Õigus

Eeldan, et koosolekul soovisite otsustada Teie juhatuse liikmena jätkamist. Kui muid küsimusi, siis on korduskoosolek otsustusvõimeline ka pärast seda kui üle poole kvoorumist kokku ei tule.

Kui soovite astuda tagasi juhatuse liikme kohalt, tuleb teid valinud organile esitada ülesütlemise avaldus (alus äriseadustik § 184 lg 7). Põhjendama ei pea. Kui vastust ei järgne (st üldkoosolek peaks avalduse esitama äriregistrile Teiega seotud juhatuse liikme kande kustutamiseks), siis esitage avaldus äriregistrile ise. Äriregistrile esitage palve Teiega seotud juhatuse liikme kande kustutamiseks, kuna register tuleb viia vastavusse tegeliku olukorraga.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Üldkoosoleku pädevus on reguleeritud mittetulundusühingute seaduse § 19. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1) põhikirja muutmine;
2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
3) volinike valimine ja tagasikutsumine;
4) juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine;
5) majandusaasta aruande kinnitamine;
6) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
7) muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti;
8) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

Raamatupidamisteenuse pakkuja vahetust eelnimetatud ei ole. Võimalik, et see on täpsemalt sätestatud KÜ põhikirjas, mis tuleb üle vaadata. Kui seal ka ei ole, on tegemist juhatuse liikme jooksvate kohustuste täitmisega ning see ei vaja üldkoosoleku otsust. Kehtib üldine põhimõte, et otsused oleksid mõistlikud ja kantud hea majandamise põhimõtetest. Kui üldkoosolekul on soov kaasrääkida kõikides rahalistes küsimustes, tuleb see sätestada põhikirjas või üldkoosolekul võtta vastu vastav otsus.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi, st ka lõng. Võimalus on need ka äriühingule müüa või kinkida.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Arusaam õige, jälgima tuleb hakata kogu aasta tulu. Aastatuluna arvestatakse töötasu ja muu tasu (puhkusetasu, toetus, haigushüvitis vm), võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress, dividend, maksustatav pension, toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu. Aastatuluna ei arvestata maksuvabasid hüvitisi, toetusi ja stipendiume ning maksuvabastusi (nt eluaseme või isiklikus tarbimises oleva vallasasja müük), mida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ei deklareerita.

Seega elukaaslase või ema poolt ülekantud summad ei lähe aastatulu arvestusse, samuti ei lähe sinna riigi lastetoetus.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Tere, korterelamu küttesüsteemi võib muuta, kui selle poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.
Kirjeldatud küttesüsteemi näol ei ole tegu individuaalse küttesüsteemiga, vaid tegu on endiselt korteriomandi eseme koosseisu kuuluva korterelamu osaga.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, remondifond ja kõrvalkulu on mõlemad liiga laiad mõisted, et oskaksin konkreetses situatsioonis midagi põhjapanevat arvata.
Kui üürnik on käitunud seni selliselt, et remondifondi tasumine on tema kohustus, siis tuleb igal-juhul eeldada, et lepingu sõlmimisel lepiti kokku, et remondifondi näol on tegu kõrvalkuluga. Ühistute puhul, kelle kogutav remondifond katab vaid korterelamu jooksva remondivajaduse, see nii ka on.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Vaielda tuleb pigem Maanteeametiga. Juhiloa mitteloovutamise korral näeb seadus ette sunniraha rakendamise võimaluse. Kuidas tekkinud küsimust lahendada, praegu selget vastust anda ei oska. Vaja ilmselt pidada MNT-ga läbirääkimisi või vajadusel vaidlustada sunniraha määramine või hoiatus. Võib kaaluda ka varianti, et loovutada load MNT-le, kuna Eestis juhtimisõiguse tõendamiseks ei ole juhiluba tarvis kaasas kanda ja piisab isikut tõendavast dokumendist. Piiritaha minekul tekkiks sellisel juhul siiski probleem.

Märgi 36 mõjupiirkond ulatub asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või piirangut alustava märgi alla pandud lisatahvlil näidatud kauguseni.

Väljapool asulat märgist kuni seda piirangut lõpetava märgini või lisatahvlil näidatud kauguseni.

Seega sõltub märgi mõjuala kaugus ka sellest, kas skeemil näidatud tee on asulas või väljapool asulat. Kuna kasutate mõistet "tänav", siis eeldan, et tegemist on asulasisese teega ning eeldusel, et algusmärgi ja parkiva sõiduki vahele jääv teede ristumiskoht on käsitletav ristmikuna, ei riku parkiv sõiduk keelumärgi nõudeid. Silmas tuleb pidada, et anna teed märk ei muuda sõiduteede lõikumisi veel tingimata ristmikuks. Ristmiku mõiste on esitatud LS § 2 p 68. Seal ttuleneb, et ristmikuks ei loeta parkla, puhkekoha, õueala, teega külgneva ala juurdesõidutee jms teega lõikumise kohta. Seega tuleb igakordselt eraldi hinnata, kas tegemist on ristmikuga või mitte.

Tegemist on tõendile hinnangu andmise küsimusega, mida ma sündmuskoha ja tõendite mittetundmise tõttu siinkohal teha ei saa. Saan vaid öelda, et hoiatustrahvi on seaduses ettenähtud viisil võimalik vaidlustada ja kui leiate, et süüteo toimepanek ei ole piisavalt tõendatud, siis võite vaidlustamise peale mõelda. Üldiselt on nii, et hoiatustrahvi vaidlustamisel alustatakse väärteomenetlust ja kui menetleja leiab tõendeid hinnates, et olete siiski ebaõigesti parkinud ja selles süüdi, võib järgneda karistus, mis vastupidiselt hoiatustrahvile kantakse ka karistusregistrisse.

Liikluskorralduse õige paigutuse osas saate teha teabenõude või päringu linna- või linnaosa valitsusse. Kui liiklusmärk on paigaldatud teeomaniku tahte vastaselt, võtab linna ilmselt selle kõrvaldamiseks midagi ette. Sealt saate ka vastuse, kas ühistul võib olla linnaga miski kokkulepe teeosa kasutamiseks.