Õigus
Küsimus: Kas peaksin muretsema, kui ostaja nõuab ettemaksu tagastamist, kuigi lepingu järgi jääb see tehingu mittetoimumisel mulle?16.08.2017
Tere.
Müüsin kinnisvara, mille ostu-müügi tehingu eel sai sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste mittenotariaalne protokoll, kus ostja kinnitab enda allkirjaga, et tegemist on ettemaksuga ja tehingu mitte toimumisel ostaja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei kuulu raha tagastamisele. Nüüd ähvardab tema veel seaduslik abikaasa ostjat ja sunnib teda kohtusse pöörduma, et raha tagasi saada, kuna ostu-müügi tehinguni me ei jõudnud. Ostja elukaaslane omakorda survestab mind raha tagastama kohtuähvardusel. Ostja ise minuga ei suhtle.
Kui asi jõuab kohtusse, siis kas ja millised on minu võimalused antud juhul võita ning kui olukord minu jaoks päris lootusetu ei ole, siis millised meetmed kasutusele võtta, et saaksin õiglase tulemuse?
Ette tänades
Müüsin kinnisvara, mille ostu-müügi tehingu eel sai sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste mittenotariaalne protokoll, kus ostja kinnitab enda allkirjaga, et tegemist on ettemaksuga ja tehingu mitte toimumisel ostaja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei kuulu raha tagastamisele. Nüüd ähvardab tema veel seaduslik abikaasa ostjat ja sunnib teda kohtusse pöörduma, et raha tagasi saada, kuna ostu-müügi tehinguni me ei jõudnud. Ostja elukaaslane omakorda survestab mind raha tagastama kohtuähvardusel. Ostja ise minuga ei suhtle.
Kui asi jõuab kohtusse, siis kas ja millised on minu võimalused antud juhul võita ning kui olukord minu jaoks päris lootusetu ei ole, siis millised meetmed kasutusele võtta, et saaksin õiglase tulemuse?
Ette tänades
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Peab tõdema, et küsimus on esitatud segaselt. Seetõttu vastus ei pruugi olla täpne.
Juhul, kui sõlmisite mittenotariaalne protokoll, mis on oma olemuselt ja sisu järgi eelleping kinnisvara ostmiseks (lepingus lubatakse/võetakse kohustus müüa ja osta objekti teatud eellepingus sisaldavatel tingimustel: hind, objekt, tähtaeg) ja selle alusel saite ettemaksu, siis saite seda ettemaksu alusetult, kuna kinnisvara ostu eelleping peal olema notariaalne. Sel juhul peate seda tagastama. Juhul, kui see protokoll kujutab endast lihtsalt broneerimislepingu, milles ei ole põhilepingu tunnuseid (kohustust teatud tingimustel müüa ja osta), kus pooled lihtsalt lepivad kokku, et teatud tasu eest hoiab müüa objekti potentsiaalse ostja jaoks, siis võib see olla lihtvormis ja sel juhul ei kuulu ettemaks tagastamisele. Samas peab seda olukorda hoolikult hindama alljärgneva Riigikohtu lahendi abil.
3-2-1-32-06:
Broneerimisleping - kui tasu makstakse üksnes selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks, kuid ostjal ega müüjal ei tohi olla kohustust hiljem kinnisasja omandada või võõrandada. Poolte kohustuse hindamisel on oluline ka broneerimistasu suurus (!). Kui see ületab ainuüksi broneerimise eest mõistlikult makstava summa ja kokku on lepitud nt selle jäämine
teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel, viitab see, et tegelikult on tegemist kinnisasja müügi eellepingu või juba müügilepinguga, mis peab olema notariaalselt tõestatud.
Küsimus: Kui ma lahkun töölt, kas tööandja maksab mulle ka ettemüüdud müügi pealt, mis tegelikult laekub 2 kuud hiljem?16.08.2017
Töötan reklaamimüüjana. Ma saan põhipalga + tulemustasu müügi pealt. Müügid alatihti müüme ette ehk siis ma augustis müün lehte reklaami, mis ilmub oktoobris. Ka raha tööandjale tuleb tellijalt oktoobris, kui reklaam on ilmunud. Kui ma nüüd septembris lahkun töölt, kas tööandja peab mulle maksma ka ettemüügid? Ehk siis lisatasu käskkirjaga kokku lepitud protsendi sellelt oktoobrisse müüdud reklaami pealt? Kui ma edasi töötaks, siis ma saaks oktoobri palgaga ka % sellelt oktoobrisse müüdud reklaamilt. Kui ma nüüd septembris töölt lahkuksin, siis see % jääb saamata?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 5 lg 1 punkti 5 kohaselt peab töötaja olema teadlik oma töötasust, selle arvutamise viisist ja palgapäevast. Lepingus peavad olema kirjas kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab, sh erinevad lisa- ja tulemustasud ja ka nende maksmise tingimused ja kord. Tulemustasu saamise tingimused (ja kuidas tulemustasu arvutatakse) peavad töötajale arusaadavad olema.
Antud juhul on oluline, mille (sh mis perioodi) eest tulemustasu makstakse. Kui tulemustasu makstakse tehtud töö eest ning töötaja teenis selle välja, siis on töötajal õigus seda ka saada. Asjaolu, et tööandja maksab tulemustasu välja hiljem, ei tähenda, et töötajal ei oleks tehtud töö eest makstavale tulemustasule õigust.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida teha, et saaksin lõppude lõpuks lastega kohtuda?15.08.2017
tere
Mida teha, kui laste ema ei lase lastega kohtuda (elatisraha maksan) ja muudkui käib peale, et loobuksin lasteõigustest, et ta saaks oma elukaaslasega lapsed oma nimele võtta, seda enam, et muudkui levitab facebookis ka pilte oma elukaaslasega ja minu lastega pilte, kus on all tekst, et isa lastega. Vahel kui saan vanema pojaga facebookis kirjutada ja poeg soovib kohtuda, siis järgmisel päeval kohe saan sõnumi, et loobuksin lastest ja järjekordselt olen poja facebookis ka blokeeritud. Seda enam, et olen invaliidsuspensionär, kelle majanduslik seisukord pole kiita. Mida teha, et saaksin lõppude lõpuks lastega kohtuda?
Mida teha, kui laste ema ei lase lastega kohtuda (elatisraha maksan) ja muudkui käib peale, et loobuksin lasteõigustest, et ta saaks oma elukaaslasega lapsed oma nimele võtta, seda enam, et muudkui levitab facebookis ka pilte oma elukaaslasega ja minu lastega pilte, kus on all tekst, et isa lastega. Vahel kui saan vanema pojaga facebookis kirjutada ja poeg soovib kohtuda, siis järgmisel päeval kohe saan sõnumi, et loobuksin lastest ja järjekordselt olen poja facebookis ka blokeeritud. Seda enam, et olen invaliidsuspensionär, kelle majanduslik seisukord pole kiita. Mida teha, et saaksin lõppude lõpuks lastega kohtuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste emaga lastega suhtlemise korras omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleks kõigepealt oma murega pöörduda lastekaitsetöötaja poole. Kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja võib mind sundida tulema vabal päeval tööle?15.08.2017
Töötan graafikuga summeeritud tööajaga. Tööandjal on sageli vaja mind tööle abiks vabadel päevadel (puhkused, haiguslehed, äkitselt suurenenud töökoormus) ning kui tulen, on see tasustatud tavapärase töötasuga. Kuna on summeeritud tööaeg, siis hoolitsetakse, et ületunde ei tuleks. Nüüd aga küsimus. Kuna olen pereinimene ning enamasti planeerin vabad päevad ammu ära (pereüritused, väljasõidud, muud kohustused) ja on juhtunud mitmed korrad juba, et olen lausa teises linnas ja ei saa appi tulla. Tööandja on sellest häiritud ning lubanud "karmimad meetmed" kasutusele võtta. Selline suhtumine tekitab segadust. Küsimus: Kas tööandja võib mind sundida tulema vabal päeval tööle? Kas ta võib mind lahti lasta, kui ma ei tule? Olen ju küll võimalusel abiks tulnud, aga tundub, nagu suhtutaks väga halvasti, et ma iga kord ei tule. Kui iga kord tuleksin, ei saaks ma üldse mitte ühtegi sündmust planeerida, vaid peaksin lihtsalt kodus valves istuma. Ja mõnikord läheks tööaeg ka üle mõistuse pikaks.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja koostab graafikud lähtudes töö korraldamise vajadusest, kuid arvestades ka töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks, samuti töö tegemise aja piiranguid.
Tööandja peab tööajakava koostamisel, etteteatamisel ja muutmisel käituma heauskselt. Juba esitatud ajakavas tehtavad muudatused peavad olema töötajatega läbi räägitud ning kokku lepitud. Heauskseks ei saa pidada tööandja käitumist muuta tööajakava arvestusperioodi sees ilma mõistliku põhjuse ja töötaja nõusolekuta.
