme tekkinud).
Kas nüüd, 13 aastat hiljem on õigus nõuda endise olukorra taastamist või projekti tagant järgi, seoses omaniku sooviga korter müüa?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomanikul olekski mõistlik alustada olukorra seadustamisel kohalikust omavalitusest. Viimaselt nõusoleku saamisel on lihtsam läbirääkida ka korteriühistuga ja/või teiste korteriomanikega, kuna omavalitsuse jaoks tehtud projektdokumentatsioon on uue olukorra kirjeldamisel heaks aluseks.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas politsei saab trahvida sama asja eest, kui just tegi kiiruskaamera pildi, et üleasin kiirust?10.11.2017
Tere
Situatsioon teelt: kiiruskaamera välk, kiire pilk sidomeetrile ja kohe selge palju umbes tuli ära. 2...3 sekundipärast ka vastutuleval autol vilkurid/strobod peal, selge, et fikseeriti rikkumine, peeglist paistis ümberpöörd ja järgi ta tuligi, pidamine. 3-s lõige 227-l on päris karm, lisakaristus ka kindel, läks üldmenetlusse. Kaameratrahvi tasun kohe kui tuleb, teisesaja keskel summa.
Minu küsimus: kuidas suhtuda patrulli trahvimissoovi, ühe asja eest mitu karistust. Kaamera tegi trahvi ennem, rikkumine sama, pardakaamera salvestus seda tõendaks.
Situatsioon teelt: kiiruskaamera välk, kiire pilk sidomeetrile ja kohe selge palju umbes tuli ära. 2...3 sekundipärast ka vastutuleval autol vilkurid/strobod peal, selge, et fikseeriti rikkumine, peeglist paistis ümberpöörd ja järgi ta tuligi, pidamine. 3-s lõige 227-l on päris karm, lisakaristus ka kindel, läks üldmenetlusse. Kaameratrahvi tasun kohe kui tuleb, teisesaja keskel summa.
Minu küsimus: kuidas suhtuda patrulli trahvimissoovi, ühe asja eest mitu karistust. Kaamera tegi trahvi ennem, rikkumine sama, pardakaamera salvestus seda tõendaks.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui aga läheb selliselt, et kaamera poolt fikseeritud rikkumise eest ikkagi saadetakse trahviotsus ja otsuse adressat langeb kokku sõiduki juhiga, kelle suhtes alustati ka üldmeneltust, siis on põhjust kaaluda, kas üldmenetluses karistuse määramine sama teo eest rikub ne bis in idem e. kahekordse karistamise keeldu.
Küsimus: Mida teha, kui erinevalt meievahelisest jutust jäi neiu üheöö suhtest rasedaks?10.11.2017
Tere!
Üheöö suhte tagajärjel väidetavalt jäi neiu rasedaks. Enne vahekorda astumist sai räägitud kaitsevahenditest. Neiu ütles, et ta on pillide peal. Küll aga hiljem selgus, et alustas alles samal päeval pillide võtmist, millal vahekord juhtus. Vastuseks tuli temalt "Ma ju ei teadnud, et see kohe mõjuma ei hakka, anna andeks!". Hiljem väitis, et on võtnud pille 3 aastat juba. Tal endal on ees kaks last juba ja minu teada need mõlemad ka eri meestega. Mina ei taha last ja seda olen ma ka öelnud. Olen üritanud selgitada, et see ei ole õige tegu. Kuid väidetavalt teeb see teda õnnelikuks. Millised õigused ja võimalused minul on? Mingit tõestusmaterjale ta samuti minule edastanud pole. Neiu räägib kahtlast juttu. Olen konsulteerinud sõprade ja sõbrannadega, kes on samuti väitnud, et asi on kahtlane. Enamik suhtlusest on jäädvustatud.
Üheöö suhte tagajärjel väidetavalt jäi neiu rasedaks. Enne vahekorda astumist sai räägitud kaitsevahenditest. Neiu ütles, et ta on pillide peal. Küll aga hiljem selgus, et alustas alles samal päeval pillide võtmist, millal vahekord juhtus. Vastuseks tuli temalt "Ma ju ei teadnud, et see kohe mõjuma ei hakka, anna andeks!". Hiljem väitis, et on võtnud pille 3 aastat juba. Tal endal on ees kaks last juba ja minu teada need mõlemad ka eri meestega. Mina ei taha last ja seda olen ma ka öelnud. Olen üritanud selgitada, et see ei ole õige tegu. Kuid väidetavalt teeb see teda õnnelikuks. Millised õigused ja võimalused minul on? Mingit tõestusmaterjale ta samuti minule edastanud pole. Neiu räägib kahtlast juttu. Olen konsulteerinud sõprade ja sõbrannadega, kes on samuti väitnud, et asi on kahtlane. Enamik suhtlusest on jäädvustatud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui naisterahvas on rasestunud, ei ole Teil võimalik nõuda temalt raseduse katkestamist. Kui laps sünnib ja Te ei ole nõus vabatahtlikult lapse isadust omaks võtma, on lapse emal õigus nõuda isaduse tuvastamist kohtu kaudu. Mõistan, et naisterahva käitumine on Teie suhtes ebaõiglane, kuid seaduse mõtteks on kaitsta last, olenemata sellest, kas laps sündis mõlema vanema soovil või mitte.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 17-aastaselt võib vanemate loata kodust lahkuda?10.11.2017
Tere!
Olen 17-aastane õpilane ning kodune olukord on selline, et üksteisega kooselamist ei talu juba pea 10 aastat. Vajadusel võin pikemalt ja täpsemalt kirjutada, mis kodus toimunud on, aga lühidalt olen pöördunud nii politsei kui lastekaitse poole, lastekaitsetöötaja on käinud ka kodus, ning olen sattunud vanemate pärast ka traumapunkti, kuna on esinenud vägivalda. Privaatsus kodus puudub, samuti ei ole mul enda hobide suhtes sõnaõigust või valikuvõimalust. Koolis saan ma hästi hakkama ja õpingutega raskusi pole. Lisaks oleks mul peale vanemate kodu olemas koht, kuhu minna. Kooli kõrvalt käiksin tööl (töökoht oleks kohe olemas) ja kahe korterikaaslasega üüriksin korteri. Mind huvitab küsimus, et kas mul on võimalik minna vanemate kodust ära ilma, et politsei saaks mind tagasi koju vedada? Kas oleks võimalik ka lastetoetuse rahad suunata enda pangakontole?
Vastust ootama jäädes
Olen 17-aastane õpilane ning kodune olukord on selline, et üksteisega kooselamist ei talu juba pea 10 aastat. Vajadusel võin pikemalt ja täpsemalt kirjutada, mis kodus toimunud on, aga lühidalt olen pöördunud nii politsei kui lastekaitse poole, lastekaitsetöötaja on käinud ka kodus, ning olen sattunud vanemate pärast ka traumapunkti, kuna on esinenud vägivalda. Privaatsus kodus puudub, samuti ei ole mul enda hobide suhtes sõnaõigust või valikuvõimalust. Koolis saan ma hästi hakkama ja õpingutega raskusi pole. Lisaks oleks mul peale vanemate kodu olemas koht, kuhu minna. Kooli kõrvalt käiksin tööl (töökoht oleks kohe olemas) ja kahe korterikaaslasega üüriksin korteri. Mind huvitab küsimus, et kas mul on võimalik minna vanemate kodust ära ilma, et politsei saaks mind tagasi koju vedada? Kas oleks võimalik ka lastetoetuse rahad suunata enda pangakontole?
Vastust ootama jäädes
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanematel on nii õigus kui ka kohustus oma alaealise lapse eest hoolitseda. Kui Te soovite vanematest eraldi elama asuda, ei ole Teie vanematel ilmselt füüsiliselt võimalik Teid takistada.
Lapsetoetuse saajaks on lapse vanem, Teile seda ümber vormistada ei saa. Vanematel on Teie suhtes ülalpidamiskohustus ja seda saavad vanemad täita osaliselt lapsetoetuse arvelt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas teha uueks aastaks korteriühistu, kui ma ei ole veel pärandit korda saanud, et oleks registris korteriomanikuna?09.11.2017
Tere.
