Õigus
Küsimus: Kas mõlemal pärijal on õigus dividendidele, kui pärandajale oli välja mõistetud, kuid välja maksmata dividendid?30.09.2017
Pärijate ühisomandis olev vara on jagatud, ühisomandi lõpetamise kokkulepe kahe seadusjärgse pärija vahel saavutatud ning notari poolt 12.mail 2017. a tõestatud. Muu pärandvara hulgas on ka väärtpaberid, milliste jagamise otsustasid mõlemad pärijad selliselt, et üks pärija kingib temale kuulunud ½ osa teisele pärijale. Notariaalakti kohaselt tekkis kingisaajal ainuomandiõigus kõikidele väärtpaberitele notariaalsest tõestamisest. Seega – tõestamise hetkeni olid väärtpaberid kummagi pärija omanduses ½ suuruses mõttelises osas. Lepingu tõestamine leidis aset kolm (3) aastat pärast pärandaja surma (pärandaja suri 5. detsembril 2013. a), pärandajale nelja (4) aasta eest väljamõistetud dividendid olid välja maksmata. Kas võib analoogia põhjal teha järelduse, et ka nimetatud nelja aasta eest väljamõistetud, kuid välja maksmata dividendid olid kuni lepingu tõestamiseni kummagi pärija omanduses ½ suuruses osas? Kas kummalgi pärijal on õigus neile dividendidele ½ suuruses osas? Lepingu tõestamisel dividendidest eraldi ei räägitud. Neid hakkab ettevõte välja maksma juunikuu algul. Millest ettevõte lähtub dividendide väljamaksmisel käesoleval juhul?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Dividendi maksmisel on oluline tuvastada isikute ring, kellel on õigus dividendi saada. Kui osa on võõrandatud pärast seda, kui osanikud on vastu võtnud dividendi maksmise otsuse, on praktikas üldiselt leitud, et dividendi on õigustatud saama see isik, kes oli osanikuks konkreetsel hetkel, kui võeti vastu otsus dividendi väljamaksmiseks. Teie kirjast lähtuvalt saan aru, et osanike vastav otsus on dividendide väljamaksmise kohta on tehtud. Seega pean tõenäoliseks, et kasumit on saama õigustatud mõlemad pärijad.
Kuna pärandvara jagamise lepingus saab kokku leppida ka selles, et ka väljamaksmata dividendid makstakse vaid ühele pärijale, soovitan vaadata, kas sellekohane kokkulepe on lepingus sõlmitud.
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Küsimus: Kes korvab renoveerimise käigus tekitatud kahjud?29.09.2017
Tere.
Esitasin mõni aeg tagasi küsimuse seoses kortermajas algavate renoveerimistöödega. Küsimuse kohta, kas rõdu on kaasomand, sain vastuse, et on ning minu poolt tehtud kulutused rõdu remondile (säilitamaks rõdu lagunemast) peaksid olema põhjendatud ja kooskõlastatud korteriühistuga. Kui mina neid töid teostasin, siis polnud korteriühistut veel olemaski (ühistu moodustati aastal 2016). Kellega ma oleksin pidanud kooskõlastama ja kellele põhjendusi andma?
Lisaks ei saanud ma vastust küsimusele, kas renoveerimistööde käigus töid teostavate firmade poolt korteris rikutud kohad kuuluvad taastamisele ja millises ulatuses (kahju tekitatakse ju korteriomanikule). Siiski jääb mulle arusaamatuks, kuidas saab rõdu põrand kuuluda kaasomandisse, kui see on arvestatud korteri üldpinna hulka ja ma maksan üldpinna pealt kütet s.t. ka rõdu põranda eest?
Tänan
Esitasin mõni aeg tagasi küsimuse seoses kortermajas algavate renoveerimistöödega. Küsimuse kohta, kas rõdu on kaasomand, sain vastuse, et on ning minu poolt tehtud kulutused rõdu remondile (säilitamaks rõdu lagunemast) peaksid olema põhjendatud ja kooskõlastatud korteriühistuga. Kui mina neid töid teostasin, siis polnud korteriühistut veel olemaski (ühistu moodustati aastal 2016). Kellega ma oleksin pidanud kooskõlastama ja kellele põhjendusi andma?
Lisaks ei saanud ma vastust küsimusele, kas renoveerimistööde käigus töid teostavate firmade poolt korteris rikutud kohad kuuluvad taastamisele ja millises ulatuses (kahju tekitatakse ju korteriomanikule). Siiski jääb mulle arusaamatuks, kuidas saab rõdu põrand kuuluda kaasomandisse, kui see on arvestatud korteri üldpinna hulka ja ma maksan üldpinna pealt kütet s.t. ka rõdu põranda eest?
Tänan
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kaasomandi renoveerimistööde käigus töid teostavate firmade poolt korteris rikutud kohad kuuluvad taastamisele, eeldusel, et kahju ei ole põhjustatud korteriomaniku enda tegevusest. Näiteks, kui korteri remondi käigus on küttepüstik, kanalisatsioonitoru vms hoone osa, "kinni ehitatud", siis ei pea selle avamisega seotud kulusid hüvitama. Olukorda reguleerib KOS § 11 lg 1 p 3.
Rõdu põrand kuulub kaasomandisse tulenevalt KOS § 1 lg 2 ja KOS § 2 lg 2. Viimane ütleb selgelt, et korteriomandi eseme reaalosa EI OLE ehitis ja selle osad (---) ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Ükskõik kust poolt ka vaadata, siis on rõdu põrand ehitise lahutamatu osa ehk KOS § 1 lg 2 järgi kaasomand.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas haldusfirmal on õigus endise omaniku võlad minule üle kanda, kui olen saanud varem kinnituse et võlgu ei ole?29.09.2017
Tere!
Ostsime korteri juulis, eelmise omaniku (kes tegelikult oli omanik 1 kuu) käest saime juuni eest haldusfirma poolt väljastatud arve, kus korteri võlg oli märgistatud 0,00 eurot. Selle arve alusel kinnitasime andmed notariaalses lepingus, et võlad puuduvad. Kohe juulis teavitasime haldusfirma haldurit ja raamatupidajat, et oleme uued omanikud, edastasime kõik vajalikud andmed. Augustis ja septembris samuti tulid ametlikud arved, kus korteri võlg 0,00 eurot. Ja nüüd septembri lõpus edastab raamatupidaja meile info, et eelmisel omanikul jäi juuni kuu arve maksmata. Küsimusele, miks siis 3 kuud keegi võlast ei teavitanud ja ametlikud arved näitavad, et korteri võlg on 0,00 eurot, tema vastus oli - Saldode inventuuri tehakse paari kolme kuu tagant ning siis saadetakse vajadusel info uuele omanikule, et eelmine omanik on jätnud arve tasumata ning kantakse võlgnevus üle.
Kas on haldusfirmal õigus need võlad minule üle kanta, kui minule esitatud arved ei sisalda informatsiooni võlast? Kas on see raamatupidaja kohustus iga kuu arves näidata korteri võlad? Kui haldusfirma teadlik, et korteril on uus omanik, kas on neil kohustus kohe teavitada korteri võlast ja mitte oodata mitu kuud, mille jooksul võlg veelgi kasvab?
Lugupidamisega,
Ostsime korteri juulis, eelmise omaniku (kes tegelikult oli omanik 1 kuu) käest saime juuni eest haldusfirma poolt väljastatud arve, kus korteri võlg oli märgistatud 0,00 eurot. Selle arve alusel kinnitasime andmed notariaalses lepingus, et võlad puuduvad. Kohe juulis teavitasime haldusfirma haldurit ja raamatupidajat, et oleme uued omanikud, edastasime kõik vajalikud andmed. Augustis ja septembris samuti tulid ametlikud arved, kus korteri võlg 0,00 eurot. Ja nüüd septembri lõpus edastab raamatupidaja meile info, et eelmisel omanikul jäi juuni kuu arve maksmata. Küsimusele, miks siis 3 kuud keegi võlast ei teavitanud ja ametlikud arved näitavad, et korteri võlg on 0,00 eurot, tema vastus oli - Saldode inventuuri tehakse paari kolme kuu tagant ning siis saadetakse vajadusel info uuele omanikule, et eelmine omanik on jätnud arve tasumata ning kantakse võlgnevus üle.
Kas on haldusfirmal õigus need võlad minule üle kanta, kui minule esitatud arved ei sisalda informatsiooni võlast? Kas on see raamatupidaja kohustus iga kuu arves näidata korteri võlad? Kui haldusfirma teadlik, et korteril on uus omanik, kas on neil kohustus kohe teavitada korteri võlast ja mitte oodata mitu kuud, mille jooksul võlg veelgi kasvab?
Lugupidamisega,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Antud juhtumi puhul saaks haldusfirma vastutusest rääkida juhul, kui ta väljastanuks kinnituse võlgnevuse puudumise kohta. Kuna seda ei tehtud, siis eksitas Teid korteri müüja, kes pidi olema teadlik nii korteril lasuvast võlast, kui ka sellest, et arvel olev saldo kajasta tegelikku olukorda.
Vastavalt korteriomandiseaduse paragrahv 13 lõikele 4 vastutab korteriomandi võõrandamisel selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on seaduspärane, kui lepitakse kokku, et iga korteriomaniku häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus?29.09.2017
Kas korteriomandi kaasomanikud saavad korteriühistu koosolekul hääletada Korteriomandi -ja korteriühistu seaduse § 22 lg 1 kohaselt, kus häältearv määratakse kaasomandi suuruse järgi? Mõte selles, et 2 korteriomandi kaasomanikku soovivad sõlmivad KÜ koosoleku hääletamise osas omavahel lepingu, mille tulemusena mõlemad saavad omavahel hääletada ning nendevahelise hääletuse tulemus (häälte arv) antakse edasi üldkoosolekule.
Mõlemad kaasomanikud hääletavad nö sisesuhtes vastavalt kaasomandi suuruse järgi ja vastavalt kas hääled liidetakse või lahutatakse. Korteriühistu põhikirjaga tahetakse ette näha, et iga korteriomaniku (kokku ühistus 3 korteriomandit) häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus.
Kas sellise lepingu sõlmimine korteriomandi kaasomanike vahel oleks seaduspärane?
Mõlemad kaasomanikud hääletavad nö sisesuhtes vastavalt kaasomandi suuruse järgi ja vastavalt kas hääled liidetakse või lahutatakse. Korteriühistu põhikirjaga tahetakse ette näha, et iga korteriomaniku (kokku ühistus 3 korteriomandit) häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus.
Kas sellise lepingu sõlmimine korteriomandi kaasomanike vahel oleks seaduspärane?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui kokkuleppe eesmärgiks on valitseva mõju saavutamine korteriühistus, siis oleks selline kokkulepe vastuolus heade kommetega, ning seeläbi ka tühine.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas peab vormistama volituse, et ettevõtte autoga üle piiri venemaale sõita?29.09.2017
Tere,
Sõiduauto registreerimistunnistusele on omanikuks kantud minule kuuluva ettevõtte (osaühingu) nimi. Olen selle firma ainus juhatuse liige ja minu enda nimi ei ole registreerimistunnistusele kantud. Soovin sõita antud sõiduautoga Venemaale ja piiril esitan politseiametnikule osaühingu poolt minu nimele vormistatud sõiduki kasutamise volikirja, mis on kinnitatud firma pitsati ja minu allkirjaga. Minu küsimused oleksid järgmised:
1) Kas politseiametnikul on õigus nõuda piiril minult sõiduki kasutamise kirjalikku nõusolekut, mille allkirja õigsus on ametlikult Maanteeameti või notari poolt kinnitatud? Politseiametnik viitab LS § 88 lõikele 4 ja sama seaduse § 89 lõikele 2, põhjendades piirilt tagasisaatmist sellega, et minu nimi ei ole kantud registreerimistunnistusele ja volikiri ei ole ametlikult või notariaalselt kinnitatud.
2) Kui minu poolt esitatud volikiri (mis on allkirja ja firma pitsatiga kinnitatud) ei ole ametlikult kinnitatud dokument, siis millise õigusaktiga on lahti seletatud, mida tähendab dokumendi „ametlik kinnitamine“ ja millise õigusaktiga on sõiduki kasutamise volikirja allkirja õigsuse ametlikuks kinnitajaks määratud Maanteeamet?
3) Kas ettevõtte juhatuse liikmena saaksin ma piiril mõne muu dokumendiga tõestada, et olen antud ettevõtte juhataja ja ma ei peaks piirilt sõitma tagasi sadu kilomeetreid selleks, et kinnitada Maanteeametis oma sõiduki kasutamise volikirja? Politseiametnik väidab, et tal puudub ligipääs Äriregistris olevatele isikuandmetele ja et ta pole ka kohustatud tõestama või välja selgitama minu rolli või õigusi antud ettevõttes.
Äriregistrisse on minu ettevõtte põhitegevusalaks kantud „kaubavedu maanteel“ ja muudeks tegevusaladeks on märgitud „veokite rentimine ja kasutusrent“.
Aitäh
Sõiduauto registreerimistunnistusele on omanikuks kantud minule kuuluva ettevõtte (osaühingu) nimi. Olen selle firma ainus juhatuse liige ja minu enda nimi ei ole registreerimistunnistusele kantud. Soovin sõita antud sõiduautoga Venemaale ja piiril esitan politseiametnikule osaühingu poolt minu nimele vormistatud sõiduki kasutamise volikirja, mis on kinnitatud firma pitsati ja minu allkirjaga. Minu küsimused oleksid järgmised:
1) Kas politseiametnikul on õigus nõuda piiril minult sõiduki kasutamise kirjalikku nõusolekut, mille allkirja õigsus on ametlikult Maanteeameti või notari poolt kinnitatud? Politseiametnik viitab LS § 88 lõikele 4 ja sama seaduse § 89 lõikele 2, põhjendades piirilt tagasisaatmist sellega, et minu nimi ei ole kantud registreerimistunnistusele ja volikiri ei ole ametlikult või notariaalselt kinnitatud.
2) Kui minu poolt esitatud volikiri (mis on allkirja ja firma pitsatiga kinnitatud) ei ole ametlikult kinnitatud dokument, siis millise õigusaktiga on lahti seletatud, mida tähendab dokumendi „ametlik kinnitamine“ ja millise õigusaktiga on sõiduki kasutamise volikirja allkirja õigsuse ametlikuks kinnitajaks määratud Maanteeamet?
3) Kas ettevõtte juhatuse liikmena saaksin ma piiril mõne muu dokumendiga tõestada, et olen antud ettevõtte juhataja ja ma ei peaks piirilt sõitma tagasi sadu kilomeetreid selleks, et kinnitada Maanteeametis oma sõiduki kasutamise volikirja? Politseiametnik väidab, et tal puudub ligipääs Äriregistris olevatele isikuandmetele ja et ta pole ka kohustatud tõestama või välja selgitama minu rolli või õigusi antud ettevõttes.
Äriregistrisse on minu ettevõtte põhitegevusalaks kantud „kaubavedu maanteel“ ja muudeks tegevusaladeks on märgitud „veokite rentimine ja kasutusrent“.
Aitäh
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
2) Ametlik kinnitamine ja MNT pädevus selles:
Haldusmenetluse seadus
§ 22. Ametlik kinnitamine
(1) Ametlik kinnitamine on allkirja, ärakirja, väljatrüki või väljavõtte õigsuse kinnitamine haldusorgani poolt.
Maanteeameti põhimäärus
§ 18 Ameti büroo ja põhiülesanded
11) sõiduki omaniku allkirja ametlik kinnitamine kirjalikul nõusolekul mootorsõiduki ja selle haagise kasutamiseks.
3) Selliseks muuks dokumendiks on sõiduki registreerimistunnistus, kus olete märgitud kasutajana. Muid variante kehtiva õiguse kohaselt ei ole, kuna seadus nõuab konkreetses vormis vormistatud või
kinnitatud dokumendi esitamist.
Üldjuhul on igas maakonnas olemas MNT teenindusbüroo või notar, kus vormistada reg.tunnistuse muudatus (sh MNT e-teeninduses) või kinnitada/tõestada nõusolek sõiduki kasutamiseks. Seega sadu kilomeetreid ehk pole tarvis tagasi sõita.
Küsimus: Kas mul võib tekkida probleeme viisa taotlemisega omades väärteoprotokolli?29.09.2017
Kaheksa kuud tagasi koostati mulle väärteoprotokoll (süljeproovist leiti THC'd). Trahvi sain 84€, mille õigeaegselt tasusin.
Järgmisel aastal oleks soov ja plaan minna aastaks õppima Uus-Meremaale. Enne sooviks ennast kurssi viia, kas mul on üldse võimalus Euroopast välja reisida. Viisat hakkaksin taotlema järgmise aasta esimeses pooles.
Kas ja kui kauaks jääb väärteoprotokoll mulle märgina külge ning mida ja kui palju see mul täpsemalt tegemast takistab?
Järgmisel aastal oleks soov ja plaan minna aastaks õppima Uus-Meremaale. Enne sooviks ennast kurssi viia, kas mul on üldse võimalus Euroopast välja reisida. Viisat hakkaksin taotlema järgmise aasta esimeses pooles.
Kas ja kui kauaks jääb väärteoprotokoll mulle märgina külge ning mida ja kui palju see mul täpsemalt tegemast takistab?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Üldjuhul ei ole väärteokaristus reisimist takistavaks asjaoluks. Samas ei oska kommenteerida erinevate riikide viisapoliitikat e. asjaolusid, mis võivad olla viisa andmisest keeldumise põhjuseks.
Küsimus: Kas selline trahv on õigustatud, kui peatusin vanalinnas, et vaadata, mis tagaratta juures koliseb ja saingi trahvi ära?29.09.2017
Tere,
Sõitsin Tallinna vanalinnas Vene tn mööda. Kuulsin, et tagaratas midagi koliseb. Peatusin ja läksin vaatama kükitades. Nii kaua kui uurisin milles asi, üles tõustes avastasin, et minu autost mingi proua teeb pilti. Kusjuures proua väga hästi nägi kus ja mis ma teen. Ei pööranud eriti sellele tähelepanu, istusin rooli ja sõitsin edasi. Paari päeva pärast tuli trahvi teade. Kas selline trahv on õigustatud?
Sõitsin Tallinna vanalinnas Vene tn mööda. Kuulsin, et tagaratas midagi koliseb. Peatusin ja läksin vaatama kükitades. Nii kaua kui uurisin milles asi, üles tõustes avastasin, et minu autost mingi proua teeb pilti. Kusjuures proua väga hästi nägi kus ja mis ma teen. Ei pööranud eriti sellele tähelepanu, istusin rooli ja sõitsin edasi. Paari päeva pärast tuli trahvi teade. Kas selline trahv on õigustatud?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas töölepingus peavad kajastuma töötaja lisatasud?28.09.2017
Tegemist õppeasutusega ja soov teada, kas õpetajal peaks olema töölepingus kirjas ka lisaks aineõpetaja ülesannete täitmise eest saadavale tasule ka kõik muud lisatasud (nt pikapäeva-õpiabirühma- õpetaja, huvijuhi, klassijuhataja tööülesannete täitmise eest). Tuues välja iga lisatasu eraldi ja määratleda töötasu saamise ajavahemik. Ja kui see peaks trimestritega muutuma, siis näidata ära muutused lepingu lisas. Või on need lisatasud vaja eraldi direktori käskkirjaga määrata ja muutuste puhul käskkirju tühistada? Kuidas on juriidiliselt korrektne?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama töö eest makstavat tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstavat tasu, töötasu arvutamise viisi, maksmise korda ning sissenõutavaks muutumise aega (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. See tähendab seda, et töötasu suurus ja selle erinevad osad peavad olema selged ja mõlemale poolele arusaadavalt kirjeldatud ning kokku lepitud. Kui töötaja töötasu koosneb erinevatest osadest, nt lisatasudest, siis peab olema selge, millist lisatasu, milliste ülesannete täitmise eest saadakse.
Lisatasu puhul tuleb märkida, et selle puhul tuleb hinnata, kas makstav lisatasu on tööandja ühepoolselt määratav preemia või on tegemist töötasu osaga. Tööandja poolt ühepoolselt määratava lisatasuga on tegemist nt jõulupreemia maksmisel, mida makstakse üks kord aastas ja mille maksmist või mittemaksmist võib tööandja ühepoolselt muuta. Töötajal ei ole igakuiselt õigus nõuda tööandja poolt ühepoolselt makstavat preemiat. Kui lisatasu/preemia on tasu töö tegemise eest, siis üldjuhul on tegemist töötasu osaga. Töötasu ei saa tööandja ühepoolselt vähendada ega muuta (TLS § 12). Lisaks võib vastavasisulise näite tuua Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-10, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et tööandja (k.a ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks.
Seega igasuguste lisatasude kokku leppimisel tuleb olla väga täpne, sest nende muutmine hiljem võib osutuda keerukaks. Kui lisatasu on kokkulepitud konkreetse ülesande täitmise eest, siis kui nimetatud ülesannet ei täideta, siis vastavat tasu ei tule ka maksta. Samas võib sellisel juhul tekkida probleeme kokkulepitud töökoormise andmisel. Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud nt täistöökoormuses, siis tuleb töötajale see koormus igakuiselt ka tagada. Töökoormust, tööülesandeid ja töötasu saab muuta üksnes mõlema poole nõusolekul.
Õpetajate puhul saab tööülesandeid vaadelda ka tervikuna, sest õpetajatöö on tervik ja kõik ülesanded peavad mahtuma üldtööaja sisse. Õpetajatöö on vahetu õppe- ja kasvatustöö ning sellega vahetult seotud tegevus nagu tundide ettevalmistamine, klassijuhatamine, tööde parandamine, õppekäigud jms. Seega töötasu ja tööülesannete kokkuleppimisele saab läheneda kahte pidi. Üheks võimaluseks on kokku leppida töökoormuses ja kõigis tööülesannetes (mis võivad perioodide kaupa küll muutuda, ühel perioodil on ühte ülesannet rohkem, teist vähem ja vastupidi) ning ühes töötasus, mis on muutumatu sõltumata tööülesannete jaotusest. Teiseks võimaluseks on kokku leppida iga tööülesande eest eraldi töötasu/lisatasu, kuid sellisel juhul tuleb järgida, et kokkulepitud töökoormus oleks tagatud.
Soovitame lisaks lugeda Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatud infomaterjali õpetaja töölepinguliste õiguste ja kohustuste kohta, mis on kättesaadav siin: https://www.hm.ee/sites/default/files/opetaja_tooaja_infomaterjal_trukiks_2014.pdf
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja tohib kanda töötasu teise inimese kontole?28.09.2017
Tere
Kas tööandja tohib kanda töötasu teise inimese kontole? Põhjus kuna töötajal on konto arestitud kohtutäituri poolt. Tööandja tasub igakuiselt kõik, mis jääb üle poole miinimumpalga, kohtutäiturile.
Alles peab jääma pool miinimumpalka ja see kantaks töötaja poolt antud teise inimese kontole.
Kas tööandja tohib kanda töötasu teise inimese kontole? Põhjus kuna töötajal on konto arestitud kohtutäituri poolt. Tööandja tasub igakuiselt kõik, mis jääb üle poole miinimumpalga, kohtutäiturile.
Alles peab jääma pool miinimumpalka ja see kantaks töötaja poolt antud teise inimese kontole.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 33 lg 4 kohaselt peab tööandja kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Seega tööandja kannab töötasu töötaja määratud pangakontole, mis ei pea olema töötaja enda pangakonto.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas puhkusetasu makstakse ka nädalavahetuste eest, mis ei ole tegelikult minu jaoks tööpäevad?28.09.2017
Kui mul on kindel kuupalk ja võtan välja kaks nädalat puhkust, kas siis saan palka koos puhkusetasuga sama palju nagu igal kuul või makstakse puhkusetasu ka nädalavahetuste eest, mis ei ole tegelikult minu jaoks tööpäevad?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 55 kohaselt antakse põhipuhkust kalendripäevades. TLS § 70 lg 1 alusel arvutatakse puhkusetasu TLS § 29 lg 8 sätestatud korras. See on viitenorm määrusele nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” (edaspidi määrus nr 91). Kuna põhipuhkust antakse kalendripäevades, siis selle eest makstakse kalendripäevapõhist tasu (määrus nr 91 § 4 lg 1).
Määruse nr 91 § 4 lg 3 kohaselt liidetakse esmalt kuue kuu töötasud. Kui töötaja on sellel perioodil viibinud puhkusel (põhi-, õppe-, lapsepuhkusel vm) või töövõimetuslehel (hooldusleht, haigusleht), siis nende eest saadud hüvitisi töötasude hulka ei arvata. Seejärel jagatakse saadud summa sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu puhkusel ja töövõimetuslehel oldud aja tõttu. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi (määrus nr 91 § 4 lg 2).
Määruse nr 91 lg 1(1) kohaselt makstakse töötajale muutumatu suurusega töötasu ning puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke (eelviimane tööpäev enne põhipuhkuse algust) kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest ainult muutumatu suurusega töötasu. Seega kui töötaja on saanud kuus kuud muutumatu suurusega töötasu, siis keskmist töötasu ei arvestata ja talle makstakse jätkuvalt muutumatu suurusega töötasu ka puhkuse ajal.
Kokkuvõttes võib öelda, et põhipuhkust kasutatakse kalendripäevades, mistõttu makstakse ka tasu kalendripäeva põhiselt (arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tasu). Kalendripäevad on E-P, riigipühi põhipuhkuse tasu arvestamisel arvesse ei võeta. Seega saate Te puhkusetasu iga kalendripäeva eest, sh laupäeva ja pühapäeva eest, kuid ühe kalendripäeva tasu on väiksem kui ühe kalendaarse tööpäeva tasu. Töötasu makstakse tööpäeva põhiselt. Nt kui on tarvis arvutada keskmine tööpäeva tasu, siis võetakse arvesse samuti kuue kuu töötasud, kuid see jagatakse sama ajavahemiku kalendaarsete tööpäevadega (E-R). Seetõttu on keskmine kalendaarne tööpäevatasu suurem kui keskmine kalendripäevatasu. Põhipuhkusetasu maksmise eesmärk ei ole töötasu suurendamine, vaid töötasu säilitamine puhkuse ajal.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).