Seega teatavaks tehtud graafikut saab muuta poolte kokkuleppel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui laps sai 18-aastaseks, kas võin siis elatisraha ja taskuraha otse lapsele maksta?14.08.2017
Tere,
Peale lahkuminekut elukaaslasest (polnud abielus) sõlmisime notari juures lepingu lapsele elatisraha maksmiseks, olen korrektselt igakuiselt maksnud elukaaslase kontole elatisraha, samas olen ka lapsele veel täiendavalt kandnud taskuraha kontole, sellel kuul sai laps 18-aastaseks, laps käib veel keskkoolis, minu küsimused oleks järgmised :)
1: Kas ma pean veel maksma lapsele elatisraha
2: Kui jah, kas ma võin siis otse lapse kontole elatisraha kanda, või pean ka edaspidi endise elukaaslase kontole kandma
3: Kui edaspidi saan lapse kontole kanda, kas siis võin lapsega ise kokku leppida summa mis igakuiselt maksan, või peab jääma sama summa mida maksin elukaaslase kontole.
Peale lahkuminekut elukaaslasest (polnud abielus) sõlmisime notari juures lepingu lapsele elatisraha maksmiseks, olen korrektselt igakuiselt maksnud elukaaslase kontole elatisraha, samas olen ka lapsele veel täiendavalt kandnud taskuraha kontole, sellel kuul sai laps 18-aastaseks, laps käib veel keskkoolis, minu küsimused oleks järgmised :)
1: Kas ma pean veel maksma lapsele elatisraha
2: Kui jah, kas ma võin siis otse lapse kontole elatisraha kanda, või pean ka edaspidi endise elukaaslase kontole kandma
3: Kui edaspidi saan lapse kontole kanda, kas siis võin lapsega ise kokku leppida summa mis igakuiselt maksan, või peab jääma sama summa mida maksin elukaaslase kontole.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui täisealiseks saanud laps jätkab keskhariduse omandamist, on tal õigus ülalpidamisele, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Kui kohustusite omavahelise lepinguga tasuma elatist kuni lapse täisealiseks saamiseni, on Teil nüüd, kui laps on saanud 18-aastaseks, õigus maksta elatisraha otse lapse pangakontole.
Elatise suurus oleneb seejuures lapse vajadustest (pool lapse ülalpidamiskuludest jääb Teie kanda ja teine pool lapse teise vanema kanda), täisealise lapse puhul enam seadusega kindlaksmääratud elatise alammäära pole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus kolida lastega teise linna elama ja laps kooli panna, ilma laste isa nõusolekuta?14.08.2017
Abiellusin mõned aastad tagasi ning lahutasin hiljuti mehest, kes pettis ning võttis enda kõrvale uue elukaaslase. Meil on ühised lapsed 13- ja 6-aastane. Endine mees terroriseerib pidevalt tekitades raskeid emotsionaalseid hetki nii minule, kui ka lastele, kes näevad seda kõike pealt. Elan Kesk-Eestis ja soovin ära kolida teise linna ja oma 6-aastase lapse sügisest kooli panna. Kui endine mees keeldub sellest, kuna ta naudib terroriseerimist laste ja minu suhtes. Lapsed on nõus kolima. Kas mul on õigus kolida lastega teise linna elama ja laps kooli panna, ilma laste isa nõusolekuta? Olen mures laste vaimse arengu pärast ja samuti enda tervise pärast. Mis on väljapääs. See mis praegu on ja toimub, ei taha ma nii elada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapsi puudutavates küsimustes tuleks ühist hooldusõigust omavatel vanematel leida üksmeel. Kui see ei õnnestu ja vanemad elavad alaliselt lahus, on põhjendatud nõuda kohtult ühise hooldusõiguse osalist/täielikku lõpetamist. Kui kohus lõpetab ühise hooldusõiguse ja annab Teile näiteks ainuhooldusõiguse laste elukoha määramise osas, on Teil õigus laste elukoha vahetamiseks ja registreerimiseks ainuisikuliselt otsus langetada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas minna tööle poole kohaga, et pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist saaks ikka oma kohale tagasi?14.08.2017
Lapsed saavad augustis 2-aastaseks. Soovin oktoobrist tööle asuda poole koormusega kuni laste 3-aastaseks saamiseni. Kas ja millised on minu sellise avalduse juures ohud, et peale laste 3-aastaseks saamist ei soovita minu praegust (põhi) töölepingut jätkata samas ettevõttes. Kas peaksin ise soovi avaldama praeguse töölepingu katkestamist, et sõlmida uus ajutine töösuhe või kuidas oleks õigem toimida, et peale laste 3-aastaseks saamist saaksin jätkata oma senisel ametikohal.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui soovite enne lapse 3-aastaseks saamist tööle naasta, tuleb igal juhul lapsehoolduspuhkus katkestada. Lapsehoolduspuhkuse saab katkestada avaldusega, mis on tehtud vähemalt 14 kalendripäeva enne tööle asumist.
Tööle asumisel on tööandjal kohustus anda tööd ja Teil töötajana teha tööd, milles töölepingus kokku leppinud olete. Kui soovite töötada muudel tingimustel, peaksite saavutama tööandjaga kokkuleppe. Kui soovite, et muudatus oleks ajutine, siis tuleks see ka selliselt fikseerida. Näiteks võib sõlmida lepingu lisa, milles tööaeg on tähtajaliselt 20 tundi nädalas ning mingist ajahetkest tähtaja möödumisel on tööaeg jälle 40 tundi nädalas.
Seega kui soovite töölepingu muutmist, peate saavutama tööandjaga kokkuleppe. Kokkulepe tuleks kirjalikult ja võimalikult selgesõnaliselt fikseerida.
Lisan, et uue töölepingu sõlmimine muutuste käigus pole vajalik. Töösuhe on üks ja sama - kui töölepingus toimub muudatusi, siis tuleks teha töölepingu muudatus.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas palgalehed tööandjalt kätte saada, kui nüüd on tekkinud vaidlus ja ei anta neid enam?14.08.2017
Tere.
Läksin endise tööandjaga töövaidluskomisjoni, mis muidugi pahandas tööandjat lõpuni välja. Kuna tööandja vihjab meilide teel mitu korda sellele, et minu tulude ja maksudega võib midagi valesti olla (maksuametist kontrollides näen vahesid isegi).
Palgalehti töösuhte ajal ei väljastatud, ja nüüd kui tagantjärele neid küsin, nad lihtsalt ignoreerivad. Mida teha? Kuidas need palgalehed kätte saada?
Läksin endise tööandjaga töövaidluskomisjoni, mis muidugi pahandas tööandjat lõpuni välja. Kuna tööandja vihjab meilide teel mitu korda sellele, et minu tulude ja maksudega võib midagi valesti olla (maksuametist kontrollides näen vahesid isegi).
Palgalehti töösuhte ajal ei väljastatud, ja nüüd kui tagantjärele neid küsin, nad lihtsalt ignoreerivad. Mida teha? Kuidas need palgalehed kätte saada?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p-st 12 tuleneb, et tööandja peab andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajaid või töösuhet iseloomustavaid teatisi. See tähendab, et palgalehe väljastamise kohustus tekib tööandjal siis, kui töötaja seda nõuab.
Kui tööandja palgalehti ei väljasta, saate neid nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu vahendusel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas puhkuseraha arvestamisel lähevad arvesse ka lisatasud?14.08.2017
Kas puhkuseraha arvestamisel lähevad arvesse ka lisatasud?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Puhkusetasu arvestamisel läheb arvesse töötasu ehk kõik tasud, mida makstakse töötamise eest. See tähendab, et kui töötaja tasu koosneb näiteks n-ö põhipalgast ja lisatasudest, siis puhkusetasu arvestamisel lähevad arvesse mõlemad töötasu komponendid. Kui aga tööandja maksab ühekordset toetust, näiteks abiellumise puhul, siis taoline tasu ei ole käsitletav töötasuna ning puhkusetasu arvestuses arvesse ei lähe. Seega oleneb, mille eest lisatasu makstakse. Kui töötamise eest, siis läheb see tasu arvesse ka puhkusetasu arvutamisel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas korteri müügikuulutuse aia peale panekuks peab luba küsima KÜ juhatuselt või kõigilt korteriomanikelt?13.08.2017
Tere
Meie maja ümber on piirdeaed. Üks omanikest soovib enda korteri müügikuulutuse aia peale panna. Kas piisab kui KÜ juhatus annab selleks nõusoleku või tuleb kõikide omanike käest seda küsida?
Meie maja ümber on piirdeaed. Üks omanikest soovib enda korteri müügikuulutuse aia peale panna. Kas piisab kui KÜ juhatus annab selleks nõusoleku või tuleb kõikide omanike käest seda küsida?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