Õigus

Tervist!
Olen korteriomanik väikses majas (32 korterit), kus korteriomanike võlg kommunaalteenuste eest on ca 10 000 €. KÜ juhtkond ei võta midagi ette, et võlad sisse nõuda. Uut juhtkonda valida ei saa, kuna keegi vabatahtlikult ei taha valitud olla. Küsimused: 1) kas saab juhtkonda mitte kuuluv korteriomanik algatada võlgnikele suhtes kohtumenetluse? Kui jah, siis millest peaks alustama? 2) üks korteriomanikest suri, kuid õiguslikud pärijad ei ole 8 kuu jooksul oma otsust pärimise asjus avaldanud ning korteril lasub nüüd tekkinud kommunaalteenuste eest võlg. Mida selles situatsioonis teha, et võlgnevus sissenõuda? 3) üks korteriomanikest on linnast lahkunud välismaale teadmata suunas ja võlgnevus kommunaalteenuste (küte) eest ületab 4500€. Mida teha?

Tere,

Kui mees on olnud kunstlikul viljastamisel doonor ja peale lapse sündi pole teda märgitud sünniaktis ega ka sünnitunnistusel. Kas on võimalik temalt kohtu kaudu nõuda lapsetoetust või isaduse tunnistamist hiljem?

Ette tänades

Tere!
Oleme lapse isaga lahus ja meil on 13-aastane tütar. Isal on kohustus kiirmenetluse kaudu maksta elatisraha 200€ kuus. Isal sündis uue naisega teine laps ehk nüüd on tal 3 last ja ta ei ole nõus enam maksma elatist oma tütre eest, kes elab minuga. Minul on samuti uues abielus teine laps tulekul ehk uuest aastast on minul üleval pidada 3 last ning hakkan saama kolme lapse toetust. Tütar veedab isaga juures 2 nädalavahetust kuus. Kõik kulutused tütrega seoses katan mina. Kas isal on õigus keelduda elatistaha maksmast uuest aastast? Kas tal on õigust nõuda endale osa kolme lapse toetusest kuigi tema reaalselt kasvatab kahte last?

Tere!

Olen trauma tagajärjel võimetu last kandma, kuid nii mina kui abikaasa oleme bioloogiliselt võimelised igati normaalseid sugurakke tootma. Lähedane inimene (pole sugulane) on nõus kandma minu eest meie last. IVF teostatakse välismaal, misjärel naaseksime Eestisse.
Kui nüüd sünnitada Eestis, siis kuidas oleks kõige mõistlikum korraldada lapse vanemlike õiguste sünnitajalt meie kätte minek? Või on mõistlikum sünnitada riigis, kus surrogaatemadus seaduslikult selgelt reguleeritud?

Minu isa on vana ja peab elama hooldekodus. Tema pension on väike ja hooldekodu eest tuleb meil õe ja vennaga juurde maksta. Esialgu leidsime isale kallima hooldekodu, kuna odavamates ei olnud kohta. Nüüd leidsime aga odavama koha ja tahame isa sinna viia. Isa keeldub minemast ja tahab jääda sinna, kus ta praegu oli.
Kas ei ole nii, et see kes maksab, ka valib, kuhu inimene panna? Mina suudaks oma osa maksta seda kallimat hooldekodu, kuid minu õde ja vend ei suuda ja ei ole sellega nõus. Mida teha? Kellel on seaduslik õigus?

Tere!
Lahutasin abikaasast. Soovin teada, mis vanusest alates on lastel iseseisvalt õigus otsustada, kelle juurde nad elama jäävad? Kohtusse minema ei hakka. Ette tänades.

Tere!
Pärisin 12 aastat tagasi isa maja, ei ole seal ise elanud, seejärel abikaasaga erastasime maa maja juurde. Soovin kinnistu müüki panna,siit küsimus: Kas ja millises ulatuses pean maksma pärandi müügilt maksu? Olen kuulnud, et kord kahe aasta jooksul võib kinnisvaratehingut maksuvabalt teha, on see kohaldatav ka praegusel juhul?

Tere!

Ühel korteriomanikul on korteris keskküttetoru vigastused. Kuna keskkütteradiaatorid ja torud kuuluvad kaasomandisse, siis on omanikel kohustus ka neid ühiselt hooldada. Kui korteriühistu tellib remondi, siis kuidas toimub remondi eest makstud tasu jagamine kaasomanike vahel. Kas võrdselt jaotatuna või kehtib muu reegel. Kui peaks ilmnema, et kaasomandis oleva taristu parandamise tõttu vajab lisaremonti ka omaniku enda vara, siis kas selle remondi peavad samuti tasuma kaasomanikud?

Tere!
Meie kortermajas vahetasid osad korterid 90` lõpus 2000` algul keskkütteradiaatorid elektriradiaatorite vastu. Impulsi selleks andis Eesti Energia, õhutades kasutama elektrit suuremas mahus, kui odavaimat kütteliiki. Radiaatorite eemaldamisel järgiti seadust ja KOV-i sellekohaseid otsuseid. Nendest, kes läksid üle elektriküttele, oli 2 korterit, millest jooksid läbi ka keskküttetorud, teistel mitte, kuna nemad eemaldasid torud terve püstaku ulatuses. Sellest tõusis majas vaidlus, sest osad liikmed nõudsid kõigile elektrikütjatele 10-15% suurust tasu kogu küttearvest. Lisatasu nõudjad väitsid, et elektriga kütjad saavad kasu maja keskküttesoojusest - naabrite lagedest, põrandatest, seintest. Maja keskkütteradiaatorid olid eemaldatud varasemalt väliskoridoridest. Põhjendusi toodi teisigi. Elektriga kütjad teatasid vastu, et nende korterites on temperatuur kohati isegi kõrgem, kui keskküttega kütjate korterites ning nad ei saa mingil viisil lisakasu. Lõpuks kaevati asi kohtusse. Kohus kaalus kõiki argumente ja kuulas üle poolte kommentaarid. Kohus võttis vastu otsuse, et pole kuidagi tõendatud, justkui saaksid elektriga kütjad lisasoojust keskküttesoojusest ja seetõttu oleks nende korterite ülalpidamine odavam ja rikuks teiste korteriomanike õigusi. Kohus kinnitas samuti, et ka teised argumendid, millele kaebajad osutasid, ei ole kuidagi tõestatud ja ei vääri arutamist. Otsust edasi ei kaevatud ja see jõustus. Sellest on möödas 14 aastat. Samas on ikka see teema edasi susisenud. Sellel aastal arutati üldkoosolekul taaskord seda küsimust. Üks inimene väitis, et 10-15% lisatasu nõue on seadusega määratud ja see tuleb kehtestada. Toimus järjekordne vaidlus, mil viidati ka kohtuotsusele. Vahepealsel ajal pole majas midagi muutunud. Siit ka küsimus: millised seadused seavad kortermajas teist kütteliiki kasutavatele korteriomanikele 10-15% lisatasu maksmise nõude. Kui kohus on asunud seisukohale, et seadusi ei ole rikutud, siis kas tagantjärele saab hakata kehtestama makse ja lisatasusid, kui vahepeal on majas kõik samaks jäänud. Kellel on üldse õigust kehtestada lisakoormisi korteriomanikele. Milline seisukoht tuleb selles küsimuses võtta?

Tere
Kirjutan oma venna murest. Nimel talle oli määratud alimendid esimesele pojale 2007-2015 kuni täisealiseni. Aga tema elu oli väga alla käinud mitmeid aastaid. Nüüd on kõik muutunud paremuse poole, aga alimendid on kokku summas 11000 eurot. Enne 2007 maksis ta korralikult. Tal on veel teisest kooselust kaks poega, kes samamoodi vajavad elatusraha, kuid kohtutäitur võtab isegi invaliidsuspensionist raha maha. Esimese lapse ema ja ka laps elavad 2010 aastast üldse Rootsi, mis lahenduse võiks leida, kas tasub kohtu poole pöörduda ja taotleda võla summa üle vaatamist, sest tegelikult pole arvestatud, et mul on veel kaks alaealist last?