Meie majas on 2 korteriomandit. Uueks aastaks on vaja moodustada korteriühistu. Kas mul on võimalik seda moodustada, kui ma ei ole veel korteri omanik? Nimelt pärandati mulle korter, kuid pärimistunnistuse väljaandmine toimub alles detsembri lõpus. Küsin seda selleks, et avaldusele on vajalik lisada kinnisturaamatu väljavõte korteriomandite kuuluvuse kohta. Kuidas toimida?
Ette tänades,
Meie majas on 2 korteriomandit. Uueks aastaks on vaja moodustada korteriühistu. Kas mul on võimalik seda moodustada, kui ma ei ole veel korteri omanik? Nimelt pärandati mulle korter, kuid pärimistunnistuse väljaandmine toimub alles detsembri lõpus. Küsin seda selleks, et avaldusele on vajalik lisada kinnisturaamatu väljavõte korteriomandite kuuluvuse kohta. Kuidas toimida?
Ette tänades,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Seega, kui Teil esinevad käesoleval hetkel takistused korteriühistu moodustamisel, siis ei ole vaja nende pärast muretseda.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mis võib olla trahv kui sõitsin 30 km/h alas 90 km/h?08.11.2017
Tere!
Mina ja minu ees olev auto sõitsime 30 km/h alas 90 km/h ja mind peatati kinni ja ees olevat autot mitte ning mulle räägiti, et teilt võetakase load ära ja saate 800€ trahvi. Kas sellise rikkumise eest saab võtta load ära ja teha nii suurt trahvi?
Mina ja minu ees olev auto sõitsime 30 km/h alas 90 km/h ja mind peatati kinni ja ees olevat autot mitte ning mulle räägiti, et teilt võetakase load ära ja saate 800€ trahvi. Kas sellise rikkumise eest saab võtta load ära ja teha nii suurt trahvi?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas mul on õigus kasutada 03.-05.01.2018 kogu 2018. aastaks ettenähtud lapsepuhkust 3 päeva?08.11.2017
Tere! Jään teise lapsega 30 päeva enne sünnitust dekreeti alates 06.01.2018. Olen hetkel täiskohaga tähtajatu lepinguga tööl. Esimene laps on 7-aastane. Kas mul on õigus kasutada 03.-05.01.2018 kogu 2018. aastaks ettenähtud lapsepuhkust 3 päeva?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 63 lg 1 kohaselt on emal või isal õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last.
TLS ei sätesta, kas lapsepuhkuse peaks kasutama ühes osas (3 päeva järjest) või ühe päeva kaupa. Tegemist on eesmärgipärase puhkusega – eesmärk on anda vanemale rohkem aega lapsega koos veetmiseks. Kuigi töötaja ei pea andma tööandjale selgitusi puhkuse kasutamise kohta, siis on eelkõige töötaja enda otsustada, kuidas ta lapsepuhkuse päevad kasutab/veedab. Ühtlasi tähendab see seda, et töötaja võib lapsepuhkust kasutada nii ühes osas kui järjest.
Vastupidiselt põhipuhkusele, kus töötaja teenib põhipuhkust vastavalt töötatud ajale, siis lapsepuhkuse puhul ei ole puhkuse kasutamine ja välja teenimine seotud töötatud ajaga. Nt kui töötaja asub tööle poole aasta pealt, on tal sellegipoolest õigus kasutada kogu kalendriaasta eest ette nähtud lapsepuhkus (samas kui töötajal on ühe aasta jooksul järjestikuselt mitu tööandjat, siis ei saa ta iga tööandja juures kasutada kolme lapsepuhkuse päeva, vaid saab kasutada 3 lapsepuhkuse päeva terve kalendriaasta jooksul).
Tähele tuleb siiski panna, et töötajal on kohustus puhkusele jäämisest ette teatada vähemalt 14 kalendripäeva kirjalikus vormis (TLS § 69 lg 3).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).