Õigus

Eeldusel, et küsimus puudutab maksustamist. MKS § 57 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
Lõige 2 p 1 sätestab, et maksuseaduses võib sätestada juhud, mil maksukohustuslane peab lisaks raamatupidamisarvestusele pidama täiendavat arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta (edaspidi maksuarvestus). Lõige 3 sätestab, et raamatupidamis- ja maksuarvestust tuleb korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Lugupeetud pöörduja

Tööandja ei saa töötajat nii öelda kinni hoida. Samas tuleb märkida, et töötaja peab üldjuhul järgima seaduses sätestatud etteteatamistähtaega. Alljärgnevalt selgitame, millised on töötaja võimalused töösuhte ülesütlemiseks.

Töötaja võib töösuhe igal ajal üles öelda omal soovil töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 85 lg 1 alusel teatades sellest TLS § 98 lg 1 kohaselt vähemalt 30 kalendripäeva ette. Töötaja ei pea põhjendama omal soovil ülesütlemist. Põhjuseks võib olla uue töö leidmine, kolimine teise linna, töö enam ei meeldi vms. Põhjus võib jääda töötaja enda teada.

Ülesütlemiseks esitab töötaja kirjaliku ülesütlemisavalduse ja märgib avaldusele töösuhte viimase kuupäeva ehk kuupäeva, mis saabub 30 kalendripäeva pärast.

Kuna ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus ning muutub kehtivaks selle kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 69 lg 1), siis see tähendab seda, et kui tööataja on teinud kirjaliku ülesütlemisavalduse ning tööandja on selle kätte saanud, siis on tegemist kehtiva avaldusega. Kuna tegemist on ühepoolse tahteavaldusega, siis on see kehtiv täpselt sellisel kujul nagu töötaja selle tegi. Avalduse kehtima hakkamiseks pole tööandja nõusolekut, sh allkirja tarvis. Näiteks kui Te ütlete töösuhte üles omal soovil ja olete märkinud avaldusele töösuhte lõppemise kuupäevaks sama kuupäeva, mil avalduse esitasite (ehk ei järginud etteteatamistähtaega), siis töösuhe lõpebki avaldusel märgitud kuupäeval, sest tegemist on ühepoolse avaldusega, mis muutub kehtivaks kättesaamisega. Samas tuleb rõhutada, et kui töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem kui seadus ette näeb, siis on tööandjal TLS § 100 lg 5 alusel õigus nõuda hüvitist vähem ette teatatud aja eest.

Etteteatamistähtaja võib töötaja TLS § 98 lg 2 kohaselt jätta järgimata kui ta ütleb töösuhte üles erakorraliselt ning kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

TLS § 91 lg 3 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha. Erakorraliseks sündmuseks võib olla perekonnaliikme ootamatu haigus, keda on tarvis hooldada, töötaja enda haigestumine, mis ei võimalda kokkulepitud töö tegemist jätkata vms sündmus. TLS § 91 lg-t 3 kasutatakse juhtudel, kus töösuhe ei saa enam ühtegi päeva jätkuda ning töötaja jätab etteteatamistähtaja järgimata ehk ütleb töösuhte üles n.ö päeva pealt. Erakorralist ülesütlemist peab töötaja kirjalikult ülesütlemisavaldusel põhjendama.

Kokkuvõttes võib öelda, et töötajal tuleb hinnata, kas tal on võimalik töösuhe üles öelda omal soovil järgides etteteatamistähtaega või on tegemist erakorraliste ajaoludega, mille puhul pole etteteatamistähtaja järgimine võimalik. Kolimine on üldjuhul ette teada pikemalt ning seetõttu pole tegemist ka erakorraliste asjaoludega. Kolimine võib olla erakorralise ülesütlemise põhjus juhul kui kolimise on tinginud erakorralised asjaolud, mida ei olnud võimalik ette näha, nt põleb maja maha ning seetõttu on tarvis kiirelt kolida teise linna.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Kui lapse alaline elukoht on oma juures ja Teie elate alaliselt välismaal, võiks vähemalt osaliselt kuuluda hooldusõigus lapse emale, sest faktiliselt teostab sellises olukorras hooldusõigust just tema. Põhjendatud oleks emale ainuhooldusõiguse üleandmine lapse viibimiskoha, hariduse ja terviseküsimuste osas. Hooldusõiguslikke muudatusi on võimalik teha vaid kohtu kaudu.

Hooldusõiguse kuuluvus ei mõjuta kuidagi Teie õigust oma lapsega suhelda, suhtlemiskorra osas tuleb eraldi kokkulepe sõlmida. Kui kokkuleppele saada ei õnnestu, määrab suhtlemiskorra vanema avalduse alusel kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kohus võib isiku ülalpidamiskohustusest vabastada või ülalpidamiskohustuse täitmist piirata mõjuva põhjuse olemasolul, näiteks juhul, kui ülalpidamist nõudev isik on kunagi jämedalt rikkunud ülalpidamiskohustuse täitmist ülalpidamiseks kohustatud isiku vastu. Kas jämedaks ülalpidamiskohustuse rikkumiseks võib nimetada ka lühiajalist ülalpidamiskohustuse rikkumist või peab see olema pikaajaline ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, on jällegi küsitav.

Teil on võimalik pöörduda kohtu poole oma ülalpidamiskohustuse puudumise tuvastamiseks, kuid see ei ole hetkel otseselt vajalik. Ülalpidamiskohustuse puudumist on võimalik tuvastada ka siis, kui isa esitab Teie vastu ülalpidamisnõude (ei ole ju teada, kas ta seda üldse teeb).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Seaduse järgi käsitletakse looma kui asja ja abielu ajal soetatud asjad (nii kinnisasjad kui ka vallasasjad) kuuluvad varaühisuse režiimi korral ühisvara hulka. Seega on ka abielu ajal soetatud lemmikloom abikaasade ühisvara.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Saan aru, et kohtulahendiga on määratud kindlaks laste elukoht ja suhtlemiskord, kuid elatist välja mõistetud ei ole. Seega on alusetu laste ema väide, et ta pöördub kohtutäituri poole elatisraha kättesaamiseks, sest see eeldaks täidedokumenti (jõustunud kohtulahendit).

Kui laste elukoha ja suhtlemiskorra osas esineb vaidlus, on põhjendatud kehtiva kohtulahendi muutmiseks kohtu poole pöörduda. Faktiline olukord peaks olema kooskõlas juriidilise poolega. Tasuta õigusabi pakub riik vähekindlustatud peredele, selleks tuleb kohtule esitada vastav taotlus, mille kohta leiate rohkem infot aadressil www.riigioigusabi.ee

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Töövõimetus võib anda aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära, kuid see eeldab ka seda, et töövõimetus mõjutab reaalselt Teie võimet teenida sissetulekut. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse paljusid asjaolusid, võimalikku vähendatud elatise summat öelda ei ole küll võimalik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, korteriühistu saab korteriomaniku andmeid kontrollida kinnistusregistrist. Viimane väljastab vastavad andmed korteriühistule tasuta.
Korteriomaniku kohustust anda korteriühistule infot reguleerib 01.01.2018 jõustuv korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 46, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi.
Kui korteriomaniku elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, on korteriomanik kohustatud korteriühistule teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Minu hinnagul ja kogemste põhjal ei ole ebatäpsused menetlusdokumentidesse kantud nimedes, aegades või aadressides üldjuhul menetluse lõpetamist tingivateks teguriteks (erandiks võivad olal kellaajalised või asukohalised andmed, sõltuvalt nende olulisusest). Lisaks ei ole juhtimiselt kõrvaldamise otsus iseenesest selliseks tõendiks, ilma milleta poleks juhtimise fakti võimalik tõendada. Tegemist on haldusaktiga ja see tõendab üksnes fakti, et keegi isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt. Juhtimise fakti ennast tõendatakse üldjuhul muude tõenditega (ütlused, salvestised vms). Seega üksnes juhtimise kõrvalamise otsusele kantud ekslik isikukood ei too tõenäoliselt kaasa menetluse lõpetamist. Samuti võib kohus lugeda sellise minetuse väheoluliseks, mis ei muuda otsuse sisu. Juhtimiselt kõrvaldamise otsust ennast vaidlustatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, kuna tegemist on korrakaitselise tegevuse käigus välja antud haldusaktiga.

Liiklusseaduse § 92 lg 2 p 1 kohaselt võib sõiduki teisaldada, kui see on pargitud nii, et see on ohtik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. Sel alusel saaks, kui teisaldamist korraldav ametnik tuvastab, et sõiduk on pargitud ülalkirjeldatud viisil. Teisaldamist saab nõuda üksnes politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt. Eratee omanik ise sõidukit teisaldada ei tohi (LS § 92 lg 5').