Õigus

Tere

Kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda siis tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal. Sellisel juhul peab olema ettevõttes puhkeruum, kus töötaja saab puhata. Võimalus einestamiseks tähendab seda, et tööandja on loonud puhkeruumis koha, kus töötaja saab hoida oma kaasa toodud toitu (külmkapp) ja seda valmistada/soojendada (mikrolaineahi, pliit). Kohustust töötajatele toitlustus tagada, tööandjal pole.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Täitemenetluse seadustiku alusel võib kohtutäitur arestida osaliselt ka seadusel põhineva elatise, nimetatud asjaolu kuidagi muuta ei saa. Kui sissenõudja nõuab, et sissenõue pööratakse ka lapse elatisele, ei saa kohus seda tühistada. Võibolla tasuks rääkida sissenõudjaga (antud juhul pank, nagu mõistan), kas ta on nõus sellest loobuma. Samuti tasub pidevas suhtluses olla kohtutäituritega ja üritada üheskoos olukorrale lahendust leida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Info saamise õigus on lapse seaduslikel esindajatel, kelleks on lapse vanemad või lapse eestkostja. Teil on võimalus infot saada vaid läbi kasupoja ema.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Liikluse õige korraldamise, sh liikluskorraldusvahendite õige paigutuse tagab tee omanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Linna maal oleva liikluskorralduse kohta saate esitada teabenõude või infopäringu linnavalitsusele. Kui soovite ise kaasa rääkida liikluskorralduse kehtestamisel, tuleb esitada vastavasisuline taotlus, koos liikluskorraldusskeemidega linnavalitsusele ja see käivitab haldusmenetluse liikluskorraldusvahendi paigaldamise otsustamiseks.

Kui õnnestub tõendada, et otse liikunud sõiduk sõitis peatumiseks ettenähtud kohast edasi foori keelava tule põlemise ajal (ja puuduvad LS § 7 lg p-s 3 nimetatud erandid), siis on küll alust rääkida otse liikunud sõidukijuhi vastutusest liiklusõnnetuse põhjustamisel. Kas tegemist on ainuvastutusega või jagatud vastutusega, sõltub tuvastatavatest asjaoludest, mida ma siinkohal info vähesuse tõttu hinnata ei saa.

Kuni esmase juhiloa kättesaamiseni tõendatakse juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete alusel, kuid seadus kehtestab selliseks õiguseks 10 tööpäevase tähtaja, arvates eksami sooritamisest. Kui eksamid on sooritatud varem ja 10 päeva on möödunud, kuid juhiluba vormistatud ei ole, siis seaduse sõnastuse pinnalt justkui sõidukit ilma kehtiva juhiloata juhtida ei või.

Eelöeldu ei kehti olukorras, kus Teile on esmane juhuiluba juba vormistatud, kuid selle kätteandmine ei ole õnnestunud (näiteks puhkepäevade tõttu). Sellisel juhul on tegemist olukorraga, kus kehtiv juhiluba on küll olemas, kuid ei ole veel jõudnud omaniku valdusse. Kuna liiklusseadus ei nõua Eestis juhiloa kaasaskandmist, vaid piisab, kui kaasas on isikut tõendav dokument, mille alusel on võimalik kontrollida juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete pinnalt.

Politsei ja kindlustuse otsuste erinevus on küllaltki sage olukord. Mõlemad instantsid teevad oma otsuse neil olemasolevate tõendite ja arusaamiste pinnalt. Arvestada tuleb, et karistusõiguses ja tsiviilõiguses kehtivad tõendite hindamise osas erinevad standardid, mistõttu võib juhtuda, et ühele või teisele tõendile või asjaolule antaksegi erinev hinnang. Kui karistusõiguses püüab politsei leida vastust küsimusele, kes on toime pannud väärteo, siis kindlustusmenetluses otsitakse vastust küsimusele, kes on kahju eest vastutav. Tsiviilõiguslik ja karistusõiguslik vastutus ei pruugigi alati kokku langeda.

Lisaks liiklusmärgiga keelustatud möödasõidule, tuleb möödasõidu alustamisel järgida veel rida seadusest tulenevaid nõudeid (LS § 51).
Kui need nõuded möödasõidu alustamiseks on täidetud ning puuduvad möödasõitu keelavad liiklusmärgid, ei näe ma takistust möödasõidu alustamiseks. Samas, kui möödasõidu ajal tekib liiklusoht või takistus, mida ei olnud võimalik ette näha, tuleb aga möödasõit katkestada (LS § 51 lg 4). Kas möödasõidu keelumärgi ilmnemine on vaadeldav sellise ohu või takistusena, on asjaolu hindamise küsimus, kuid üldiselt võiks see sellise asjaoluna olla vaadeldav küll. Ka möödasõidu katkestamise võimalikkust tuleb eraldi hinnata e. kas asjaolusid arvestades oli ohutum möödasõit katkestada või hoopis lõpetada. Ise arvan, et olukorras, kus möödasõitja ei ole veel möödasõidetavast ette jõudnud, tuleb õigemaks pidada möödasõidu katkestamist.

Munitsipaalpolitsei on kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksus, läbi mille kohalik omavalitsus teostab ka oma korrakaitsealast pädevust. Parkimisnõuete rikkumine, sh liikluskorraldusvahenditega keelatud kohas parkimine on väärtegu (LS § 241), mille menetlemiseks on pädevus antud ka kohalikule omavalitsusele (LS § 263 lg 2). Järelevalvepädevus laieneb ka erateedele e. liiklusseadus kehtib ühteviisi kõikidel teedel, sõltumata nende omandiliigist.

Tere!

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma töötasu osas vähemalt järgmised andmed: töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev). Tulenevalt TLS § 28 lg 1 p 2 kohustub tööandja maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

TLS § 33 sätestab töötasu maksmise aja, koha ja viisi. Töötasu tuleb maksta vähemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Samas võivad töötaja ja tööandja leppida kokku töötasu maksmises lühema ajavahemiku järel.

Seega peab tööandja arvestama, et töötasu oleks välja makstud õigeaegselt, s.t. jõuaks töötaja kätte/pangakontole kokkulepitud kuupäeval (s.o palgapäeval). Kui tööandja seda kohustust rikub, on töötajal õigus nõuda viivist 0,022% päevas (kui lepingus ei ole kokku lepitud teistsugust viivisemäära).

Töölepingus kokkulepitud andmeid saab muuta üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 12). Kui töötaja ei nõustu töölepingus kokkulepitud palgapäeva muutmisega või palga maksmisega osade kaupa, ei saa tööandja lepingut ka ühepoolselt muuta ega sel põhjusel töölepingut üles öelda.

Seega ennekõike oleks mõistlik tööandjale viidata töölepingus kokkulepitule ning nõuda kohustuste täitmist (soovitatavalt kirjalikult). Kui asi paremaks ei lähe ja tööandja senine käitumine toob endaga kaasa kahju, näeb TLS töötajale ette võimaluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel, tööandjapoolse olulise rikkumise korral, näiteks olulise viivitamisega töötasu maksmisel. Erakorraline ülesütlemine eeldab kindlasti tööandja eelnevat hoiatamist. Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning põhjendatud. Ülesütlemisavaldusest peaks selguma, milles seisneb tööandjapoolne kohustuste rikkumine ning miks töösuhte jätkamine ei ole võimalik.

Lisan, et erakorraline ülesütlemine on viimane võimalus ning tööandja saab ülesütlemise vaidlustada. Sellisel juhul hindab töövaidlusorgan, kas tegemist oli piisavalt olulise rikkumisega, et töösuhe erakorraliselt üles öelda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Tõepoolest on pooltel õigus leppida töölepingus kokku, et töötaja töötasu sisaldab tasu öösel töötamise eest. See ei tähenda automaatselt küll seda, et öötasu peab palgalehel kajastuma, kuna see sisaldub juba töötasus, küll aga peab töötasu suurus olema mõistlik, et hüvitada ka öösel töötamist. Näiteks ei saa tekkida olukorda, kus töötaja töötasu on Vabariigi Valitsuse alammäär ning lepingus on kirjas, et see sama tasu sisaldab juba ka tasu öösel töötamise eest. Sellisel juhul poleks öösel töötamine kompenseeritud.

Kui leiate, et võrreldes teiste töötajate töötasuga ei ole teie töötasu õiglane, siis oleks mõistlik selgituste saamiseks pöörduda tööandja poole. Kui sellest pole kasu, on Teil võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse, kus töövaidlusorgan annab hinnangu, kas töötasu on õiglane või on Teil alust töötasu juurde nõuda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).