Õigus

Esmalt tuleb kutsuda kokku KÜ asutamiskoosolek, st teha otsus asutada KÜ, valida KÜ nimi ja juhatus, vajadusel revisjonikomisjoni liikmed ja esimees, osamaks, kinnitatakse põhikiri, otsustatakse kulude jagamine. Otsus vormistatakse koosoleku protokollina (st kinnitatakse päevakord, valitakse protokollija ja koosoleku juhataja).

Täiendavate küsimuste korral või dokumentide ettevalmistamise sooviga kirjutage liina.karlson@themis.ee

Sõidukite teisaldamist reguleerib liiklusseaduse § 92 alates lg 2. Osundatud sätte kohaselt võib sõiduki teisaldada, kui sõiduk on pargitud:
1) nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust;
2) nii, et see kahjustab teed või haljasala;
3) selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid;
4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita;
5) kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades;
6) õue ja teega külgneva ala sissesõidul, samuti garaaži kasutamist takistav sõiduk garaaži sissesõidul;
7) teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt;
8) ühissõidukirajale.

Teisaldamise tellib teeomanik politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt. Kirjeldatud juhul võiks teiosdaldamise aluseks olla punktis 3 kirjeldatud olukord.

Üldjuhul antakse piiratud juhtimisõigus auto juhtimiseks (LS § 95 lg 2). T-kategooria sõiduki juhtimise tingimused piiratud juhtimisõigusega juhile on sätestatud LS § 95 lg 3. T-kategooria sõiduki juhtimine on võimalik üksnes T-katwegooria sõiduki juhiluba vähemalt 2 aastat omanud isiku järelevalve all. Kuidas sellist järelevalvet teostada tuleb, seadus selle kohta otseseid juhtnööre ei anna.

Tere,
Tühistamisega siin tegemist ilmselt ei ole, kuna tegemist ei ole ähvardusega, vägivallaga või eksimus/pettumusega.
VÕS § 268 lg 1 järgi kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda, kui 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.

Oluline on ka ise leping ja selle tingimused, lisaks kingisaaja käitumine. Ilmselt mingeid konkreetseid tingimusi inimene enda sugulasele ei seadnud ja jämedat käitumist ka pole näidanud (vähemalt seda kaasusest ei nähtu). Sel juhul peab lähtuma seadusest.

Ülaltoodust selgub, et kinkija saab lepingust taganeda punkti 2 alusel juhul, kui asjaolud kattuvad paragrahvis tooduga. VÕS § 268 lg 2 järgi aga ei loeta lepingut lõppenuks, kui kingisaaja tasub ülalpeetava ülalpidamiseks vajaliku summa alates kingitud eseme üleandmisest kuni kinkija surmani.

Tere,
Lepinguga tutvumata on raske olukorda õigesti hinnata. Lähtun üksnes teie ise toodud sõnadest.
Üldiselt pooled on vabad leppida kokku nii nagu nad ise seda tahavad, kui kokkulepe ei ole seadusega vastuolus. Samas, kui selline vaidlus läheks kohtusse, siis sellise üürilepingu tõlgendamisel võiks kohus asuda pigem seisukohale, et tegemist on tähtajatu üürilepinguga. Tähtajaline üürileping lõpeb kindla tähtaja saabumisega. Teie toodud asjaoludest aga nähtub, et leping pikeneb automaatselt (kui ma sain teie sõnadest aru õigesti - seda mul pole võimalik kontrollida, aga sellest sõltubki palju) ning kindlat lõpptähtaega ei ole, siis tegemist on pigem tähtajatu lepinguga, mida saavad pooled üles öelda kolme kuulise etteteatamisega, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti (üürniku kahjuks olev kokkuleppe on tühine). Seega võib olla peab ta siiski teavitama teid kolm kuud ette, kui asjaolud vastavad minu poolt toodud eeldustele.

1. Eraisik ei pea kingituste, annetuste ja sponsorluse pealt makse maksma.

2. Kui tegevus on juhuslik ja ei ole põhi sissetuleku allikas, siis maksukohustust ei teki. Kui see muutub pidevaks ning tekivad püsivad ettevõtluse tunnused (eeldab eraldi analüüsi), võib tekkida ka kohustus ennast registreerida FIE-na või müüa kaupu läbi äriühingu. Alates 2018.a on võimalus sellist väiksemat liiki tegevust teha ka läbi ettevõtluskonto.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Teie kirjast saan aru, et olete pärinud kinnistu, mille pärandaja oli veeühingu asutajaliige ning kuulus selle MTÜ liikmete hulka.

Tulenevalt kehtivatest seadustest vastab tõele, et MTÜ liikmeks ei ole võimalik saada pärimise teel. Füüsilise isiku surma korral tema liikmelisus MTÜ-s lõpeb. Seega on praktikas üldjuhul tavaline, et õigusjärglust ei teki, kuna isiku surma puhul kõik õigused ning kohustused MTÜ liikmena lõpevad. Siiski soovitan läbi töötada konkreetse MTÜ põhikiri, mis võib sätestada erisusi teie kasuks.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Eeldan, et ainujuhataja on juhatuse liige. Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike või nõukogu poolt (kui nõukogu on olemas). Teie olukorras jagunevad hääled võrdselt, st et juhatuse liikme tagasikutsumiseks ei ole võimalik kokku saada vajalikke hääli.

Esmalt võib alustada sellest, et korraldada koosolek ning jääda lootma, et teine osanik kohale ei ilmu. Siis saaks korraldada korduskoosoleku. Korduskoosolek oleks otsustusvõimeline ka 50% häälteenamusega.

Kui eelnev ei tööta, siis vähemalt 1/10 kapitalist esindavad osanikud võivad nõuda, et juhatuse liikme kutsuks tagasi kohus. Teie poolt välja toodud põhjused juhatuse liikme tagasikutsumiseks on minu hinnangul jaoks piisavalt mõjuvad, et nõude menetlemine peaks olema kiire. Küll aga on oluline neid asjaolusid ka tõendada.

Edaspidi sarnasesse olukorda vältimiseks, soovitan sõlmida juristi abiga osanikeleping.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Tere!

Kui vanematel ei õnnestu ühist hooldusõigust üksmeeles teostada, on võimalik kohtult taotleda, et kohus annaks ühele vanemale lapse hooldusõiguse osaliselt/täielikult üle. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus ja põhjendada oma väiteid.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui olete kantud lapse sünnitunnistusele, on Teil lapse suhtes ülalpidamiskohustus.

Isadust on võimalik kohtu kaudu vaidlustada, kuid vaidlustamise tähtaeg on 1 aasta alates vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest. Näiteks kui Te olite juba lapse sündimise hetkel teadlik, et tegemist ei ole Teie bioloogilise lapsega, lõppes isaduse vaidlustamise tähtaeg lapse 1-aastaseks saamisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand