Õigus
Küsimus: Kas seda saab vaidlustada, kui ema on lapse ilma isa nõusolekuta enda juurde sisse kirjutanud?27.12.2017
Tere!
Lugesin ühte Teie vastust, kus seisis, et kui on ühepoolselt muudetud lapse sissekirjutust, siis on see võimalik vaidlustada.
Nimelt peale lahutust koliti lahku ja esialgu jäi laps nö kahe kodu vahele. Hiljem aastate jooksul see muutus üha rohkem ühepoolseks, ehk siis laps elab põhikohaga isa juures, kus ka algselt elas ja oli lapse sissekirjutus.
Isa teadmata on aga rahvastiku registrisse tekkinud uus sissekirjutus lapse ema juurde, seda aga isa teadmata. Kas seda on võimalik vaidlustada? Sest see ei ole kooskõlastatud isaga? Linn, kus elatakse on sama.
Reaalselt on lapse elukoht isa juures. See sissekirjutuse teema selgus alles selle aasta alguses, kui see teema tuli pangas jutuks.
Ette tänades
Lugesin ühte Teie vastust, kus seisis, et kui on ühepoolselt muudetud lapse sissekirjutust, siis on see võimalik vaidlustada.
Nimelt peale lahutust koliti lahku ja esialgu jäi laps nö kahe kodu vahele. Hiljem aastate jooksul see muutus üha rohkem ühepoolseks, ehk siis laps elab põhikohaga isa juures, kus ka algselt elas ja oli lapse sissekirjutus.
Isa teadmata on aga rahvastiku registrisse tekkinud uus sissekirjutus lapse ema juurde, seda aga isa teadmata. Kas seda on võimalik vaidlustada? Sest see ei ole kooskõlastatud isaga? Linn, kus elatakse on sama.
Reaalselt on lapse elukoht isa juures. See sissekirjutuse teema selgus alles selle aasta alguses, kui see teema tuli pangas jutuks.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peaks lapse elukoha uuele aadressile registreerimiseks avaldama mõlemad vanemad selleks nõusolekut. Ehk kui üks vanematest esitab avalduse lapse elukoha muutmiseks, peaks vastavat kannet tegev ametnik küsima eelnevalt teise hooldusõigusega vanema nõusolekut. Kui seda tehtud ei ole, peaksite info saamiseks pöörduma kohaliku omavalitsuse asutuse poole, kes nende toimingutega tegeleb.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kohtus mõisteti suurem elatisraha, kas siis pean selle otsuse kohtutäiturile edastama?27.12.2017
Aastal 2009 esitasin kohtule elatisraha hagi. Hagi rahuldati ning elatisraha nõue on kohtutäituri juures täitemenetluses.
Kuni käesoleva aasta septembrini oli elatisraha summa muutumatu. Tegin uue hagi kohtule, hagi rahuldati ning summat suurendati/suurendatakse järgnevatel aastatel automaatselt vastavalt kehtivale miinimumile. Kas mul tuleb teha nüüd uus avaldus kohtutäiturile või edastada kohtutäiturile uus kohtuotsus?
Kuni käesoleva aasta septembrini oli elatisraha summa muutumatu. Tegin uue hagi kohtule, hagi rahuldati ning summat suurendati/suurendatakse järgnevatel aastatel automaatselt vastavalt kehtivale miinimumile. Kas mul tuleb teha nüüd uus avaldus kohtutäiturile või edastada kohtutäiturile uus kohtuotsus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatisasjas on jõustunud uus kohtulahend, toimub täitemenetlus kohtulahendi tegemise ajast alates selle alusel, seega tuleb kohtutäiturit uuest kohtulahendist kindlasti teavitada ning ta saab anda informatsiooni edasise tegevuse kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriomanik peab tasuma eraldi pööningupinna kütte eest, kui ta kütab seda korteri arvelt?22.12.2017
Tere! Kaasomandis on 4 korterit, nendest 2 asuvad teisel korrusel ja nende juurde on ka müüdud avatud planeeringuga pööninguruumid III korrusel, kus pole eraldi kütet kuid korteri põrandakütte soojus soojustab need avatud planeeringuga ruumid ära. Ühe ruumi suurus 18, teise 24 m2. Notariaalses lepingus nagu korteri pind. Nüüd keelduvad kaasomanikud nende pindade eest kütte tasumisest.
Ja veel, kui kommunaalteenuste arved tulevad kõik ühele kaasomanikule ja teised kaasomanikud pole oma küttesüsteemi välja ehitanud, kas neil on õigus nõuda igakuiste arvet edastamist neile, kui arved on väljastatud ühele kaasomanikule isiklikult.
Lugupidamisega
Ja veel, kui kommunaalteenuste arved tulevad kõik ühele kaasomanikule ja teised kaasomanikud pole oma küttesüsteemi välja ehitanud, kas neil on õigus nõuda igakuiste arvet edastamist neile, kui arved on väljastatud ühele kaasomanikule isiklikult.
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Soojusenergia näol on tegu elamu alalhoidmiseks vajaliku kulutusega, ning eeltoodust tulenevalt peavad selle kulutuste kandmises osalema kõik kaasomanikud. Seda sõltumata sellest, et teised omanikud ei ole oma valduses olevas elamu osas küttesüsteemi välja ehitanud.
Sarnaselt on olukord reguleeritud ka siis, kui elamus on moodustatud korteriomandid.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas see on korrektne kui sain PPA määruse väärteomenetluse jätkamisest, aga seal pole mingeid tähtaegu?21.12.2017
Tere,
Sain PPA määruse väärteomenetluse jätkamisest, aga seal puudub igasugune tähtaeg, et mis ajani edasi lükatud vms. On see õiguslik?
Sain PPA määruse väärteomenetluse jätkamisest, aga seal puudub igasugune tähtaeg, et mis ajani edasi lükatud vms. On see õiguslik?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas pean uuesti kohtusse pöörduma, et praegune miinimumelatise kätte saada, kuna kunagi on välja mõistetud 205 eurot?21.12.2017
Tere,
Aastaid tagasi on lapse isalt kohtu kaudu alimendid välja nõutud 205€. Kas pean uuesti kohtutee ette võtma, et miinimumsumma kätte saada?
Ette tänades.
Aastaid tagasi on lapse isalt kohtu kaudu alimendid välja nõutud 205€. Kas pean uuesti kohtutee ette võtma, et miinimumsumma kätte saada?
Ette tänades.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult elatist kehtivas miinimumsummas tasuma, tuleb elatise suurendamise nõudega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui ei ole nõus osalise hooldusõiguse määramise kohtuotsusega?21.12.2017
Tere! Pojal olnud kohus, et lapse ema saaks ainuhooldajaks, otsus oli, et pojale jääb vaid osaline hooldusõigus. Kohtumäärust lugedes selgus palju sellist, mis tegelikkuses tõele ei vastagi, mida teha? Osaline õigus ka ainult nii, et lapse ema ja uue mehe juuresolekul.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isik ei ole nõustu maakohtu lahendiga, on tal võimalik kohtulahend edasikaebamistähtaja jooksul teise astme kohtusse edasi kaevata.
Kui edasikaebamistähtaeg on juba möödunud, on kohtulahendi muutmiseks alust siis, kui asjaolud on võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga muutunud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas eesti kohus peab seksisõltuvust väikse lapsega peres normaalseks nähtuseks?20.12.2017
Tere, olen abielus ameeriklasega ja meil on 7-kuune laps. Abiellusin seal aasta alguses, aga kolisin kohe tagasi Eestisse (kus olen olnud ametlikult ka sissekirjutatud terve oma elu), kuna sain teada, et abikaasa on aktiivne seksisõltlane. Selline, kes ei anna oma tegudele üldse aru. Valimata aega, kohta või olukorda. Pani mind ja meie last mu raseduse ajal korduvalt riski. (Tal on ka 6-aastane heroiini- ja alkoholisõltuvus seljataga, kuid 2 aastat olnud sellest puhas.) Ta on last 1 korra näinud, kui laps siin sündis. Laps on Eesti kodanik! Ta pole veel kordagi lapsekasvatamist finantsiliselt toetanud. Üritasin hakata lahutust- ja hooldusõigusprotsessi nö kaugjuhtimise teel ajama USA-s, aga tulutult. Ta pole nõus paberitele alla kirjutama. Nimelt olen ma nõus loobuma rahast (teades, et ta on raha-ahne), kui saan ainuhooldusõiguse, kuna selline mees ei ole usaldusväärne ning vastutustundlik. Mul on ka palju tõestusmaterjali tema kohta. Mees ei ole aga nõus ja tahab last, aga samas mitte maksta ka. Minu USA juristi sõnul peab Ameerika kohus seksisõltuvust elustiiliks. Ja see ei sega olemast suurepärane ja eeskujulik isa. Mis lootus oleks mul, kui lahutaksin Eestis? Kuidas vaatab Eesti kohus sellistele sõltuvustele? Mul endal on laitmatu minevik ja laps on minu ja mu vanemate juures õnnelik ja armastatud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps on olnud siiani Teie hoole all, annaks kohus Teile tõenäoliselt üle hooldusõiguse lapse viibimiskoha osas, kuid lapse isal oleks siiski õigus lapsega suhelda. Olen seisukohal, et Teie poolt kirjeldatud asjaolud ei võta lapse isalt õigust lapsega kohtuda, kuid suhtlemisgraafikut paika pannes tuleks eeskätt lähtuda lapse huvidest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas leida internetist korteriühistu juhatuse liikmete andmeid?20.12.2017
Kuidas leida internetist korteriühistu juhatuse liikmete andmeid?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas koolitusele tulijad on kohustatud andma allkirja, et vastutavad oma tervise eest ise?20.12.2017
Tööga seoses on kohustuslikud mõned koolitused. Koolitused on füüsilise tegevusega seotud. Kas koolitajal on õigus sundida koolitusele tulijaid alla kirjutama paberile, et kõik koolitusel juhtuvad tervisevigastused on koolitusele tulija enda mure? Kui alla ei kirjuta, siis koolitusele ei saa. Et kui murran jala või käe, siis olen ise süüdi. Kes selle hiljem kõik kinni maksab, kui tänu sellele ei saa pikemat aega tööle? Töö õnnetuseks seda ei loeta, kuna koolitusel käiakse omast vabast ajast.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Eeldusel, et kirjeldate koolitust, mis toimub tööandja korraldusel (tööandja on koolitusele suunanud, töötajal kohustus koolitus läbida), siis räägime siiski tööõnnetusest.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lõige 1 kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
Ülaltoodust nähtub, et tööõnnetusega on tegemist, kui õnnetus on põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga ja juhtub ajal mil töötaja:
• täitis tööülesannet;
• tegi muud tööd tööandja loal;
• tegutses tööandja huvides;
• viibis tööaja hulka arvataval vaheajal.
Tööandja huvides tegutsemise määratlemisel ei saa kitsalt lähtuda tööülesannete täitmise faktist st tööandja huvides tegutsemine ei ole mitte ainult tööandja otseses majandustegevuses osalemine ja töötaja poolt töölepingus või ametijuhendis kokku lepitud tööülesannete täitmine vaid vaadata tuleb natuke laiemalt. Ka tööandja poolt organiseeritud kohustuslikul koolitusel osalemine on tööga seotud muu tegevus mille käigus saadud tervisekahjustus on tööõnnetus kui tervisekahjutus on põhjuslikus seoses koolitusel toimuvaga.
Kui tegemist on koolitusega, kus töötaja osaleb omal initsiatiivil, siis tööõnnetusest tõepoolest juttu pole ning õnnetuse tagajärjel tekkinud haiguse korral väljastab arst töötajale tavapärase töövõimetuslehe, mille puhul maksab tööandja 4.-8. päeva eest ning Haigekassa alates 9. päevast 70% keskmisest töötasust.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja saab lisatasu maksmise palgajuhendit ühepoolselt muuta, seega minu lisatasu protsenti vähendada?20.12.2017
Tere.
Mul on töölepingus määratud tunnitasu 4€/bruto, millele lisandub lisatasu vastavalt tööandja poolt kehtestatud lisatasu maksmise korrale. (Selline punkt on mul töölepingus). Tööjuures on meil olemas selline asi nagu "palgajuhend lisatasu maksmise kohta" ja seda olen lugenud korduvalt, kus selgub, et see lisatasu on minu jaoks 3% müügi käibelt. Nüüd tööandja on otsustanud, et protsenti vähendatakse. Kas ma saan õigesti aru, et tööandja ei pea selleks mulle eraldi mingit töölepingu muutimist tegema ja ta saab selle protsendi lihtsalt niisama ära muuta?
Mul on töölepingus määratud tunnitasu 4€/bruto, millele lisandub lisatasu vastavalt tööandja poolt kehtestatud lisatasu maksmise korrale. (Selline punkt on mul töölepingus). Tööjuures on meil olemas selline asi nagu "palgajuhend lisatasu maksmise kohta" ja seda olen lugenud korduvalt, kus selgub, et see lisatasu on minu jaoks 3% müügi käibelt. Nüüd tööandja on otsustanud, et protsenti vähendatakse. Kas ma saan õigesti aru, et tööandja ei pea selleks mulle eraldi mingit töölepingu muutimist tegema ja ta saab selle protsendi lihtsalt niisama ära muuta?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötaja ja tööandja lepivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töötasus (töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 5). Töötasu võib koosneda erinevatest komponentidest (tunnitasu, protsentuaalne tasu käibelt, tükitöötasu jne). Töötasu erinevate komponentide, nt lisatasu puhul tuleb hinnata, kas makstav lisatasu on tööandja ühepoolselt määratav preemia või on tegemist töötasu osaga. Tööandja poolt ühepoolselt määratava lisatasuga on tegemist nt jõulupreemia maksmisel, mida makstakse üks kord aastas ja mille maksmist või mittemaksmist võib tööandja ühepoolselt muuta. Töötajal ei ole igakuiselt õigus nõuda tööandja poolt ühepoolselt makstavat preemiat.
Kui lisatasu/preemia on tasu töö tegemise eest, siis üldjuhul on tegemist töötasu osaga. Töötasu ei saa tööandja ühepoolselt vähendada ega muuta. Lisaks võib vastavasisulise näite tuua Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-10, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et tööandja (k.a ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks.
Seega eeldab töötasu muutmine poolte kokkulepet.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).