Õigus
Küsimus: Kas hooldusõiguseta lapse isa võib teha päringuid lapse perearstile, lapse lasteaeda, kooli?20.11.2017
Tere!
Lapse isalt on hooldusõigus täielikult ära võetud. Mis õigused kehtivad lapse isale lisaks suhtlusõigusele, kuigi ta suhtlusõigust ei ole kasutanud? Isa ei suhtle lapsega. Kas lapse isa võib teha päringuid lapse perearstile (ilma vajaduseta), lapse lasteaeda, kooli? Kas kool võib anda lapse kohta infot ilma hooldusõigusliku vanema loata? Kas kool peab teavitama hooldusõiguslikku vanemat, et teine vanem, kel puudub hooldusõigus, on käinud koolis lapse kohta infot küsimas?
Lapse isalt on hooldusõigus täielikult ära võetud. Mis õigused kehtivad lapse isale lisaks suhtlusõigusele, kuigi ta suhtlusõigust ei ole kasutanud? Isa ei suhtle lapsega. Kas lapse isa võib teha päringuid lapse perearstile (ilma vajaduseta), lapse lasteaeda, kooli? Kas kool võib anda lapse kohta infot ilma hooldusõigusliku vanema loata? Kas kool peab teavitama hooldusõiguslikku vanemat, et teine vanem, kel puudub hooldusõigus, on käinud koolis lapse kohta infot küsimas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Infole, mis puudutab lapse käekäiku koolis/lasteaias ja terviseandmeid, peaks olema ligipääs mõlemal vanemal, olenemata hooldusõiguse kuuluvusest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriomanik võib pärast katuse remonti hiljem hakata esitama nõudeid varasemale veekahjule viidates?19.11.2017
Tere!
Kuidas oleks õiguslikult korrektne lahendada järgmine olukord. Maja katus laseb vett läbi siit-sealt ja ühte korterisse olevat see juba mõnda aega kahjusid tekitanud. Omanik sellest ühistu juhatust ei teavitanud. Kui nüüd katus hoopis muudel asjaoludel parandatud sai, soovib antud korteri omanik saada kompensatsiooni oma kahjude eest, mis nüüdseks on juba päris suured. Kas tal on selleks õigus hoolimata sellest, et varem teatamise korral oleks olnud kahjud väiksemad ja ka kompenseerimine odavam?
lugupidamisega Ühistu juhatuse liige
Kuidas oleks õiguslikult korrektne lahendada järgmine olukord. Maja katus laseb vett läbi siit-sealt ja ühte korterisse olevat see juba mõnda aega kahjusid tekitanud. Omanik sellest ühistu juhatust ei teavitanud. Kui nüüd katus hoopis muudel asjaoludel parandatud sai, soovib antud korteri omanik saada kompensatsiooni oma kahjude eest, mis nüüdseks on juba päris suured. Kas tal on selleks õigus hoolimata sellest, et varem teatamise korral oleks olnud kahjud väiksemad ja ka kompenseerimine odavam?
lugupidamisega Ühistu juhatuse liige
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kirjeldatud olukorras tuleks olukorra õigeks lahendamiseks analüüsida, kas kahju oleks jäänud tekkimata, kui korteriomanik oleks korteriühistut ja teisi korteriomanikke õigeaegselt probleemist informeerinud. Samuti on asja lahendamisel oluline arvestada seda, kas korteriomanik saanuks katuselekke kõrvaldada iseseisvalt, millise õiguse annab talle korteriomandiseaduse § 15 lg 2.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas ühistul on õigus nõuda üürniku poolt trepikojas tekitatud kahju eest hüvitist korteri omanikult? 18.11.2017
Tere,
Andsime korteri paariks päevaks rendile. Väidetavalt olid üürnikud lõhkunud maja trepikojas ühistu vara. Kas ühistul on õigus nõuda kahjutasu sisse korteri omanikult?
Ette tänades,
Andsime korteri paariks päevaks rendile. Väidetavalt olid üürnikud lõhkunud maja trepikojas ühistu vara. Kas ühistul on õigus nõuda kahjutasu sisse korteri omanikult?
Ette tänades,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas auto omanik tohib kuulutada auto tagaotsitavaks põhjusel, et veenduda, kus auto volitatud kasutaja sellega viibib?17.11.2017
Tere! Kuidas suhtub politsei sellesse, kui auto omanik kuulutab auto tagaotsitavaks lihtsalt selleks, et veenduda, kas tema sõiduk asub asukohas, mida sõiduki volitatud kasutaja on öelnud? Kas tohib politseid sellise küsimusega tülitada või oleks tegemist ametivõimude segamisega... Omanik asub Tallinnas, volitatud kasutaja väidab, et masinal tekkis ootamatu rike ning sõiduk asub Tallinnast ca 200km kaugusel. Kasutaja sõitis tööasjus 2 nädalaks eemale. Omanikul puudub hetkel võimalus ise kohale minna. On lihtsalt soov veenduda, kas masin asub seal, kus ta väidetakse asuvat ning kas välisel vaatlusel on masina seisukord ok.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kui vahele jääda ilma juhtimisõiguseta sõitmise eest, siis kunas trahv kehtima hakkab?17.11.2017
Kui vahele jääda ilma juhtimisõiguseta sõitmise eest, siis kunas trahv kehtima hakkab? Kas siis kui trahv on makstud või alates sellest kui trahv on kättesaadav? Sai võetud 10 kuu peale ja autokool on pooleli.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui kool on pooleli, kuid juhtimisõiguse saamine on prognoositav mõne lähema kuu jooksul, siis tuleks pigem mõtelda, kas trahvil üldse lasta jõustuda.
Küsimus: Kas õppepuhkuse ja põhipuhkuse ajad võivad kattuda, kui töötan põhikohaga ja õpin kutsehariduskeskuses tsükliõppes?17.11.2017
Käin põhikohaga tööl ja õpin kutsehariduskeskuses täiskasvanute erialal tsükliõppes. Kas õppepuhkuse ja põhipuhkuse ajad võivad kattuda?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Iga puhkuseliigi eesmärk on anda töötajale tööst vaba aega. Igal puhkusel on omakorda veel täpsustav eesmärk, nt õppepuhkuse eesmärk on anda töötajale tööst vaba aega, mil ta saaks keskenduda õpingutele, lapsepuhkuse eesmärk on anda töötajale tööst vaba aega lapsega koos ajaveetmiseks jne. Kui töötaja kasutab üht puhkust, nt põhipuhkkust, siis see tähendab, et tal on tööst vaba aeg ja töökohustusi ta täitma ei pea. Samaaegselt teise puhkuse andmine lisaaega töötajale ei anna. Töötaja saaks küll nimetatud aja eest rohkem tasu (samal ajal saaks põhi- ja õppepuhkusetasu), kuid puhkusetasu maksmise eesmärk ei ole töötasu suurendamine, vaid saamata jäänud töötasu korvamine aja eest, mil töötaja ei täida tööülesandeid.
Seega kahe puhkuse samaaegne kasutamine ei ole seadusega kooskõlas, sest puhkuse kasutamise eesmärk on anda töötajale tööst vaba aega, kuid kahe puhkuse samaaegne kasutamine ei anna lisaks rohkem aega.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas töötaja ei peagi saama ühtegi vaba päeva nädalas, kui töötunnid saab täis poolikute päevade tõttu?17.11.2017
Tere.
Kui töötaja on tööl täistööajaga, kuid tööaeg on esmaspäevast neljapäevani iga päev kella 12.00-16.00 4 tundi päevas, reedel kella 12.00-22.00, 10 tundi päevas, laupäeval kella 12.00-20.00, 8 tundi päevas ja pühapäeval 12.00-18.00, 6 tundi päevas. Kokku 40 tundi nädalas. Kas siis töötaja ei peagi saama ühtegi vaba päeva, kuna töötunnid on täis ja ületunde ei tule? Kuna vabade päevade saamisel ei saa töötaja norm tunde täis.
Kui töötaja on tööl täistööajaga, kuid tööaeg on esmaspäevast neljapäevani iga päev kella 12.00-16.00 4 tundi päevas, reedel kella 12.00-22.00, 10 tundi päevas, laupäeval kella 12.00-20.00, 8 tundi päevas ja pühapäeval 12.00-18.00, 6 tundi päevas. Kokku 40 tundi nädalas. Kas siis töötaja ei peagi saama ühtegi vaba päeva, kuna töötunnid on täis ja ületunde ei tule? Kuna vabade päevade saamisel ei saa töötaja norm tunde täis.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 52 lg 2 kohaselt peab töötajale summeeritud tööaja arvestuse korral jääma seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega. See tähendab, et tööaega ei ole võimalik planeerida selliselt, et töötaja käib tööl seitsmel järjestikusel päeval, sest vastasel juhul pole täidetud iganädalase kohustuliku puhkeaja nõue.
Töötaja ja tööandja lepivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töökoormuses (TLS § 5 lg 1 p 7). Kui töötaja ja tööandja lepivad kokku täistööajas, siis TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt peab tööandja tagama kokkulepitud tööaja. Samaaegselt peab olema tagatud ka seaduses sätestatud puhkeaeg. Seega kui kokku on lepitud täistööajas, siis tööandja peab töögraafiku koostama selliselt, kus on tagatud täistööajale vastavad töötunnid ning samaaegselt on täidetud ka kohustuslik puhkeaja nõue.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mis aja jooksul peab tööandja reageerima puhkuse avaldusele?17.11.2017
Tere
Mis aja jooksul peab tööandja reageerima puhkuse avaldusele? Viisin paberkandjal puhkuse avalduse, kuid kardan, et kui ülemus peaks valetama, et ta pole midagi saanud, siis tekib olukord, kus pean uuesti puhkuse avalduse tegema, sest avaldus oli ühes eksemplaris. Siis teeksin juba e-posti teel. Kuid siis ei pruugi mul olla enam 14 kalendripäeva etteteatamist, mis omakorda rikub plaanid ära.
2 nädalat olen oodanud tagasisidet. Mida teha antud olukorras? Kui teen e-posti teel avalduse, kas siis pean digiallkirja panema?
Mis aja jooksul peab tööandja reageerima puhkuse avaldusele? Viisin paberkandjal puhkuse avalduse, kuid kardan, et kui ülemus peaks valetama, et ta pole midagi saanud, siis tekib olukord, kus pean uuesti puhkuse avalduse tegema, sest avaldus oli ühes eksemplaris. Siis teeksin juba e-posti teel. Kuid siis ei pruugi mul olla enam 14 kalendripäeva etteteatamist, mis omakorda rikub plaanid ära.
2 nädalat olen oodanud tagasisidet. Mida teha antud olukorras? Kui teen e-posti teel avalduse, kas siis pean digiallkirja panema?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui puhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse, siis töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lg 3 kohaselt teatab töötaja puhkuse kasutamisest tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri vms). Tööandja saab puhkuse andmisest keelduda kui töötaja ei ole puhkuse kasutamisest kirjalikult ette teatanud vähemalt 14 kalendripäeva. TLS § 69 lg 5 kohaselt on tööandjal õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seega puhkuse katkestamiseks või edasilükkamiseks peab olema ettevõttes toimunud väga ootamatu olukord, mis võib tööandja varale tekitada kahju. Teise töötaja asendamine ei ole üldjuhul hädavajadus.
Kui tööandjal on alus puhkuse andmisest keeldumiseks (töötaja ei ole vähemalt 14 kalendripäeva kirjalikult ette teatanud või ettevõttes on hädavajaduse olukord), siis peab ta sellest töötajale teada andma. Kui nimetatud olukordi toimunud pole, on töötajal õigus jääda puhkusele.
Mis puudutab puhkuse avalduse tegemist paberkandjal ühes eksemplaris, siis tööandja pahatahtliku käitumise korral on võimalus, et töötaja ei suuda tõendada, et ta on korrektse puhkuseavalduse õigeaegselt teinud. Seetõttu tasuks puhkuseavaldus teha alati kahes eksemplaris, võtta tööandja allkiri kättesaamise kohta, saata avaldus e-kirja teel vms. E-kirja teel saadetud avaldus ei pea olema digitaalselt allkirjastatud, sest e-kiri on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, kuid e-kiri peab olema saadetud aadressilt, kus töötaja isik on tuvastatav ning avaldusel on märgitud korrektselt, kes soovib puhkust kasutada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas elatisraha on väiksem kui vanem saab riigi toetust?16.11.2017
Tere,
Olen kuulnud, et uue seaduse järgi arvestatakse miinimum elatisrahast (235.- laps) riigitoetused maha. Ehk siis, kui last kasvatav üksikvanem saab nt. kahe lapse pealt 100 eurot riigitoetust, siis elatisraha kahe lapse kohta on 470-50=420.- Kas vastab tõele?
Olen kuulnud, et uue seaduse järgi arvestatakse miinimum elatisrahast (235.- laps) riigitoetused maha. Ehk siis, kui last kasvatav üksikvanem saab nt. kahe lapse pealt 100 eurot riigitoetust, siis elatisraha kahe lapse kohta on 470-50=420.- Kas vastab tõele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Riigikohus on avaldanud arvamust, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Seega olenevalt konkreetsetest asjaoludest, võib olla põhjendatud peretoetuse maksmise arvelt elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pärandit omanud abikaasal on õigus suuremale osale ühisvarast?16.11.2017
Tere!
Abielu sõlmitud 1987 a. Abikaasade vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut. Ühisvaras 4 korteriomandit pluss ühe korteri müügist saadud summa kusjuures algkapitaliks oli ühe abikaasa pärandiks saadud kinnisvara. Kaks korteriomandit on koormatud hüpoteegiga. Kas pärandit omanud abikaasal on õigus suuremale osale ühisvarast? Kuidas hinnatakse ja kes hindab kinnisvara väärtuse? Kuidas jagatakse kohustused?
Kui abikaasad on saavutanud ühise kokkuleppe vara jagamises, kas on võimalik vormistada notariaalne leping nimekirjaga korteriomandite kuuluvuse kohta? Mõttes oli ka vormistada kahele korterile testament laste kasuks, et pääseda kinkelepingust ning korterite jagamisest abikaasade vahel.
Millises järjekorras ja kuidas vormistada? Kas enne lahutada ja siis jagada? Kuidas oleks mõistlikum?
Abielu sõlmitud 1987 a. Abikaasade vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut. Ühisvaras 4 korteriomandit pluss ühe korteri müügist saadud summa kusjuures algkapitaliks oli ühe abikaasa pärandiks saadud kinnisvara. Kaks korteriomandit on koormatud hüpoteegiga. Kas pärandit omanud abikaasal on õigus suuremale osale ühisvarast? Kuidas hinnatakse ja kes hindab kinnisvara väärtuse? Kuidas jagatakse kohustused?
Kui abikaasad on saavutanud ühise kokkuleppe vara jagamises, kas on võimalik vormistada notariaalne leping nimekirjaga korteriomandite kuuluvuse kohta? Mõttes oli ka vormistada kahele korterile testament laste kasuks, et pääseda kinkelepingust ning korterite jagamisest abikaasade vahel.
Millises järjekorras ja kuidas vormistada? Kas enne lahutada ja siis jagada? Kuidas oleks mõistlikum?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui ühisvara soetamisel on kasutatud ühe abikaasa lahusvara, tuleks seda ühisvara jagamisel arvesse võtta. Kinnisvarale omistavad väärtuse abikaasad ise, vaidluse korral on võimalik tellida kinnisvara turuväärtuse leidmiseks eksperthinnang. Ühised kohustused jagatakse sarnaselt varaliste õigustega abikaasade vahel võrdsetes osades – näiteks kui pooled otsustavad ühisvara võõrandada, tasutakse müügitulust kõigepealt kohustused ja seejärel jagatakse ülejäänud rahasumma abikaasade vahel. Või kui üks abikaasadest soovib kinnisvara enda ainuomandisse saada, võtab ta üle laenukohustuse ja tasub teisele poolele hüvistist (pool kinnisvara turuväärtusest, millest on maha arvatud laenukohustus).
Ühisvara jagamisel on omavaheline kokkulepe alati eelistatum, kui kohtu kaudu ühisvara jagamise nõudmine, sest see arvestab rohkem mõlema poole huvidega ja säästab ebaotstarbekatest menetluskuludest. Kui pooled on jõudnud kokkuleppele, saab notari juures sõlmida ühisvara jagamise lepingu. Samuti saab notari juures vormistada testamendi, kui selleks on soov.
Kõige mõistlikum on vormistada notari juures nii abielu lahutamine kui ka ühisvara jagamine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand