Õigus
Küsimus: Mille alusel arvutatakse puhkusetasu, kui võtan puhkusepäevad välja peale rasedus-ja sünnituspuhkuse lõppu?23.11.2017
Tere!
Otsustasin enne dekreeti jäämist kogunenud puhkusepäevi mitte välja võtta. Soovin teada, mille alusel arvutatakse puhkusetasu, kui võtan puhkusepäevad välja peale rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu või siis hoopis peale lapsehoolduspuhkuse lõppu. Töölepingus on märgitud töötasuks protsent käibest, seega põhipalk puudub.
Otsustasin enne dekreeti jäämist kogunenud puhkusepäevi mitte välja võtta. Soovin teada, mille alusel arvutatakse puhkusetasu, kui võtan puhkusepäevad välja peale rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu või siis hoopis peale lapsehoolduspuhkuse lõppu. Töölepingus on märgitud töötasuks protsent käibest, seega põhipalk puudub.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Puhkusetasu arvutamisel tuleb leida keskmine töötasu ning seetõttu lähtutakse arvutamisel määrusest nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” (edaspidi määrus nr 91). Määruse nr 91 § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Puhkusetasu puhul tuleb leida esmalt keskmine kalendripäevatasu ja seejärel korrutada see kasutatavate puhkusepäevade arvuga. Seega esmalt liidetakse määruse nr 91 § 4 lg 3 kohaselt kuue kuu töötasud. Kui töötaja on sellel perioodil viibinud puhkusel (põhi-, õppe-, lapsepuhkusel vm) või töövõimetuslehel (hooldusleht, haigusleht, sünnitusleht), siis nende eest saadud hüvitisi töötasude hulka ei arvata. Seejärel jagatakse saadud summa sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu puhkusel ja töövõimetuslehel oldud aja tõttu. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi (määrus nr 91 § 4 lg 2).
Kui kasutada põhipuhkust peale rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu, siis on võimalik lähtuda eeltoodud arvutuskäigust. Rasedus- ja sünnituspuhkus kestab üldjuhul 140 päeva, mis on lühem kui kuus kuud. Seega arvesse võetakse sissenõutavaks muutunud töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevadega. Kui tuua lihtsustatud näide, kus töötaja on tööl käinud ja töötasu saanud 2 kuu eest ja viibinud 4 kuud töövõimetuslehel, siis võetaksegi arvesse kahe kuu töötasu ja kahe kuu kalendripäevad.
Kui töötaja soovib põhipuhkust kasutada peale lapsehoolduspuhkust, siis ei ole töötasu saanud rohkem kui 12 kuud. Määruse nr 91 § 2 lg 4 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivast töötasust, kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale kuue kuu jooksul töötasu makstud. Seega esmalt tuleb välja selgitada, milline on töötaja kehtiv töötasu. Nt kui tegemist on tunnitasu kokkuleppega, siis tuleb välja arvutada, milline oleks töötaja ühe kuu töötasu kuul, mil tekib keskmise töötasu arvestamise vajaduse hekt. Töötasu arvutamisel tuleb arvestades töötaja tunnitasu ja töökoormust.
Määruse nr 91 § 2 lg 5 kohaselt kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul töötasu makstud, korrigeeritakse töötaja töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva töötasu indeksiga. Indeksi väärtus arvutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul ja töö tegemisest keeldumise kuul kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärade suhtena. See tähendab seda, et jagada tuleb hetkel kehtiv töötasu alammäär (470) tööst eemale jäämisel kehtinud töötasu alammääraga (nt kui töötaja jäi tööst eemale 2012. aastal, siis kehtiv töötasu alammäär oli 290). Suhe on 470 / 290 = 1,62. Kehtiv töötasu tuleb korrutada nimetatud indeksiga.
Kui kehtivat töötasu ei ole võimalik kindlaks teha, nt on kokkulepitud tükitasus või protsenditasus käibelt, siis võetakse kehtivaks töötasuks Vabaraiigi Valitsuse alammäär.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas lapse elukoht peab olema registreeritud ema juures, kui on soov taotleda elatist?23.11.2017
Tere
Kas lapse elukoht peab olema registreeritud ema juures, kui on soov taotleda elatist? Mõjutab lapse sissekirjutus kuidagi elatise taotlemisel või mõnel muul viisil on see oluline?
Kas lapse elukoht peab olema registreeritud ema juures, kui on soov taotleda elatist? Mõjutab lapse sissekirjutus kuidagi elatise taotlemisel või mõnel muul viisil on see oluline?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elukoha registreerimisel on eelkõige informatiivne tähendus, elatise väljamõistmise seisukohalt see tähtsust ei oma. Lapse elukoha registreerimine võib omada tähendust näiteks riiklike toetuste maksmisel või kooli- ja lasteaiakoha taotlemisel. Elatise väljamõistmise aluseks on asjaolu, et lapse faktiline elukoht asub ühe vanema juures ja laps on selle vanema ülalpidamisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui esitasin avalduse täitemenetluse alustamiseks, aga elatisvõlga ju tiksub järjest juurde?23.11.2017
Tere
Tegin avalduse täitemenetluse alustamiseks võlgniku vastu seisuga september 2017 aga elatisvõlg tiksub iga kuuga suuremaks. Enne kui isa võib olla mõtleb maksma hakata, kuidas toimida ülejäänud juurdetekkiva võlaga, kas pean täiturile uue avalduse lisama? Ei suuda kuskilt sellele küsimusele vastust leida.
Ette tänades
Tegin avalduse täitemenetluse alustamiseks võlgniku vastu seisuga september 2017 aga elatisvõlg tiksub iga kuuga suuremaks. Enne kui isa võib olla mõtleb maksma hakata, kuidas toimida ülejäänud juurdetekkiva võlaga, kas pean täiturile uue avalduse lisama? Ei suuda kuskilt sellele küsimusele vastust leida.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Jah, kui võlgnik jätkuvalt ei maksa ja elatisvõlg aina suureneb, tuleb uus avaldus teha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on vaja luua korteriühistu kui omanikke on alla kümne, aga korteriomandeid kinnistul rohkem kui 10?23.11.2017
Kas uue KÜ seaduse järgi on vaja luua korteriühistu kui omanikke on alla kümne, aga korteriomandeid kinnistul rohkem kui 10? Osad korteriomandid on eluruumid, osad korteriomandid aga garaažid.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas tööandjal on õigus nõuda, et oleksin tööl kauem kui TLS-iga lubatud 13h ja seejärel anda ainult 7h puhkeaega?22.11.2017
Kas tööandjal on õigus nõuda, et ma oleksin tööl kauem kui TLS-iga lubatud 13h ja seejärel anda ainult 7h puhkeaega enne järgmise tööpäeva algust? Põhjenduseks tuuakse inventuur ja eeldatakse, et kord aastas töötaja võiks vastu tulla ja ära kannatada selle.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööajakava koostamine on tööandja kohustus, kuid seda koostades tuleb arvestada kõikide töötaja tööülesannetega, sh tööpäeva alguse- ja lõpu toimingutega (nt koristamine, kassa lugemine), koolitustega, koosolekutega ja ka inventuuri tegemisega. Kõik tegevused, mida tehakse tööandja huvides, kuuluvad tööaja hulka.
Lisaks tuleb tööajakava koostades arvestada töö- ja puhkeaja regulatsiooniga. Töölepingu seaduse § 51 lg 1 kohaselt peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähematl 11 tundi järjestikust vaba aega. Seega pikem kui 13-tunnine tööpäev ei ole lubatud. Inventuuri tegemine ei ole ootamatu ja ettenägematu sündmus. See tähendab seda, et inventuuri tegemise aega on võimalik ette planeerida ning see ei saa olla põhjuseks töö- ja puhkeaja regulatsiooni rikkumiseks. Inventuuri tegemise aeg on võimalik planeerida tööaja sisse selliselt, et puhkeaja rikkumisi ei toimuks. Kui tööandja leiab, et tööd ei ole võimalik sellisest korraldada, siis tasuks kaaluda lisatööjõu palkamist inventuuri ajaks.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuhu ja kelle poole pean pöörduma kui lapsega suhtlemisekord on määratud kohtuotsusega aga lapse ema seda ei täida?22.11.2017
Tere.
Lapsega suhtlemisekord on määratud kohtuotsusega aga lapse ema seda ei täida. Kuhu ja kelle poole pean pöörduma?
Tean, et kohtus on selle jaoks lepitusmenetlus aga kas ilma selleta ei saa keegi mind aidata. Ei soovi kohtuotsust muuta, vaid seda, et näeksin oma last nii nagu otsuses kirjas.
Lapsega suhtlemisekord on määratud kohtuotsusega aga lapse ema seda ei täida. Kuhu ja kelle poole pean pöörduma?
Tean, et kohtus on selle jaoks lepitusmenetlus aga kas ilma selleta ei saa keegi mind aidata. Ei soovi kohtuotsust muuta, vaid seda, et näeksin oma last nii nagu otsuses kirjas.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui suhtlemiskord on kindlaks määratud kohtuotsusega, näeb seadus ikkagi suhtlemiskorra rikkumisel ette lepitusmenetluse läbiviimist. Selle menetluse eesmärgiks ei ole suhtlemiskorda muuta, vaid selgitada suhtlemiskorda rikkunud lapsevanemale kohtulahendi täitmise olulisust. Kui Te lapse emaga kokkuleppele ei jõua, soovitan Teil siiski lepitusmenetluse läbiviimiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui pooltest mitteolenevatel põhjustel ei olnud võimalik teenust osutada, kas tellijal on õigus teenustasu tagasisaamiseks?22.11.2017
Tere!
Kahe eraisiku vahel oli sõlmitud suuline leping transporditeenuse osutamiseks (koera toomine Venemaalt Eestisse). Tervislikel põhjustel ei olnud aga võimalik koera õigel päeval peale võtta ja sihtkohta transportida. Teenuse osutaja sai oma teenuse eest 100% tasu ette. Küsimus: kui pooltest mitteolenevatel põhjustel koera ei olnud võimalik transportida, kas sellisel juhul on teenuse saajal õigus teenustasu tagasisaamiseks, ka osaliseks?
Kahe eraisiku vahel oli sõlmitud suuline leping transporditeenuse osutamiseks (koera toomine Venemaalt Eestisse). Tervislikel põhjustel ei olnud aga võimalik koera õigel päeval peale võtta ja sihtkohta transportida. Teenuse osutaja sai oma teenuse eest 100% tasu ette. Küsimus: kui pooltest mitteolenevatel põhjustel koera ei olnud võimalik transportida, kas sellisel juhul on teenuse saajal õigus teenustasu tagasisaamiseks, ka osaliseks?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Teie küsimusest ei selgu, kelle tervislikel põhjustel ei olnud võimalik koera peale võtta ning mida tähendab õigel päeval (kas kokku lepitud päeval või mingi muu tähendus). Kirjaliku lepingu omamata on raske tuvastada, kuidas selline olukord kvalifitseerub. Samas mainisite, et "pooltest mitteolenevatel põhjustel" ehk süü puudumine eeldatakse.
Veotasu tuleb vedajale maksta koera üleandmisel saajale. Kui aga vedamist ei saanud vedamis- või üleandmistakistuse tõttu lepingule vastavalt lõpule viia, võib vedaja nõuda läbitud tee pikkusele vastava veotasu maksmist ja kulutuste hüvitamist.
Küsimus: Kas trahv Lätis 300 eurot selle eest, et oli kaasas üksnes ID kaart ja juhilube ei olnud, on ikka õige?22.11.2017
Tere
2016 a saadud Lätis trahv kuna polnud kaasas juhiluba (oli id kaart). Kahjuks ei teadnud juhiluba kaasa võtta ja kohe kohapeal trahv 300 eurot. Kohapeal seda ei maksnud ja ei saanud aru ka midagi mida räägiti.
Koju tuli ka kiri hiljem aga sellest ka aru ei saanud... proovisime helistada antud tel numbritele ja saatsime ka mitu meili aga ei kõnedele ega meilidele ei vastatud.
Täna tuli siis taas kiri koju, kus märgitud ilusti panga andmed jne mida eelmises kirjas üldse ei olnudki.
Kuidas peaks edasi toimima, esiteks nö liht juhiloa puudumisel kuid isik tõendava dokumendi olemasolul teha nii suur trahv? See ei ole normaalne ja eelnevad rikkumised puuduvad nii eestis kui lätis.
Kas ja kus seda trahvi lõppude lõpuks saab tasuda nii, et see ka nendeni jõuaks? Või kas antud trahv ka aegub. Lihtsalt mitte kedagi seal antud numbritel ja meilidel kätte ei saa.
2016 a saadud Lätis trahv kuna polnud kaasas juhiluba (oli id kaart). Kahjuks ei teadnud juhiluba kaasa võtta ja kohe kohapeal trahv 300 eurot. Kohapeal seda ei maksnud ja ei saanud aru ka midagi mida räägiti.
Koju tuli ka kiri hiljem aga sellest ka aru ei saanud... proovisime helistada antud tel numbritele ja saatsime ka mitu meili aga ei kõnedele ega meilidele ei vastatud.
Täna tuli siis taas kiri koju, kus märgitud ilusti panga andmed jne mida eelmises kirjas üldse ei olnudki.
Kuidas peaks edasi toimima, esiteks nö liht juhiloa puudumisel kuid isik tõendava dokumendi olemasolul teha nii suur trahv? See ei ole normaalne ja eelnevad rikkumised puuduvad nii eestis kui lätis.
Kas ja kus seda trahvi lõppude lõpuks saab tasuda nii, et see ka nendeni jõuaks? Või kas antud trahv ka aegub. Lihtsalt mitte kedagi seal antud numbritel ja meilidel kätte ei saa.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui on soov trahv tasuda, siis saate seda teha saadetud kirjas näidatud pangakontodele, säilitades nii kirja kui ka maksekorraldused, et vajadusel hiljem trahvi tasumist tõendada saaksite.
Esmalt soovitan siiski saavutada veendumus, et saadetud dokumendid on autentsed e. tegemist ei ole mistahes petuskeemiga või ebaõigete andmetega. Selleks tuleks siiski püüda luua kontakt asjaomase asutusega Lätis. Kui dokumentidel olevad kontaktid ei vasta, siis usun, et mud avalikud ja internetis kättesaadavad andmed võimaldavad saada kontakti asjassepuutuva ametkonnaga.
Küsimus: Kas lapse isal on kohustus lisaks elatisele ka üürikulude ja kommunaalmaksete maksmisega aidata?21.11.2017
Kuna lapse isa on emotsionaalselt vägivaldne ja ebastabiilne (hääle tõstmine, solvamine, ignoreerimine, soovitused välja kolida jne.) ja tunnen, et selline olukord on hakanud mu tervisele mõjuma (ärevus, hirm, stress, magamatus), siis olen hakanud lahku kolimisest mõtlema. Elan kahjuks mehe elamispinnal ja mul oma kodu pole. Seega pean korteri üürima. Tööl ma ei käi, kuna laps on alla aastane rinnalaps. Emapalka saan veel pool aastat. Laps on küll lasteaia järjekorras, aga ilmselt pean koju jääma kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.
Küsimus siis selline, et millised on lapse isa rahalised kohustused? Kas lapse isal on kohustus lisaks elatisele ka üürikulude ja kommunaalmaksete maksmisega aidata? Kui emapalk saab otsa, olen ju ilma sissetulekuta ja sisuliselt jääksin tänavale, kuna pole suuteline üüri maksma.
Aitäh
Küsimus siis selline, et millised on lapse isa rahalised kohustused? Kas lapse isal on kohustus lisaks elatisele ka üürikulude ja kommunaalmaksete maksmisega aidata? Kui emapalk saab otsa, olen ju ilma sissetulekuta ja sisuliselt jääksin tänavale, kuna pole suuteline üüri maksma.
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse eest hoolitsemise tõttu ei ole Teil võimalik endale ise sissetulekut teenida, tuleb lapse isal Teile ülalpidamist anda, kuid mitte kauem kui lapse 3-aastaseks saamiseni. Elatise suuruse määramisel võetakse arvesse nii Teie vajaduste suurust kui ka lapse isa majanduslikku olukorda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on õige, et korteriühistu arvestab vannitoas asuva S toru soojahulka korteri põrandapinna suuruse järgi?20.11.2017
Kas on õige, et korteriühistu arvestab vannitoas asuva S toru soojahulka põrandapinna suuruse järgi? Majas on 2, 3 ja 4 toalised korterid, kusjuures vannitoad ja S torud on täpselt ühesuurused. See toru ei küta ju korterit, vaid ainult vannituba ja 4 toaline korter ei saa samasuurelt torult rohkem sooja.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
soojusenergia kuluarvestus, mis lähtub korteriomandi suurusest, on õiguslikult korrektne, ning ka õiglane.
Esiteks tuleb arvestada, et soojusenergia (sh vannitoa S toru) tarbimiskulu on korterite lõikes väga erinev isegi siis, kui ruumid on ühesuurused, ning neis asuvad ühesugused küttekehad. Veelgi olulisem on aga arvestada asjaoluga, et korterelamu tarbib soojusenergiat kaasomandi säilimise-, mitte reaalosa tarbeks, ning kuna igale korteriomandile kuuluv kaasomandi suurus on otseses seoses korteri suurusega, siis on ruutmeetripõhine soojusenergia kulude jagamine ka sisuliselt põhjendatud.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