Õigus

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) kohaselt lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis kokku olulisemates töötingimustes, eelkõige tööülesannetes (TLS § 5 lg 1 p 3), töötasus (TLS § 5 lg 1 p 5), töökoormuses (TLS § 5 lg 1 p 7) jms. Tööleping on kehtiv dokument ja kohustuslik täitmiseks mõlemale poolele. Töölepingu tingimusi saab muuta üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 12). See tähendab seda, et tööandja võib teha töötajale ettepaneku töökoormuse, tööülesannete, töötasu vms muutmiseks, kuid töötajal puudub kohustus nõustuda. Kui töötaja keeldub tööandja ettepanekust nt töökoormuse vähendamise või tööülesannete muutmise osas, siis tuleb tööandjal jätkata endistel tingimustel töö andmist.

Teatud tingimustel võib tegemist olla koondamise olukorraga. Kui ettevõttes toimub töömahu vähenemine või töö ümberkorraldamine ning sellel põhjusel ei ole töötajale enam võimalik kokkulepitud tingimustel, nt kokkulepitud mahus, tööd anda, siis on tegemist koondamise olukorraga. TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Seega koondadamiseks peavad täidetud olema samaaegselt kaks tingimust. Esiteks peab ettevõttes olema toimunud töö ümberkorraldamine (nt kaks ametikohta liidetakse, toimub osakondade struktuuri muudatus vms) või väheneb töömaht (nt koolis väheneb õpilaste arv, tellimuste arv on oluliselt vähenenud vms) või töö lõpeb muul juhul (nt uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga ei ole tarvis teatud ametikohta vms). Teiseks peab eelnimetatud olukord kaasa tooma selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda. Olulised kokkulepitud tingimused on mh töötasu, töökoormus, töötamise asukoht, tööülesanded.

TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel ja tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tööandja korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Teise töö pakkumisest võib töötaja keelduda. Sellisel juhul toimub peale teise töö pakkumist koondamine.

TLS § 89 lg 5 kohaselt on töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal (töötajate usaldusisik, ametiühingu usaldusisik, töökeskkonnavolinik, töötajate poolt valitud töökeskkonnanõukogu liige jne) ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Nimetatud eelisõigus kehtib võrreldavatel ametikohtadel. Nt kui ettevõttes on tööl 5 sekretäri ja koondada on tarvis 4 sekretäri, siis eelisõigus tööle jäämiseks on töötajal, kes kasvatab alla 3-aastast last (teda ei saa sellised juhul koondada). Kui ettevõttes on tööl 1 sekretär ja talle ei ole enam tööd pakkuda (sekretäri tööülesanded on vähenenud ja koonduvad nt juhiabi ülesannete hulka), siis võib koondada ka töötaja, kellel on alla 3-aastane laps (võrreldavad ametikohad puuduvad). 

Kokkuvõttes võib öelda, et esmalt tuleb hinnata, kas ettevõttes on koondamise olukord. Kui tegemist on koondamise olukorraga, siis tuleb hinnata, kas tegemist on võrreldavate ametikohtadega või on võimalik koondada ka töötaja, kellel on alla 3-aastane laps. Tööandja võib koondada töötaja, kellel on alla 3-aastane laps, kuid kes ei kasuta lapsehoolduspuhkust ning tegemist ei ole võrreldavate ametikohtadega, kus tuleks eelistada töötajat, kellel on alla 3-aastane laps. 

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Minu teadmiste kohaselt ei takista karistus juhtuimisõiguseta sõidu eest õpinguid autokoolis, seda vähemalt seadusest tulenevalt. Samuti ei takista karistus juhtimisõiguseta sõidu eest sõidupraktika läbiviimist, kui onj täidetud liiklusseaduse §s 109 sätestatud tingimused. Sõidupraktika ajal mootorsõiduki juhtimine on lubatud muidugi üksnes siis, kui isik õpib mootorsõdukijuhi koolituskursusel või on selle lõpetanud. Seega tuleb eelkõige tegeleda autokooli keeluga kooli lõpetada. Võimalik on vahetada kooli või vaidlustada kooli vastavasisuline korraldus/keeld.

Kui karistusotsus ei ole veel jõustunud, on võimalik seda vaidlustada ja püüda vaidlustamise aja jooksul e. enne otsuse jõustumist kool lõpetada ning liikluasregistri eksamid ära teha.

Võib, sest liiklusseaduse § 94 lg 2 kohaselt võib AM-kategooria mootorsõidukit juhtida ka isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimise õigus või piiratud juhtimisõigus.

Tere, sellisel juhul otsust vastu ei võetud ehk korteriühistut ei asutatud.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kinnisasja (krundil) saab korteriomanditeks jagada ka ehitusloa alusel.
Korteriomandite moodustamine toimub notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldusega, milles tuleb märkida korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurused. Kinnistamisavaldusele lisatakse ehitusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 8 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama töö tegemise kohta. TLS § 20 kohaselt lepitakse töötegemise kohana kokku koht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega.

Töötamise asukoha kokkuleppimisel tuleb hinnata, milline on töö iseloom. Nt võib kokku leppida töötamise asukohana laiemalt kui omavalitsuse üksus siis, kui töö iseloom on liikuv, nt autojuht, kuller, müügiesindaja vms. Kokku võib leppida ka aadressi täpsusega, nt sekretäri puhul, kes täidab tööülesandeid ainult ühes kohas.

Kui kokkulepe puudub või tegelik olukord on töölepingus sätestatust erinev, siis vaadeldakse pooltevahelist praktikat. Näiteks kui töölepingus on töötamise asukohana kokku lepitud Eesti, kuid selleks puudub tegelik alus (töö ei ole liikuv) ja tööd tehakse igapäevaselt kindlas asukohas, nt Tallinnas ning kumbki pool ei ole pika perioodi vältel näidanud üles teistsugust tahet, siis ei ole õigustatud töölepingus sisalduv kokkulepe, mille kohaselt on töötamise asukohaks märgitud Eesti ja /või poolte käitumisega on sõlmitud uus suuline kokkulepe töötamise asukoha osas. Seega hinnata tuleb, millise perioodi jooksul ning kus Te olete oma tööülesandeid senini täitnud.

Töölepingu tingimusi saab muuta üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 12). Oluline töölepingu tingimus, mida saab muuta üksnes poolte kokkuleppel on töötamise asukoht. Tööandja võib teha töötajale ettepaneku töötamise asukoha muutmiseks, kuid töötajal puudub kohustus ettepanekuga nõustuda. Kui töötaja keeldub, siis tulen hinnata, kas tegemist on koondamise olukorraga (tööandja koondab töötaja peale teise töö pakkumisest keeldumist) või tööandja ettepanekuga, millest keeldumise järel jätkab tööandja endistel tingimustel töö pakkumist.

TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Seega koondadamiseks peavad täidetud olema samaaegselt kaks tingimust. Esiteks peab ettevõttes olema toimunud töö ümberkorraldamine (nt kaks ametikohta liidetakse, toimub osakondade struktuuri muudatus, ettevõte kolib vms) või väheneb töömaht (nt koolis väheneb õpilaste arv, tellimuste arv on oluliselt vähenenud vms) või töö lõpeb muul juhul (nt uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga ei ole tarvis teatud ametikohta vms). Teiseks peab eelnimetatud olukord kaasa tooma selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda. Olulised kokkulepitud tingimused on mh töötasu, töökoormus, töötamise asukoht, tööülesanded.

TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel ja tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Teise töö pakkumisest võib töötaja keelduda. Sellisel juhul toimub peale teise töö pakkumist koondamine.

Lisame, et tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks (TLS § 21 lg-d 1-2). Lähetusel puhul hüvitab tööandja lähetusega kaasnevad kulud, üldjuhul sõidu- ja majutuskulud (TLS § 40 lg 2). Töötaja nõusolekut lähetamiseks on tarvis juhul, kui töötaja on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega last (TLS § 21 lg 3).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, korteriühistu liikmele ei ole seadusega pandud piirangut, mis keelab tal teostada selle sama korteriühistu, mille liikmeks ta on, raamatupidamist. Korteriühistu nimel saab otsuseid vastu võtta üksnes korteriühistu üldkoosolek või juhatus või eelnimetatud juhtorganite poolt volitatud isik. Viimatinimetatud volitatud isikuks võib olla ka korteriühistu raamatupidaja või liige.
Korteriühistu dokumentide üleandmist uuele juhatusele ei saa siduda äriregistri kandega, sest korteriühistu juhatus astub üldreeglina ametisse alates vastava otsuse langetmisest. Samast hetkest on tal õigus nõuda endiselt juhatuse liikmetelt korteriühistu dokumentide üleandmist. Dokumentide üleandmisel ei pea kõik endised korteriühistu juhatuse liikmed (sh esimees) viibima.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Täisealisele abivajavale isikule tuleb elatist maksta vastavalt tema vajadustele. Täisealise isiku igakuistest ülalpidamiskuludest tuleb maha arvestada tema enda sissetulekud (nt toetused) ja seejärel jagada järelejäänud summa ülalpidamiseks kohustatud isikute arvuga (antud juhul tuleb siis summaga jagada pooleks Teie ja lapse ema vahel). Notariaalne kokkulepe elatise maksmise osas ei ole vajalik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Antud olukorras on tervet maja võimalik müüda vaid kõigi kaasomanike nõusolekul. Kasutada võivad maja samuti kõik kaasomanikud, ühel kaasomanikul (ema) ei ole õigust nõuda, et teine kaasomanik (poeg) eluruumi ei kasutaks. Teie poolt kirjeldatud olukorras oleks vast kõige mõistlikum see, kui teised kaasomanikud ostaksid Teie poiss-sõbra osa välja, makstes talle omandi kaotamise eest hüvitist. Kui pooled jõuavad kokkuleppele, on võimalik teha seda notari juures, kokkuleppele mittejõudmisel tuleb vastava nõudega pöörduda kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui tütar soovib lapse sünnitada, ei saa keegi teda raseduse katkestamiseks kohustada.

Lapse isal on kohustus Teie tütart ülal pidada 8 nädalat enne lapse sündi ja 12 nädalat peale lapse sündi. Samuti on tal õigus saada lapse isalt ülalpidamist kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kui ta ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel või lapse eest hoolitsemise tõttu võimeline ennast ülal pidama. Kui isa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapse emale ülalpidamist enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist isikud, kes on seda kohustatud tegema järgmisena.

Teil on samaaegselt eelnimetatuga igal juhul kohustus oma alaealise lapse ülalpidamiseks. Kui tütar saab täisealiseks, on tal õigus oma vanematelt ülalpidamist nõuda vaid õppimise või abivajaduse korral, kuid alaealise lapse suhtes lasub vanematel igal juhul ülalpidamiskohustus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand