Õigus
Küsimus: Kas on mingeid variante, et pidev tööstaaž kantakse teise tütarfirmasse minnes üle?19.12.2017
Tere,
Töötan hetkel ühes suurfirma tütarettevõttes, nüüd tekkis vajadus mind üle viia teise tütarettevõttesse, tööstaaži hetkel üle 10 aasta. Kas see tähendab minu jaoks et tööstaaž katkeb sama tööandja juures (lõpetatakse üks leping ja tehakse uus)? Kas on mingeid variante, et pidev tööstaaž sama tööandja juures kantakse üle? Pean silmas musta stsenaariumit - koondamine ja hüvitis.
Tervitades
Töötan hetkel ühes suurfirma tütarettevõttes, nüüd tekkis vajadus mind üle viia teise tütarettevõttesse, tööstaaži hetkel üle 10 aasta. Kas see tähendab minu jaoks et tööstaaž katkeb sama tööandja juures (lõpetatakse üks leping ja tehakse uus)? Kas on mingeid variante, et pidev tööstaaž sama tööandja juures kantakse üle? Pean silmas musta stsenaariumit - koondamine ja hüvitis.
Tervitades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Antud juhul on oluline aru saada, mida "üleviimine" endast kujutab. Kas tegemist on üleminekuga (tütarettevõte võtab suurfirma kohustused ja töötajad üle) või tavalise töölepingu tingimuste muutmisega töölepingu seaduse § 12 mõttes.
Kui tegemist on üleminekuga, siis töötajate töölepingud ei muutu (v.a tööandja) ning staaž ei katke. See tuleneb töölepingu seaduse § 112 lg-st 1. Kui soovitakse aga, et töötaja asub uude firmasse tööle (mingit üleminekut pole), siis on tegemist olukorraga, kus lepingut saab muuta üksnes poolte kokkuleppel. See tähendab, et ilma Teie nõusolekuta tööandja ühepoolselt Teid kuhugi üle viia ei saa.
Praktikas on levinud taolised kokkulepped, kus töötaja asub uue tööandja juures tööle tingimusel, et tema staaž ei katke. Seega kui tööandja teeb ettepaneku asuda teise kohta tööle (ilma üleminekuta), siis on Teil töötajana õigus väljendada oma soove töölepingu tingimuste osas. Kui pooled kokkuleppele ei jõua, peab tööandja tööd andma ja töötaja tööd tegema vastavalt töölepingus kokkulepitule. Kui tööandjal tõepoolest oma ettevõttes enam tööd anda pole, tuleb kõne alla koondamine.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas normtundide arvutamisel peab vähendama normi 8 tunni võrra iga lapsepäeva eest, mis langeb vahemikku E-R?19.12.2017
Tere,
Küsimus järgmine. Töötaja töötab graafikuga ning tema vabad päevad langevad nii laupäevale-pühapäevale kui ka tööpäevadele, sõltuvalt kuidas graafik jookseb. Töötaja soovib ära kasutada talle riigi poolt ettenähtud lapsepuhkuse päevad (alla 3-aastase lapse puhul 6 päeva, tasustatud miinimumtasu alusel), kuna nad ei kandu edasi järgmisesse aastasse.
Kokkuleppel tööandjaga võtab töötaja lapsepäevi oma graafikujärgseltel vabadel päevadel, seega sisuliselt tööl ta käib tavalise graafiku alusel ning tema tööaeg ei vähene. Kas normtundide arvutamisel peab vähendama normi 8 tunni võrra iga lapsepäeva eest, mis langeb vahemikku E-R. Sest sisuliselt see päev oli töötajal nii kui nii vaba.
Küsimus järgmine. Töötaja töötab graafikuga ning tema vabad päevad langevad nii laupäevale-pühapäevale kui ka tööpäevadele, sõltuvalt kuidas graafik jookseb. Töötaja soovib ära kasutada talle riigi poolt ettenähtud lapsepuhkuse päevad (alla 3-aastase lapse puhul 6 päeva, tasustatud miinimumtasu alusel), kuna nad ei kandu edasi järgmisesse aastasse.
Kokkuleppel tööandjaga võtab töötaja lapsepäevi oma graafikujärgseltel vabadel päevadel, seega sisuliselt tööl ta käib tavalise graafiku alusel ning tema tööaeg ei vähene. Kas normtundide arvutamisel peab vähendama normi 8 tunni võrra iga lapsepäeva eest, mis langeb vahemikku E-R. Sest sisuliselt see päev oli töötajal nii kui nii vaba.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kuna töölepingu seaduse § 63 kohaselt antakse lapsepuhkust tööpäevades, mitte kalendripäevades, siis peab lapsepuhkuse päevadel kalendaarne tööaeg vähenema. Vastasel juhul kui ei vähene, võib arvestusperioodi lõpus tekkida ületunde.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas mul on õigus rahalisele hüvitisele seoses 2018.aasta puhkusega, kui jään dekreetpuhkusele?19.12.2017
Tere,
Jään alates 02.01.2018 dekreetpuhkusele. Enne dekreetpuhkusele siirdumist ma puhkust välja ei ole võtnud, kuna 2017.aastal puhkasin juulis väljateenitud puhkuse 28 päeva. Kas mul on õigus rahalisele hüvitisele seoses 2018.aasta puhkusega?
Jään alates 02.01.2018 dekreetpuhkusele. Enne dekreetpuhkusele siirdumist ma puhkust välja ei ole võtnud, kuna 2017.aastal puhkasin juulis väljateenitud puhkuse 28 päeva. Kas mul on õigus rahalisele hüvitisele seoses 2018.aasta puhkusega?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 70 lg 3 kohaselt on kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal tühine. See tähendab, et tööandja ei pea ega ka tohi 2018. aasta puhkust Teile rahas hüvitada vaid puhkuse saate ära kasutada tööle naasmisel. Kui Te tööle ei naase ja töösuhe lõppeb, aga puhkus jääb kasutamata, hüvitatakse kasutamata jäänud puhkus rahas.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas kuupalgalisel on töötasu võimalik siduda müügikäibega?18.12.2017
Olen tööl väikeses poes kuupalgalisena. Kas on võimalik, et minu palk hakkab sõltuma minu müügikäibest ja kuidas see minu palka mõjutama hakkab? Ülemused on maininud, et uuest aastast tehakse palk sõltuvaks müügist. Kuna meie müügid pole eriti suured, siis olen huvitatud sellest, mismoodi see minu sissetulekut mõjutama hakkaks.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töö eest makstavas tasus, töötasu arvutamise viisis, maksmise korras ning sissenõutavaks muutumise ajas (palgapäev). TLS § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi muuta üksnes poolte kokkuleppel. Kuna töötasu on üks olulisemaid töösuhtes kokkulepitavaid tingimusi, siis vastavalt TLS § 12 saab töötasu muuta üksnes töötaja ja tööandja ühisel nõusolekul.
See tähendab seda, et tööandja võib töötajale teha ettepaneku töötasu muutmiseks, kuid töötajal on õigus keelduda (ka siis kui ettepanek kõlab pigem otsusena kui ettepanekuna). Kui töötaja keeldub, siis jätkub töösuhe endistel kokkulepitud tingimustel, sest tööleping on endiselt kehtiv ning kohustuslik täitmiseks mõlemale poolele. Sama põhimõte kehtib ka vastupidisel juhul. Näiteks kui töötaja teeb tööandjale ettepaneku töötasu suurendamiseks, siis on tööandjal samuti õigus TLS § 12 kohaselt töötaja ettepanekust keelduda. Keeldumise korral jätkub töösuhe endistel tingimustel.
Keeldumine on mõistlik teha kirjalikult, nt e-kirja teel. Kui tööandja siiski maksab vähem töötasu kui töölepingus kokkulepitud ja uut kokkulepet pole saavutatud, siis tasub samuti kirjalikult tööandja poole pöörduda ja paluda rikkumise lõpetamist. Vaidluste korral jäävad kirjavahetused tõenditeks. Saamata jäänud töötasu on töötajal õigus nõuda kuni kolm aastat tagant järele (individuaalse töövaidluse lahendamise seadus § 6 lg 3).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas tegutseda, kui sooviks taotleda isalt miinimumilt suuremat elatisraha?18.12.2017
Tere,
Kuidas peab toimima, et elatisraha saada?
Kasvatan üksi alaealist last. Millised dokumendid ja kus tuleb täita?
1. kui taotleda riiklikult ettenähtud raha (oli vist 230€)
2. milline on tegutsemine juhul, kui väljaminekud on suuremad ning sooviks taotleda isalt suuremat elatisraha (millised dokumendid täita, kus jne. NB! kunagi öeldi, et sel juhul on vajalik koguda 1 aasta tšekke - väljaminekute, kulude tõestamiseks. Olen seda teinud).
Tänan
Kuidas peab toimima, et elatisraha saada?
Kasvatan üksi alaealist last. Millised dokumendid ja kus tuleb täita?
1. kui taotleda riiklikult ettenähtud raha (oli vist 230€)
2. milline on tegutsemine juhul, kui väljaminekud on suuremad ning sooviks taotleda isalt suuremat elatisraha (millised dokumendid täita, kus jne. NB! kunagi öeldi, et sel juhul on vajalik koguda 1 aasta tšekke - väljaminekute, kulude tõestamiseks. Olen seda teinud).
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise taotlemiseks tuleb esitada kohtule hagiavaldus, hagiavalduse näidise leiate järgmiselt veebiaadressilt: http://www.kohus.ee/et/hagiavaldus-lapsele-elatise-valjamoistmiseks
Kui taotlete elatise väljamõistmist kehtivas miinimummääras, ei tule hagile lisada tõendeid lapse ülalpidamiskulude kohta. Kui nõuate elatise väljamõistmist miinimumist suuremas summas, tuleb lapse igakuiste ülalpidamiskulude suurust tõendada erinevate kuludokumentidega (tšekid, arved, maksekorraldused). Mida pikema perioodi jooksul saate kulude suurust tõendada, seda parem.
Riigilõivu elatise hagilt tasuda ei tule, hagi tuleb esitada lapse elukohajärgsesse kohtusse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas haldus-hooldus tasu võib suvaliselt ühel kuul suurendada?16.12.2017
Tere,
Korteriühistu kommunaalarvetel on igakuiselt välja toodud haldus/hooldus rida, mis kuude lõikes on enam-vähem sama hinnaga olnud, kuid nüüd oli järsku hinnatõus 82%. Vastuseks öeldi, et koristaja oli puhkusel ja oli arvestatud puhkuseraha, sellega kulu summa tuli oluliselt suurem (puhkus oli 54 päeva 2016.aasta ja 2017.aasta eest). Kas see on õiguspärane?
Korteriühistu kommunaalarvetel on igakuiselt välja toodud haldus/hooldus rida, mis kuude lõikes on enam-vähem sama hinnaga olnud, kuid nüüd oli järsku hinnatõus 82%. Vastuseks öeldi, et koristaja oli puhkusel ja oli arvestatud puhkuseraha, sellega kulu summa tuli oluliselt suurem (puhkus oli 54 päeva 2016.aasta ja 2017.aasta eest). Kas see on õiguspärane?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine, pärast kulude suuruse selgumist, siis võib arveldada ka Teie kirjeldatud viisil. Sellisel juhul on olukord, kus makstavad summad kuude lõikes erinevad, normaalne.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes maksab ühistusse kogutava raha, kas korteriomanik või korteri üürnik?16.12.2017
Tere, meil on 8 korteriga majas praegu ühisus. Oleme kogunud raha, kuid 1 korter ei tahtnud maksta kuna ta oli pankrotis. Nüüd müüdi tema korter maha, kuid tal on tehtud üürileping. Järgmine aasta kui tuleb korteriühistu, lubas ta maksma hakata. Kas ja kes peab maksma kinni selle raha, mis teistel juba kogutud on? Kas tegelik korteriomanik või tema ise? Tema osa peab ju olema ühises kassas sama suur kui teistel.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui korteri võõrandatakse, siis lähevad korteriga seotud võlgnevused uuele korteriomanikule üle. Sama kehtib korteri võõrandamisel pankrotimenetluses. Seega peaks uus omanik eelmise omaniku võlgnevuse tasuma - eeldusel, et nõue on põhjendatud (selle aluseks olevad korteriomanike üldkoosoleku otsused on korrektselt vormistatud).
Võlgnevuse üleminekut uuele omanikule reguleerib korteriomandiseaduse paragrahv 13 lõige 4 ja 5.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas uue tulumaksuseaduse kohaselt muutub kinnisvara müügi maksustamise kohalt midagi märkimisväärselt?15.12.2017
Tere,
Kas uue tulumaksuseaduse kohaselt muutub kinnisvara müügi maksustamise kohalt midagi märkimisväärselt? Kui varasemalt sai kahe aasta vältel müüa kinnisvara ilma riigile tulumaksu maksmata, siis kas uue seaduse jõustumisel näeb viimane seadus muudatusi? Eelkõige tunnen huvi omandi vastu, mis on pälvitud läbi kinkelepingu ning kõnealune omand on märgitud ka isiku elukoha sissekirjutisena.
Kas uue tulumaksuseaduse kohaselt muutub kinnisvara müügi maksustamise kohalt midagi märkimisväärselt? Kui varasemalt sai kahe aasta vältel müüa kinnisvara ilma riigile tulumaksu maksmata, siis kas uue seaduse jõustumisel näeb viimane seadus muudatusi? Eelkõige tunnen huvi omandi vastu, mis on pälvitud läbi kinkelepingu ning kõnealune omand on märgitud ka isiku elukoha sissekirjutisena.
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas pean maksma riigile tulumaksu korteri müügisummalt, kui sain pärandina ja seni on olnud väljaüüritud?15.12.2017
Tere. Sain aprillis 2016 pärandiks korteri. Siiamaani on olnud väljaüüritud, nüüd tekkis soov müüa. Kas pean maksma riigile tulumaksu selle korteri müügisummalt? Millistel juhtudel ei pea maksma kinnisvaramüügilt tulumaksu?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kui aga päritud kinnisvara võõrandatakse, tuleb saadud kasult (tulu ja kulu vahelt) maksta tulumaksu, v.a juhul, kui isik kasutas seda vara kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana.
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas pean maksuametile tõepoolest mingit remondikulude listi koostama hakkama, kas tšekkidest ei piisa?15.12.2017
Ostsin remonti vajava korteri . Remontisin ja müüsin. Maksuamet küsib kulutõendeid. Mul on alles hoitud arved (ca. 50tk), esitasin need. Olen eraisik.
Leidsin netist sellise lause:
....maksumaksja peab alles hoidma kõik arved ja tšekid, mis tõendavad tehtud kulutuste maksumust...
ja esialgu ei midagi muud infot.
Maksuameti esindaja soovib, et teeksin eraldi dokumendi, kus oleks sellised andmed:
Tehke kuupäevaliselt dokument kus on välja toodud:
1. kuupäev.
2. dokumendi väljaandja (kauplus, firma)
3. ostetud kauba/materjali nimetus (paigaldamise koht)
4. tasutud summa
Ma olen eraisik ja mul puudub raamatupidamise kohustus.
Kas ma tõesti peaksin kõik arved uuesti ümber kirjutama, kokku arvestama jne.?
Üldsumma olen juba esitanud kuid see ilmselt ei sobinud miskipärast. Samas olen saatnud ametnikule ka pildid remonditud korterist, kus ca. 95% arvetel olevatest materjalidest nähtav on.
Leidsin netist sellise lause:
....maksumaksja peab alles hoidma kõik arved ja tšekid, mis tõendavad tehtud kulutuste maksumust...
ja esialgu ei midagi muud infot.
Maksuameti esindaja soovib, et teeksin eraldi dokumendi, kus oleks sellised andmed:
Tehke kuupäevaliselt dokument kus on välja toodud:
1. kuupäev.
2. dokumendi väljaandja (kauplus, firma)
3. ostetud kauba/materjali nimetus (paigaldamise koht)
4. tasutud summa
Ma olen eraisik ja mul puudub raamatupidamise kohustus.
Kas ma tõesti peaksin kõik arved uuesti ümber kirjutama, kokku arvestama jne.?
Üldsumma olen juba esitanud kuid see ilmselt ei sobinud miskipärast. Samas olen saatnud ametnikule ka pildid remonditud korterist, kus ca. 95% arvetel olevatest materjalidest nähtav on.
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee