Õigus

Esmalt tuleb kontrollida, kas karistuse täitmisest on möödas 1 aasta (väärtegude korral). Kui karistuse täitmisest (trahvi tasumisest) on üks aasta möödas, kuid karistusregister ei ole karistusandmeid arhiivi kandnud, siis tuleb karistusregistrile esitada avaldus/taolus karistusandmete arhiivi kandmiseks. Kui aga karistus on kandmata (trahv osaliselt või täielikult tasumata), siis on tegemist kehtiva karistusega ja karistust arhiivi ei kanta.

Tere!

Elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest, kuid ei tohiks olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2017. aastal on elatise miinimummäär 235 eurot). Lahus elava vanema poolt makstava elatise suuruse leidmiseks tuleks kokku liita lapse igakuised ülalpidamiskulud ja jagada need pooleks – pool tuleb elatisena maksta lapsest lahus elaval vanemal ja pool jääb vahetult last kasvatava vanema kanda. Elatist ei määrata kindlasti protsendina lahus elava vanema palgast.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui korterid on soetatud enne abielu, on tegemist Teie lahusvaraga ja seega ühisvarana peale abielu lahutamist jagamisele ei kuulu.
Kolmas korter, mis on soetatud abielu ajal, on Teie ja abikaasa ühisvara ning kuulub abikaasade vahel peale abielu lahutamist võrdsetes osades jagamisele, olenemata abikaasade panustest abielu ajal.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Antud kirjelduse alusel tuleb asuda seisukohale, et korter on meesterahva ainuomand. Sellest tulenevalt on meesterahval korteri omanikuna õigus määrata, kes temale kuuluval elamispinnal viibib või mis hinnaga ta soovib korterit võõrandada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 43 lg 1 kohaselt töötaja täistööaeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Töötamine üle täistööaja loetakse ületunnitööks. Ületunnitööd saab teha üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 44 lg 1). Siiski on ka ületunnitöö tegemisel piirangud. TLS § 46 lg 1 kohaselt ei tohi tööaega ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul (kui tegemist ei ole summeeritud tööajaga, siis on 1-kuuline arvestusperiood, s.t ületunnid selguvad iga kuu lõpuks). Erandina võivad töötaja ja tööandja kokku leppida, et tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.

Ühes asutuses ei ole mõistlik sõlmida ühe töötajaga kahte erinevat töölepingut. Ühes töölepingus on võimalik kokku leppida erinevates tööülesannetes (nt nii õpetaja kui õpilaskodus tehtavad tööülesanded). Samas ei saa ühes töölepingus kokku leppida rohkemas kui täiskoormuses. Kõne alla võib tulla üksnes ületunnitöö tegemine. Ületunnitöö tasustatakse tasulise vaba ajaga (TLS § 44 lg 6) või 1,5-kordse töötasuga (TLS § 44 lg 7).

Kui ühes asutuses sõlmitakse töötajaga kaks töölepingut, mis kokku ületavad täiskoormusel tehtava töö, siis võib tegemist olla varjatud töö- ja puhkeaja rikkumistega. Töö- ja puhkeaja korralduse eest vastutab tööandja, mistõttu kahe töölepingu sõlmimine üle täiskoormisega ühe töötajaga tingib olukorra, kus rikkumise eest vastutab tööandja. Seetõttu ei saa üks asutus ühe töötajaga sõlmida kahte töölepingut, mis kokku ületavad täiskoormusel tehtava töö.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusest ei selgu kahjuks, kas Te töötate summeeritud tööaja alusel või nn tavalise tööaja alusel (täistööaja korral 5 päeva nädalas 8 tundi päevas). Kui töötaja töötab summeeritud tööaja alusel (s.t tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt), siis tuleb töölepingus kokku leppida mh tööajakava teatavaks tegemise tingimused. See tähendab seda, et lepitakse kokku millise perioodi kohta tööajakava koostatakse ning millal see töötajale teatavaks tehakse. Näiteks võib kokkulepe olla järgmine: tööandja koostab tööajakava ühe kuu kohta korraga ning töötajale tehakse järgmise kuu tööajakava teatavaks eelmise kuu 25. kuupäevaks. Kuna tööajakorraldus on tööandja ülesanne, sh graafiku koostamine arvestades sealhulgas kohustuslikku töö- ja puhkeaega, siis töötaja kohustus on täita tööülesandeid kokkulepitud ajal ehk ajal, mille sätestab tööajakava (TLS § 47 lg 1).

Kui tööajakava on koostatud, siis seda saab muuta üksnes poolte kokkuleppel. See tähendab seda, et töötaja või tööandja võib teha teisele poolele ettepaneku tööajakava muutmiseks, kuid teine pool ei pruugi nõustuda. Ilma töötaja nõusolekuta saab tööajakava muutmine tulla kõne alla hädavajadusest, s.t olukorras, kus tööandja varale on kahju tekkimise oht (TLS § 17 lg 4). Üksnes teise töötaja asendamine ei ole üldjuhul hädavajadus.

Mis puudutab tasu maksmist, siis siin tuleb välja selgitada, kas tööle tulek vabal päeval tekitab ületunnitöö või mitte. Kui tegemist on nn tavalise tööajaga, siis vabal päeval tööle tulek on igal juhul ületunnitöö. Kui töötatakse summeeritud tööaja alusel, siis ei pruugi vabal päeval tööle tulek ületunnitööd tekitada. Nt kui tegemist on mitmekuulise arvestusperioodiga, siis võib tekkida olukord, kus töötaja ühel kuul töötab rohkem kui normtunnid ette näevad ja teisel kuul vähem ning arvestusperioodi lõpuks ei ole ületunde tekkinud. Sellisel juhul makstakse iga töötatud tunni eest kokkulepitud töötasu. Kui vabal päeval tööle tulek siiski tekitab ületunnitöö, siis tuleb see tasustada tasulise vaba ajaga (TLS § 44 lg 6) või kokkuleppel 1,5-kordse töötasuga (TLS § 44 lg 7). Kui kokkulepe tasu osas puudub, siis tasustatakse ületunnitöö tasulise vaba ajaga. Seega töötatud tundide eest tuleb igal juhul ühekordne tasu maksta, ületunnitöö korral lisandub ületunnitöötasu (tasuline vaba aeg või 0,5-kordne tasu iga ületunni eest kui 1-kordne tasu on juba makstud).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Kui ühisvara on kinnistusregistri andmete kohaselt kantud vaid ühe abikaasa nimele, ei tähenda see seda, et see kuulubki vaid sellele abikaasale. Kui varaese kuulub seaduse alusel abikaasade ühisvara hulka, ei oma registrikanne tegelikult tähendust. Samuti ei ole endisel abikaasal võimalik jagada ühisvara Teie teadmata. Kui peale abielu lahutamist jäi ühisvara jagamata, soovita seda esimesel võimalusel siiski teha.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Teie küsimusele on väga keeruline vastata, teadmata kõiki asjaolusid. Kui kirjeldatud liiklusrikkumine on Teie nö ainuke „rikkumine“ ja varasemalt ei ole Teie käitumine lastekaitseametnike tähelepanu äratanud, ei pruugi vast lastekaitse väga tõsiseid samme ette võtta, samas tähelepanuta see kindlasti ei jää. Kuid nagu märkisin, on lastekaitsetöötaja seisukohta ja tegevust keeruline ette ennustada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Lapse emal on õigus saada lapse isalt endale ülalpidamist, kui ta ei ole võimeline raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel või lapse eest hoolitsemise tõttu ennast ise ülal pidama. See õigus on lapse emal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Kui näiteks alla 2-aastane lapse käib juba lasteaias, kuid lapse ema ei soovi tööle minna, ei ole lapse emal õigust nõuda lapse isalt endale ülalpidamist. Kui aga laps lasteaias ei käi ja lapse emal ei ole võimalik tööle minna, on tal õigus nõuda ülalpidamist lapse isalt. Ülalpidamise suuruse kindlaksmääramisel võetakse kindlasti arvesse mõlema poole majanduslikku seisundit.

Elatise suuruses kokkuleppele jõudmise korral on võimalik elatise maksmine fikseerida notariaalses lepingus, mis on kohtulahendile sarnaselt täitedokument.

Kokkuleppe mittesaavutamisel on elatise väljamõistmiseks võimalik kohtusse pöörduda vaid lapse emal, isa seda teha ei saa. Kui lapse ema nõuab pidevalt suuremaid summasid, peaks lapse isa maksma elatist ikkagi selles summas, mis on isa hinnangul lapse vajadusi arvestades piisav. Kui lapse ema sellega ei nõustu, on tal võimalik elatise väljamõistmiseks kohtusse pöörduda ja kohtulahendiga kokkuvõttes elatise konkreetne suurus ka fikseeritakse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Kõige täpsema juhendi annab sellele RTJ7, kus on kirjeldatud bioloogilise vara, sh istikute, arvele võtmist.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.