Õigus
Küsimus: Kas omal ajal määratud elatismiinimum tõuseb automaatselt või peaksin uuesti kohtusse pöörduma, et tänast miinimumi saada?28.08.2017
Tere. Minu kahe lapse isale on määratud elatisraha miinimum, viimane aastal 2010, mis omal ajal oli 139€. Elatisraha miinimum on aga praeguseks tõusnud, kas omal ajal määratud miinimum tõuseb automaatselt või ma peaksin uuesti kohtusse pöörduma, et seda miinimumi saada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtulahendiga on elatis välja mõistetud konkreetse summana, tuleb elatise suurendamiseks uuesti hagiga kohtu poole pöörduda. Kui aga kohtulahendi kohaselt on elatise suurus seotud alampalgaga, suureneb makstav elatis automaatselt alampalga muutumisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vastab tõele, et lepitusmenetlus tuleb läbi viia 60 päeva jooksul avalduse esitamisest arvates?28.08.2017
Tere,
kohtule sai esitatud avaldus lepitusmenetluse algatamiseks. Avaldus võeti menetlusse ning sellest on möödas juba peaaegu 3 kuud. Kas vastab tõele, et lepitusmenetlus tuleb läbi viia 60 päeva jooksul avalduse esitamisest arvates? Kui see vastab tõele ja kohus ei ole ettenähtud aja jooksul asja lahendanud, siis mida selle olukorraga peale hakata?
Tänud ette vastamast!
kohtule sai esitatud avaldus lepitusmenetluse algatamiseks. Avaldus võeti menetlusse ning sellest on möödas juba peaaegu 3 kuud. Kas vastab tõele, et lepitusmenetlus tuleb läbi viia 60 päeva jooksul avalduse esitamisest arvates? Kui see vastab tõele ja kohus ei ole ettenähtud aja jooksul asja lahendanud, siis mida selle olukorraga peale hakata?
Tänud ette vastamast!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tõepoolest TsMS § 563 lõige 9 sätestab, et kohus viib lepitusmenetluse läbi 60 päeva jooksul avalduse esitamisest alates. Siiski võib ette tulla teatud takistusi, mis kohtumenetlust pikendavad, näiteks kohtuniku suvepuhkus. Pöörduge kohtu poole ja paluge infot menetluse seisu kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja peab koos lõpparvega esitama mulle nõude töölepingu ennetähtaegselt lõpetatud päevade eest?28.08.2017
Tere
Esitasin tööandjale lahkumisavalduse §85lg1 7-päevase etteteatamisega. Maksuameti lehel on tööleping lõpetatud avalduses näidatud kuupäeval. Tööandja pole minuga ühendust võtnud, aga lõpparve arvestuskäiku ja lõpparve rahasid pole mulle ülekantud. Kas tööandja peab koos lõpparvega esitama mulle nõude töölepingu ennetähtaegselt lõpetatud päevade eest või on tal õigus peale töölepingu lõpetamist mingi aja jooksul seda sisse nõuda. Puhkust pole ma sel aastal saanud.
Esitasin tööandjale lahkumisavalduse §85lg1 7-päevase etteteatamisega. Maksuameti lehel on tööleping lõpetatud avalduses näidatud kuupäeval. Tööandja pole minuga ühendust võtnud, aga lõpparve arvestuskäiku ja lõpparve rahasid pole mulle ülekantud. Kas tööandja peab koos lõpparvega esitama mulle nõude töölepingu ennetähtaegselt lõpetatud päevade eest või on tal õigus peale töölepingu lõpetamist mingi aja jooksul seda sisse nõuda. Puhkust pole ma sel aastal saanud.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 100 lg 5 näeb ette hüvitise juhuks, kui töötaja või tööandja teatavad ülesütlemisest vähem ette. Kui töötaja lahkub lühema etteteatamistähtajaga, on tööandjal õigus esitada töötajale nõue vähem etteteatatud aja tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks.
Seega kui tööandjal tekib vähem etteteatatud aja tõttu kahju, on tööandjal õigus kahjunõudega pöörduda töötaja poole. Lisan, et ilma nõusolekuta kahju n-ö lõpparvest kinni pidada ei saa. Tööandja saab vähem etteteatatud aja tõttu tekkinud kahju nõuda ka pärast töösuhte lõppu. Kui pooled kokkuleppele ei saa, lahendab vaidluse töövaidluskomisjon või kohus.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas korteriühistul on õigus tellida projekt kui üks on vastu 3 poolt?26.08.2017
Tere!
Korteriühistu koosneb 2 majast 1-majas on 4 korterit ja teines- majas 3 korterit( kokku on 7 korterit).Maja, kus on 4 korterit on aasta aega korjanud remondifondi raha. Nüüd on soov alustada esimese sammuna soojustamise projekti tellimisega. Esimene küsimus, kõik 7 korteri omanikud peavad andma allkirja, et on nõus projektiga?
2)Või ainult selle maja omanikud (4 korterit), kes on korjanud raha?
3)Kuidas toimida, maja kus on korjatud remondifondi raha 4 korterist on poolt 3 korterit ja üks korter vastu?
Korteriühistu koosneb 2 majast 1-majas on 4 korterit ja teines- majas 3 korterit( kokku on 7 korterit).Maja, kus on 4 korterit on aasta aega korjanud remondifondi raha. Nüüd on soov alustada esimese sammuna soojustamise projekti tellimisega. Esimene küsimus, kõik 7 korteri omanikud peavad andma allkirja, et on nõus projektiga?
2)Või ainult selle maja omanikud (4 korterit), kes on korjanud raha?
3)Kuidas toimida, maja kus on korjatud remondifondi raha 4 korterist on poolt 3 korterit ja üks korter vastu?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mis võimalusi on, et ma ei peaks liituma keskküttesüsteemiga?26.08.2017
Olen kolimas kortermajja, kus 6 korterit on ahjukütte peal ning teised 6 korterit on veel keskkütte peal.
Mina asun elama trepikotta, kus kolm korterit on välja astunud ning neljas sooviks välja astuda keskküttest, kuna see oli liiga kallis ning tuba oli talvel max 16 kraadi.
Nüüd osad ühistu liikmed on arvamusel, et kõik korterid võiksid astuda uuesti keskküttesse ning tehakse kogu süsteemi renoveerimine. Kuid korteris, kuhu ma elama asun pole keskkütet sees olnud pea 10 aastat, nii, et enda korteri renoveerimisel ei olnud arvestanud sellega, et peaksin kunagi kütte tagasi panema. Kui korteriühistu otsustab uuesti teha keskkütte, siis kes maksab minu remondi kinni, kui pean uuesti seinad lahti lõhkuma (et radikaid panna) ning köögimööbel ei mahuks enam kööki ära (eritellimus).
Mis võimalusi on veel, et ma ei peaks liituma keskküttesüsteemiga? Ja kas on üldse võimalik sundida liituma keskküttega, kui aastad on näidanud, et sealses kortermajas ei tasu ära selle süsteemiga liitumine.
Mina asun elama trepikotta, kus kolm korterit on välja astunud ning neljas sooviks välja astuda keskküttest, kuna see oli liiga kallis ning tuba oli talvel max 16 kraadi.
Nüüd osad ühistu liikmed on arvamusel, et kõik korterid võiksid astuda uuesti keskküttesse ning tehakse kogu süsteemi renoveerimine. Kuid korteris, kuhu ma elama asun pole keskkütet sees olnud pea 10 aastat, nii, et enda korteri renoveerimisel ei olnud arvestanud sellega, et peaksin kunagi kütte tagasi panema. Kui korteriühistu otsustab uuesti teha keskkütte, siis kes maksab minu remondi kinni, kui pean uuesti seinad lahti lõhkuma (et radikaid panna) ning köögimööbel ei mahuks enam kööki ära (eritellimus).
Mis võimalusi on veel, et ma ei peaks liituma keskküttesüsteemiga? Ja kas on üldse võimalik sundida liituma keskküttega, kui aastad on näidanud, et sealses kortermajas ei tasu ära selle süsteemiga liitumine.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui küttesüsteemi rajamisega tekib korteriomanikule kahju, siis sõltub selle hüvitamine eelkõige sellest, kas kahju ületab teistele korteriomanikele samade töödega tekkinud kahjusid. Juhul, kui kahju tekib seoses küttesüsteemi taastamisega, ning korteriomanik on küttesüsteemi eemaldanud ilma vastava kokkuleppeta, siis puudub tal kahjunõude esitamiseks alus.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida saab korteriühistu ette võtta arendaja suhtes, kellele kuulub kelder, mis on kogu aeg vett täis?26.08.2017
Tere!
Kortermaja kelder kuulub maja renoveerimisest saati juba üle kümne aasta maja arendajale. Kuna kelder on väga madalate lagedega ja sinna pole võimalik keldribokse ehitada, siis pole majaelanikud olnud huvitatud selle ostmisest. Nüüd aga on juba 5-6 aastat olukord selline, et pidevalt on keldris vesi ja selle tõttu laguneb vundament ja alumiste korterite eluruumid hallitavad. Vaatamata pidevatele tähelepanu juhtimistele ja palvetele kelder korda teha, on keldri omanik reageerinud vaid sellega, et pakub seda ühistule müüa.
Oleme ühistu rahadega niigi pidevalt keldrist vett välja pumbanud. Nüüdseks on olukord nii hull, et tuleb ette võtta suuremad tööd, korteri omanikud aga pole nõus maksma suuri summasid, et kellegi teise vara (keldrit) parendada, sest see omaniku poolt nii hullu olukorda lastud, et see juba kogu maja ohustab.
Millised on antud olukorras ühistu õigused sellise omaniku suhtes?
Ette tänades
Kortermaja kelder kuulub maja renoveerimisest saati juba üle kümne aasta maja arendajale. Kuna kelder on väga madalate lagedega ja sinna pole võimalik keldribokse ehitada, siis pole majaelanikud olnud huvitatud selle ostmisest. Nüüd aga on juba 5-6 aastat olukord selline, et pidevalt on keldris vesi ja selle tõttu laguneb vundament ja alumiste korterite eluruumid hallitavad. Vaatamata pidevatele tähelepanu juhtimistele ja palvetele kelder korda teha, on keldri omanik reageerinud vaid sellega, et pakub seda ühistule müüa.
Oleme ühistu rahadega niigi pidevalt keldrist vett välja pumbanud. Nüüdseks on olukord nii hull, et tuleb ette võtta suuremad tööd, korteri omanikud aga pole nõus maksma suuri summasid, et kellegi teise vara (keldrit) parendada, sest see omaniku poolt nii hullu olukorda lastud, et see juba kogu maja ohustab.
Millised on antud olukorras ühistu õigused sellise omaniku suhtes?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Erandiks on olukord, kus korteriomanik on tekkinud olukorra eest ise vastutav, mis võib olla ka antud juhul võimalik. Kuna aga korteriomaniku vastutust tuleb tõendada, ning olukorra lahendamisel omavad suurt tähtsust juriidilised nüansid - sõlmitud lepingu sisu, nõude esitamise viis, aegumine, jne - siis soovitan oma õiguste väljaselgitamiseks kasutada õigusabi teenust.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas äripinna kasutusotstarbe "büroo" "kaupluseks" muutmiseks on vajalik kõigi korteriomanike kirjalik nõusolek?26.08.2017
Tere! Kui äripinna kasutusotstarvena on kirjas "büroo" ja seda muuta "kaupluseks" või "toitlustuskohaks" kas siis on vajalik kõigi korteriomanike kirjalik nõusolek või piisab ühistust?
Lisaks küsimus korterelamu kohta, kui korteriomand liitub juba olemasoleva gaasitrassiga (mis on ukse taga), siis kas peab ka kõigi korteriomanike nõusolek olema või piisab ainult korteriühistust (gaasitrass kaasomandi pinnal - koridoris)?
Nagu ma eelnevatest vastusest aru saan, et eraldi midagi juurde ehitades korterelamusse (näiteks eraldi ventilatsioonitoru fasaadilt katusele) peab olema eranditult kõigi korteriomanike nõusolek. Tänud!
Lisaks küsimus korterelamu kohta, kui korteriomand liitub juba olemasoleva gaasitrassiga (mis on ukse taga), siis kas peab ka kõigi korteriomanike nõusolek olema või piisab ainult korteriühistust (gaasitrass kaasomandi pinnal - koridoris)?
Nagu ma eelnevatest vastusest aru saan, et eraldi midagi juurde ehitades korterelamusse (näiteks eraldi ventilatsioonitoru fasaadilt katusele) peab olema eranditult kõigi korteriomanike nõusolek. Tänud!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Antud juhul lähtub küsimus ehitusseadustikust, mis reguleerib seda, kuidas määrab kohalik omavalitsus mitteeluruumist korteriomandile omapoolse (täpsustatud) kasutusotstarve. Selles menetluses sõltub see, millisel määral kohalik omavalitsus teisi korteriomanike arvamust küsib ja nendega arvestab, omavalitsuse enda otsusest.
Kokkuvõttes on korteri sihtotstarve muutmisega seoses korteriomanike suhted ja kohaliku omavalitsuse otsused seotud üksnes niivõrd, et sihtotstarve, mis toob kaasa negatiivsed mõjud, muutmisega peavad olema nõus mõlemad.
Hoonesisene gaasitrass on korteriomanike kaasomandis. Sellega taasliitumiseks ei ole vajalik sõlmida korteriomanike kokkulepet ega võtta vastu vastavat otsust. Küsimuse lahendamine on korteriühistu juhatuse pädevuses.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas tööandaja peab maksma töötajale keskmist töötasu, kui tal ei ole tööd anda?25.08.2017
Kas tööandaja peab maksma töötajale keskmist töötasu, kui tal ei ole tööd anda? Töötajal endal on olemas ka teine töökoht kus ta käib tööd tegemas. Töötaja on on hetkel täistööajaga ja tähtajatu lepinguga.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja peab andma kokkulepitud tööd ja maksma kokkulepitud töötasu. Kui tööandja pole andnud kokkulepitud tööd töö tegemiseks valmis olevale töötajale, siis tuleb töölepingu seaduse § 35 alusel töötajale maksta keskmist töötasu selle aja eest. Antud juhul pole oluline, milline on töötaja sissetulekuallikas ehk kas ta saab töötasu mujalt. Kui kehtivat konkurentsipiirangut pole, ei ole keelatud teise tööandja juures töötamine.
Küll aga peab töötaja arvestama, et seni kuni töösuhe kestab, peab töötajal olema valmisolek töö tegemiseks. See tähendab, et kui tööandjal tööd on anda, tuleb töötajal tööd teha. Kui tööandjal tööd anda pole ja see kestab pikka aega, tuleb kõne alla töösuhte ülesütlemine töötaja või tööandja poolt.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas osaühing, kes teeb teenust alltöövõtuna võib teha arve 0% määraga, kuna teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti?24.08.2017
Eesti OÜ (käibemaksukohustuslane) plaanib hakata tegema ehitusteenuse alltöövõttu teisele Eesti OÜ-le (samuti käibemaksukohustuslane):
1. ehitusteenus (§ 15 lg 4 p 1)
2. kruiisilaevade ehitusteenus (KMS § 15 lg 4 p 6 ; Council Directive 2006/112/EC art. 148 (c))
Teenuse osutamise kohad asuvad Soomes, Poolas, Saksamaal ja Hispaanias.
Kas osaühing, kes teeb teenust alltöövõtuna ja esitab arve teisele Eesti OÜ-le, võib teha arve 0% määraga (KMS § viide juurde), kuna teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti? Mõlemad OÜ-d kuskil mujal riigis peale Eesti käibemaksukohuslased ei ole.
1. ehitusteenus (§ 15 lg 4 p 1)
2. kruiisilaevade ehitusteenus (KMS § 15 lg 4 p 6 ; Council Directive 2006/112/EC art. 148 (c))
Teenuse osutamise kohad asuvad Soomes, Poolas, Saksamaal ja Hispaanias.
Kas osaühing, kes teeb teenust alltöövõtuna ja esitab arve teisele Eesti OÜ-le, võib teha arve 0% määraga (KMS § viide juurde), kuna teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti? Mõlemad OÜ-d kuskil mujal riigis peale Eesti käibemaksukohuslased ei ole.
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Üldjuhul, kui teenuse saaja ei ole sihtriigis käibemaksukohustuslane, võib juhtuda, et tegelikul teenuse osutajal on sihtriigis maksukohustus. Kas maksukohustus tekib esimesest eurost, teatavat piirmäära ületades või esimesest teenuse osutamise päevast, vms, tuleb uurida sihtriigist.
Seega tuleb esmalt analüüsida, kas kohaliku riigi seadusandluse alusel tekib sihtriigis püsiv tegevuskoht ja seeläbi ka maksukohustus (kriteeriumeid on palju, vt OECD mudellepingut ja maksulepingut). Kui püsivat tegevuskohta ei teki, saab esitada 0%-ga arve ja käibe deklareerida Eesti KMD real 3 (KMS § 15 lg 4 p 1). Kui on kohustus sihtriigis ennast registreerida, siis seda osa käibest Eestis deklareerima ei pea.
2. Kui ehitatakse kruiisilaevu (vallasasju) teises liikmesriigis ja arve esitatakse Eesti käibemaksukohustuslasele, tekib käive teenuse osutaja asukohas, st Eestis (KMS § 10 lg 1). St kui üks Eesti käibemaksukohustuslane osutab laeva ehitamise teenust teisele Eesti käibemaksukohustuslasele, on teenuse käibemaksumäär 20%.
Igaks võimalikuks juhuks soovitan võtta ühendust ka teise riigi maksuhalduriga, et veenduda, et seal ei teki püsivat tegevuskohta ning ootamatut maksukohustust.
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Küsimus: Kas ametijuhendisse võib kirjutada kõike töid või on ikka igal ametil oma tööjuhend?23.08.2017
Olen tööle võetud hostelisse administraatorina, aga minu tööülesannete nimekiri aina täieneb. Näiteks pean tube koristama, hommikusööke tegema, pesu pesema ja triikima jne.
Ametijuhend, mis anti meile umbes 2 aastat tagasi, töösuhe on kestnud juba viis aastat, on need kohustused kirjas.
Minu küsimus ongi, kas ametijuhendisse võib kirjutada kõike töid või on ikka igal ametil oma tööjuhend ja kas tööandja ei peaks maksma mulle lisatatsu nende tööde eest, mis ei ole administraatori tööga seotud?
Ametijuhend, mis anti meile umbes 2 aastat tagasi, töösuhe on kestnud juba viis aastat, on need kohustused kirjas.
Minu küsimus ongi, kas ametijuhendisse võib kirjutada kõike töid või on ikka igal ametil oma tööjuhend ja kas tööandja ei peaks maksma mulle lisatatsu nende tööde eest, mis ei ole administraatori tööga seotud?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja on kohustatud töötajat teavitama tööülesannetest, nt töölepingu lisana kuuluvas ametijuhendis, mis peab olema töötajale kättesaadav. Tööülesannete kirjeldus peab olema töötaja jaoks piisavalt selge ja arusaadav.
Kui tööandja annab töötajale korraldusi/ülesandeid, mis otseselt ametijuhendist ei tule, siis tuleb hinnata, kas tegemist on töötaja töö iseloomuga seotud korraldusega. Ülesanded, mis ei tulene töötaja töökohustustest, on vaadeldavad töölepingus mitte kokkulepitud tingimusena, mida saab teha ainult poolte kokkuleppel. Töölepingu seaduse § 17 lg 1 punkt 3 sätestab, et töötaja ei pea täitma korraldusi, mis ei ole seotud töölepinguga, kehtiv on korraldus vaid sellisel juhul, kui see tuleneb hädavajadusest (vääramatu jõud jms.). Seega on töötajal õigus keelduda ülesannete täitmisest, mis ei tulene töötaja tavapärasest tööst ega ka hädavajadusest (soovitatavalt kirjalikult).
Olukorras, kus töötaja täidab täiendavaid ülesandeid oma tavapärasel tööajal, siis on lisatasu maksmine poolte kokkuleppe küsimus, kui aga lisaülesandeid tuleb täita väljaspool tavapärast tööaega, siis saab rääkida juba ületunnitööst ja selle hüvitamisest. Olukorras, kus töötaja jõuab oma tavapärase tööaja sees täita ka täiendavaid tööülesandeid, on täiendava tasu maksmine läbirääkimise ja tingimustes kokkuleppimise küsimus.
Lisan, et kui töötaja on pikka aega täiendavaid ülesandeid täitnud, siis olenemata sellest, kas ametijuhend on reaalsusega vastavusse viidud või mitte, võib olla võimalik, et täiendavad ülesanded on muutunud töötaja tööülesannete osaks kuna töötaja pole tööst keeldunud.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).