Õigus
Küsimus: Kas mul on kohustust panna üle aastane laps isaga Skype teel suhtlema, kuigi ma ise ei soovi temaga suhelda?12.12.2017
Tere
Praegu kõik asjad seoses lapsega on kohtus ja ootame selle lahendust. Minu avaldus kohtusse oli seotud lapse ainuhooldusõiguse saamisega. Laps on praegu 1,3 aastane. Lapse isa nõuab igapäevast suhtlemist lapsega Skype teel, sest ta elab välismaal. Mina ise temaga suhelda ei soovi, sest lapse isa kogu aeg solvab mind. Ja ma ei kujuta ette, kuidas ma panen lapse istuma ühe koha peale ja ta istuks samal kohal järjest, näiteks tund aega. Kas minul on siis kohustus panna Skype tööle ja panna lapse kõrvale, et nad saaksid suhelda? Kas lapseisa saab mul seda nõuda?
Parimat,
Praegu kõik asjad seoses lapsega on kohtus ja ootame selle lahendust. Minu avaldus kohtusse oli seotud lapse ainuhooldusõiguse saamisega. Laps on praegu 1,3 aastane. Lapse isa nõuab igapäevast suhtlemist lapsega Skype teel, sest ta elab välismaal. Mina ise temaga suhelda ei soovi, sest lapse isa kogu aeg solvab mind. Ja ma ei kujuta ette, kuidas ma panen lapse istuma ühe koha peale ja ta istuks samal kohal järjest, näiteks tund aega. Kas minul on siis kohustus panna Skype tööle ja panna lapse kõrvale, et nad saaksid suhelda? Kas lapseisa saab mul seda nõuda?
Parimat,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa elab välismaal ja muud suhtlemisvõimalused on üsnagi piiratud, peaks lapse isal olema võimalus lapsega Skype teel suhelda. Ilmselt igapäevase suhtlemisvõimaluse tagamine ei ole mõistlik, sest see seaks Teie ja lapse elule liialt suuri piiranguid, kuid mõnel korral nädalas peaksite lapse isale võimaldama lapsega Skype teel suhelda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui suure tõenäosusega võib minna läbi see, et isa võtab lapse enda juurde 2 nädalaks, et mitte maksta elatist?12.12.2017
Tere.
Minu mure on selles, et lapse isa tahab lõpetada elatise maksmise ja nõuda last hoopis 2 nädalaks endale, laps on praegu 3-aastane. Mina sellega nõus ei ole, sest ta varasemalt tarvitas kanepit ja armastas tihti alkoholi tarbida ning ma ei ole kindel, et ta enam seda ei tee. Samuti olen mõelnud taotleda ainuotsustusõigus, sest kui peaks tekkima olukord, kus oleks plaanis kolida teisse linna, ei annaks ta selleks nõusolekut. Aga ma kardan seda, et kas kohus võtab üldse seda kõike arvesse, muidu on hiljem lihtsalt kogu see asi ilma asjata ette võetud, sest mingeid tõendeid mul selle kohta ei ole, ainus asi mida nad peaksid nägema on vist see, et tal on olnud tingimisi karistus ühe teise asja eest.
Kuidas mul oleks mõistlik nüüd edasi toimida ja kui suure tõenäosusega läheb tema tahtmine läbi.
Ette tänades
Minu mure on selles, et lapse isa tahab lõpetada elatise maksmise ja nõuda last hoopis 2 nädalaks endale, laps on praegu 3-aastane. Mina sellega nõus ei ole, sest ta varasemalt tarvitas kanepit ja armastas tihti alkoholi tarbida ning ma ei ole kindel, et ta enam seda ei tee. Samuti olen mõelnud taotleda ainuotsustusõigus, sest kui peaks tekkima olukord, kus oleks plaanis kolida teisse linna, ei annaks ta selleks nõusolekut. Aga ma kardan seda, et kas kohus võtab üldse seda kõike arvesse, muidu on hiljem lihtsalt kogu see asi ilma asjata ette võetud, sest mingeid tõendeid mul selle kohta ei ole, ainus asi mida nad peaksid nägema on vist see, et tal on olnud tingimisi karistus ühe teise asja eest.
Kuidas mul oleks mõistlik nüüd edasi toimida ja kui suure tõenäosusega läheb tema tahtmine läbi.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtute ühtne seisukoht on see, et lapsel peab olema üks kindel kodu ja võimalus lahus elava vanemaga piisavas mahus suhelda. Pean seetõttu väga ebatõenäoliseks, et kohus määraks lapsele isa nõudel vahelduva elukoha.
Kui lapse alaline elukoht on Teie juures, kuid Teil on kahtlus, et lapse isa võib lapse vastu Teie tahtmist enda juurde elama võtta, on ilmselt põhjendatud pöörduda kohtu poole ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Eelkõige on hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud lapse viibimiskoha osas, täielikult kohus ühist hooldusõigusõigust reeglina ei lõpeta, kui mõlemad vanemad soovivad lapse elus osaleda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas reguleerida olukorda, kus naabrid teevad pidevalt lärmakaid remonttöid, kas peaks olema ka see teistele ette teada?08.12.2017
Kas, kui pikalt ja kui põhjalikult peaks olema teada naabrite tegevus, mis kindlasti ületab korterite normkasutust ja naabrite piire? Pean silmas olukorda, kus viimastel aastatel on üks ja teine naaber hakanud suuremahulisi ning valju lärmi tekitavat remonti tegema. Ise töötan paraku sellises valdkonnas, kus on vaja äärmist keskendumist ning sellega seoses need valjud remondid segavad. Mõjudes nii tööviljakusele kui ka näiteks suhtluses klientidega, sest põhjalikult korterit remontiv naaber võib ju enda kinnisvara väärtust nende remontidega tõsta. Samas kui ma ise oma korteris üürnik oleksin, siis kahtlemata ütleksin üürilepingu üles.
Kui kunagi oli ühistus teemaks, et osad naabrid või nende üürnikud kuulavad valjusti muusikat keset päeva, mis osasid naabreid kangesti häirima pidi, siis sellise remonditerrori vastu räägib ühistu esimees ainult, et saage kokkuleppele ning tema käed on seotud. Samas muidugi nende korterite omanikega, keda häirisid üürnike keset päeva pidutsemised, saaks muidugi vabalt nende lärmakate remontijate vastu niiöelda "üleskeerata". Samas ise nagu leian, et poleks tarvis ühes kortermaja trepikojas ka niiöelda vaenupooli tekitada. Kuigi ise leian, et selliste lärmakate remontide tegemiseks võiks küll majaelanikel teada olla, millal seda tehakse, sest probleem on selles, et nagu iialgi pole teada, millal on vaikne ja millal lärmakas remont käsil.
Kui kunagi oli ühistus teemaks, et osad naabrid või nende üürnikud kuulavad valjusti muusikat keset päeva, mis osasid naabreid kangesti häirima pidi, siis sellise remonditerrori vastu räägib ühistu esimees ainult, et saage kokkuleppele ning tema käed on seotud. Samas muidugi nende korterite omanikega, keda häirisid üürnike keset päeva pidutsemised, saaks muidugi vabalt nende lärmakate remontijate vastu niiöelda "üleskeerata". Samas ise nagu leian, et poleks tarvis ühes kortermaja trepikojas ka niiöelda vaenupooli tekitada. Kuigi ise leian, et selliste lärmakate remontide tegemiseks võiks küll majaelanikel teada olla, millal seda tehakse, sest probleem on selles, et nagu iialgi pole teada, millal on vaikne ja millal lärmakas remont käsil.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Teoorias on küll nii (sh alates 01.01.2018 jõustuvas uues korteriomandi- ja korteriühistuseaduses), et keelatud kõik tegevused, mis ületavad korteriomandi tavapärast kasutamist.
Eelviidatud õigust on aga kohtus keeruline kaitsta, kuna kohtupraktika ei hinda olukorra õiguspärasust mitte tegevusest (müra tekitamise keelu rikkumine, kaasomandi ümberehitamise keelu rikkumine, jne) vaid tulemusest ja selle võimalikest negatiivsetest tagajärgedest lähtudes.
Negatiivse tagajärje ulatuse hindamisel arvestatab kohus oma korda seda, kas negatiivne mõju on kohtumenetluse hetkel ülemäärane või mitteülemäärane. Näiteks aknast korterile välisukse tegemine ei pruugi valitseva kohtupraktika kohaselt olla ülemäärane. Hiljuti leidis kohus, et korteri võib ümber ehitada lasteaia tarbeks, ega välistanud teiste korteriomanike vastuseisust hoolimata elamusse restorani rajamist. Eeltoodut arvestades on naaberkorterist kostuv müra Teie kõige väiksem mure, sest meie tänane kohtupraktika soosib üksikut korteriomanikku, kui viimane soovib oma korterit elik terve korterelamu ümberehitada.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on võimalik soovijatel osta omale ära parkimiskoht kortermaja hoovis?08.12.2017
Väikese korterelamu (KÜ) hoovis vastavalt projektile 6 parkimiskohta (korteriomanike mõtteline osa). Elamus korteriomandeid 14. Kõigile kohti ei jagu ja samas ei ole kõigil ka autot. Kas on võimalik ja kuidas on võimalik soovijatel osta omale ära parkimiskoht? Kuidas see peaks toimuma? Millest alustada? Mille järgi määrata hind. Kellele makstakse (ühistule või omanikele kes ei soovi osta)? Milline võiks olla optimaalne hind.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Soovitan esimese asjana välja selgitada, kas kõik korteriomanikud on sellise tehinguga nõus. Kui vastus on jah, siis järgneb juba parkimiskoha hinna välja selgitamine ja parkimiskohast huvitatud isiku leidmine.
Tervitades, Andry Krass
Küsimus: Kas koondamise etteteatamise perioodi jääv puhkus või töövõimetus mõjutavad etteteatamistähtaja kulgemist?08.12.2017
Tere
Kas koondamise etteteatamise perioodi jääv puhkus või töövõimetus mõjutavad etteteatamistähtaja kulgemist?
Tänud
Kas koondamise etteteatamise perioodi jääv puhkus või töövõimetus mõjutavad etteteatamistähtaja kulgemist?
Tänud
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus, mis muutub kehtivaks kui teine pool on selle kätte saanud (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 69 lg 1). See tähendab seda, et kui töötaja või tööandja on saatnud teisele poolele kirjaliku ülesütlemisavalduse ning teine pool on selle kätte saanud, siis on tegemist kehtiva avaldusega. Töösuhe lõpeb avaldusel märgitud kuupäeval. Töövõimetuslehel ega puhkusel olev aeg ei muuda töösuhte lõppemise kuupäeva, sh ei lükka seda edasi.
Kui töötaja on töösuhte viimasel päeval töövõimetuslehel, sis töösuhe lõpeb, kuid töövõimetusleht kestab edasi. Kui töötaja on töösuhte viimasel päeval puhkusel, siis tuleb silmas pidada, et peale töösuhte lõppemist ei ole töötaja enam puhkusel ning tal ei ole õigust saada puhkusetasu. Kui töötaja on töösuhte lõppemiseks väljateenitud puhkust, mis ei ole aegunud ning mida ta pole kasutanud, siis tuleb puhkusehüvitis välja maksta lõpparve osana. Kui töötaja on töösuhte lõppemiseks puhanud rohkem kui ta on välja teeninud, siis tuleb enam makstud osa tööandjale tagasi maksta.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas pean lapsehoolduspuhkuse ajal uue töö leidmisest vanale tööandjale teada andma või teavitada lapse 3-aastaseks saamisel?07.12.2017
Tere! Mul on alla 3-aastane laps. Töötan samas kohas kus ka enne dekreeti. Töö on vahetustega. Vahepeal olen vahetanud ka elukohta ja kodu ja töökoha vahemaa on 100 km. Kuna päevad on pikad, siis soovin minna tagasi lapse pärast lapsehoolduspuhkusele. Tean, et pean tööandjat ette teavitama vähemalt 14 päeva. Kuid siit ka küsimus: Kui juhtub, et lapse enne 3-aastaseks saamist olen leidnud omale uue töökoha, mis sobib mulle hetkel paremini, siis kas ma pean sellest vanale tööandjale koheselt teada andma või on võimalik alles lapse 3-aastaseks saamisel otsustada, millisel töökohal jätkata?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 62 lg 1 kohaselt on emal või isal õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kui töötaja viibib lapsehoolduspuhkusel, siis võib ta samal ajal täita teises ettevõttes tööülesandeid. Üldjuhul ei ole töötajal kohustust teatada tööandjale, kelle juurest ta kasutab lapsehoolduspuhkust, et töötajab veel ühe või mitme tööandja juures. Erandiks on olukorrad, kus töötajal on kehtiv konkurentsipiirang, mille korral ta ei tohi samas tegevusvaldkonnas töötada või tal on vaja tööandja nõusolekut konkurendi juures töötamiseks.
Kui kehtiv konkurentsipiirang puudub, siis võib isik omada mitut töökohta. Kui töötajal on kehtiv konkurentsipiirang, siis on võimalik, et ta töötab teises ettevõttes, kes ei ole esimese tööandja jaoks konkurent. Mitme töökoha olemasolul on võimalik, et ühes töökohas kasutab töötaja lapsehoolduspuhkust, teises samaaegselt põhipuhkust ning kolmandas kohas käib tööl.
Kui töötaja ei soovi peale lapse 3-aastaseks saamist naasta endisesse töökohta, siis tuleb tal esitada kirjalik ülesütlemisavaldus. Tähele tasub panna, et omal soovil ülesütlemisest peab töötaja teatama kirjalikult vähemalt 30 kalendripäeva ette.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mis kellast peaks lõppema minu tööpäev, kuidas arvestatakse pausid päeva tööaja sisse?07.12.2017
Käin vahetustega tööl. Tööpäev algab kell 8.00 ja lõppeb 20.45 (nii on kirjas töögraafikus). Töölepingus on märgitud tööpäeva pikkuseks 12 tundi. Tööandja rõhub paragrahvile 47 lõige 2 (iga 6 tunni tagant 30 min. paus). Tema arvates peaks tööpäev lõppema 21.00 aga tuli nö. mulle vastu ja tegi tööpäeva lõpuks 20.45. Pause on kokku 4 (15 min) pluss 30 min. lõuna.
Minu arvates peaks tööpäev lõppema 20.30. Pausid on fikseeritud töösisekorraeeskirjades. Tegemist on liinitööga.
Minu arvates peaks tööpäev lõppema 20.30. Pausid on fikseeritud töösisekorraeeskirjades. Tegemist on liinitööga.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 47 lg 2 kohaselt on kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tegemist on tavaliselt puhkeajaga einetamiseks ja puhkamiseks, mida tööaja hulka ei arvestata.
Kui tegemist on 12-tunnise tööpäevaga, tuleb seaduse kohaselt töötajale ette näha üks 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg. Seejuures on oluline märkida, et tööandja ja töötaja võivad, arvestades töö iseloomu, kokku leppida ka pikemas tööpäevasiseses vaheajas. Vaheaega tööaja hulka ei arvestata. Kui aga puudub võimalus töökohast lahkumiseks (näiteks lasteaed, kus pole võimalik lapsi järelevalveta jätta), loetakse see aeg tööaja hulka.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lg 3(1) kohaselt peab töötajale võimaldama suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul tööpäeva või töövahetuse jooksul vaheajad, mis arvestatakse tööaja hulka. Seega olenevalt töö iseloomust näeb seadus ette ka teatud erisused tööpäevasiseste puhkeaegade osas. Nimetatud pauside pikkuseks on 10 – 15 minutit. Õigus puhkepausidele on näiteks müüjatel, kassapidajatel, liinitöötajatel, baaridaamidel, ettekandjatel jne. Nende pauside võrra tööpäev ei pikene.
TLS § 47 lg 1 kohaselt on tööaja korraldamine, sh töögraafikute koostamine, tööandja ülesanne. Tööandja määrab tööaja alguse, lõpu ja tööpäevasisesed vaheajad. Töötaja on kohustatud käima tööl tööandja koostatud töögraafiku alusel. Töögraafikust koostades peab tööandja arvestama töötaja töökoormust ja kohustuslikku töö- ja puhkeaja regulatsiooni.
Kui töötajal on tööpäeva sees üks 30-minutiline paus, mis arvatakse tööajast välja ning 4 pausi, mis tulenevad riskianalüüsist, mis arvatakse tööaja sisse, siis juhul kui töötaja tööpäev algab kell 8.00 ja lõpeb kell 20.45, siis on töötaja tööaeg kokku kestnud 12 tundi ja 15 minutit, tööpäev koos pausiga on kestnud 12 tundi ja 45 minutit.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Millist karistust on karta, kui sõidan näiteks üle heinamaa ja siis suvalises kohas üle raudtee?07.12.2017
Tere!
Kui ületan raudteed autoga sõites suvalises kohas (väljaspool ülesõidukohta-sõidan üle heinamaa ja siis üle raudtee), siis millist paragrahvi olen rikkunud ja millise paragrahvi eest mind võidakse karistada?
Kui ületan raudteed autoga sõites suvalises kohas (väljaspool ülesõidukohta-sõidan üle heinamaa ja siis üle raudtee), siis millist paragrahvi olen rikkunud ja millise paragrahvi eest mind võidakse karistada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Sätte rikkumise eest võib Raudteeseaduse § 81 alusel määrata karistuse kuni 50 trahviühikut e. kuni 200 eurot.
Liiklusseaduse § 60 p 2 keelab juhil raudtee ületamise väljapool raudteeülesõidukohta.
LS § 232 kohaselt võib sellise rikkumise eest karistuse määrata kuni 100 TÜ ulatuses e. kuni 400 eurot.
Küsimus võib kerkida selles, kumba karistusnormi rakendada. Selle valiku koos põhjendustega langetab menetleja. Liiklusseaduse § 232 kohaldamisel võib võimalik olla ka selline tõlgendus, et nimetatud normi alusel väljapool raudteeülesõidukohta raudtee ületamise eest karistust määrata ei saagi.
Küsimus: Kui juhiluba on aegunud, siis kas tuleb see vahetada kuue kuu või kaheteiskümne kuu möödumisel?07.12.2017
Kui juhiluba on aegunud, siis kas tuleb see vahetada kuue kuu või kaheteiskümne kuu möödumisel? tänud ette
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mis hetkest alates pean võtma üle laenukohustuse, kas abielu lahutamisest või ühisvara jagamisest alates?07.12.2017
Abielu on lahutatud ja ühisvara jagamata. Endine abikaasa on endiselt talupidajast FIE, kelle kõik sissetulekud nii abielu ajal kui ka peale lahutust on saadud meie ühisvarast (ühisomandis olev põllumaa ca 100 hektarit ja metsamaa 12 hektarit). Endine abikaasa tööl ei käi ja tegeleb jätkuvalt põllumajandusega. Mina käin tööl ja saan 500 eurot palka. Endine abikaasa väidab nüüd, et kõik on miinuses ja esitas ka 2016.a FIE aruande, kus oli suur miinus. Endine abikaasa maksis abielu ajal ja ka peale abielu laenukohustusi, sest laenud on võetud FIE nimele. Mina olen hüpoteekidele alla kirjutanud, sest osad meie maad on laenukohustuse katteks koormatud hüpoteegiga. Nüüd väidab mees, et kõik maad kuuluvad talle, sest tema on tasunud laenusid. Mina soovin ühisvara jagamist (põllumaa) võrdses osas, aga endine abikaasa sellega ei nõustu. Endise abikaasa eesmärk on viivitada ühisvara jagamisega, sest tema kasutab põllumaad jätkuvalt edasi ja teenib sellelt tulu. Endine abikaasa väidab, et laenukohustused tuleb jagada pooleks abielu lahutamise hetkest. Minul puudub võimalus kasutada poolt põllumaad ja teenida sellelt ka tulu, et poolt laenukohustust katta. Millise hetke seisuga olen kohustatud laenukohustused enda kanda võtma, kas abielu lahutamise kuupäeva seisuga või seisuga, kui ühisvara (põllumaa) on jagatud? Mees keeldub laenulepinguid näitamast. Minu soov on kiirelt jagada ühisvara ja maksta pool laenust, aga mul puudub selleks võimalus, sest palk on väike. Tulu meie ühisest põllumaast saab endiselt ainult endine abikaasa ja see on nüüd juba tema lahusvara. Kordan, et endise abikaasa eesmärk on ühisvara jagamisega võimalikult kaua viivitada. Kuidas peaksin tegutsema?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abielu lahutatakse, on mõistlik koheselt jagada ka ühisvara. Ühisvara hulka kuuluvad ka ühised kohustused ehk kohustused, mis on võetud perekonna huvides. Abielu ajal ei pea abikaasade panused pere ülalpidamisse (sealhulgas laenukohustuste täitmisesse) olema võrdsed, kuid ühisvara režiimi lõppemisel tuleks ühiseid kohustusi täita ühiselt (abikaasad on solidaarvõlgnikud). Ühisvara režiim lõppeb abielu lahutamisega.
Enne ühisvara jagamist tuleb kindlasti detailselt määrata ühisvara koosseis, võimalusel kaasake selleks ka vastava valdkonna spetsialist. Kui endise abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb ühisvara jagamiseks hagiga kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand