Õigus

Tere, juhatuse liikmega lepingu tegemise otsustamine, ning lepingutingimuste määramine, on korteriühistu üldkoosoleku pädevuses.
Kui juhatuse liikme poolt juba osutatakse korteriühistule (ilma sellekohase otsuseta) koristusteenust, siis on võimalik teenuse osutamine kooskõlastada ka järgmisel korteriühistu üldkoosolekul, kuid soovitav on koosoleku kokkukutsumisega mitte viivitada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriühistu liikmelisusest saab vabaneda vaid korteriomandi müügiga või kõiki korteriomandite lõpetamisega kinnisasjal.

Korteriühistus reguleerib kulude jagamist korteriühistu põhikiri. Kui põhikirjas ei ole üldkulude jagamist reguleeritud, siis tuleb nende jagamisel lähtuda korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lõikest 1, mis ütleb, et kulud tuleb korteriomanike vahel jagada lähtudes korteriomandi üldpinnast.

Juhul, kui korteriühistu jagab majandamiskulusid vastuolus oma põhikirjaga ja/või korteriühistuseadusega, siis on korteriomanikul õigus keelduda nende kulude tasumisest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

MTÜ on vabatahtlik ühendus, kus otsused võetakse vastu liikmete enamushäältega, st kui liikmed on nii otsustanud, siis järelikult on see olnud enamusele sobiv. Kui liikmele sisekord ei sobi, on tal võimalus lahkuda. Kui otsuse on võtnud vastu juhatus, saavad liikmed selle tühistada ning teha uue otsuse.

Küsimus võib tekkida sellest, kas leppetrahvi suurus on mõistlik ning kas leppetrahvi sanktsioon võib olla vastuolus hea usu põhimõttega, kuna ühenduses peab arvestama liikmete huvidega (tsiviilseadustiku üldosa seadus paragrahv 32). Seega võib olla, et säte on vastuolus eelviidatud sättega. Selle kindlaks tegemine on aga juba keeruline kohtuvaidlus.

Alternatiivne skeem oleks ilmselt see, et lumelükkamise teenus ostetakse sisse ning sellega kaasneb kulu, mida üheskoos kandma peab. Ilmselt üritatakse kulu vältida ning eeldatakse igaühe panust MTÜ tegemistesse.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Lugupeetud pöörduja

Etteteatamistähtaeg tööandjapoolsel erakorralise ülesütlemise korral majanduslikel põhjustel (koondamine) sõltub töötaja töötatud ajast tööandja juures. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 97 lg 2 kohaselt teatab tööandja erakorralisest ülesütlemisest majanduslikel põhjustel (koondamine) töötajale ette vähemalt 90 kalendripäeva kui töösuhte tööandja juures on kestnud enam kui 10 aastat. Etteteatamistähtaeg hakkab kulgema hetkest, mil töötaja saab kätte kirjaliku ülesütlemisavalduse. Kui tööandja teatab ette vähem kui seaduses sätestatud, siis tuleb maksta hüvitist vähem ette teatatud aja eest keskmise töötasu alusel (TLS § 100 lg 5). Keskmine töötasu arvutatakse viimase kuue kuu töötasude põhjal, mis on sissenõutavaks muutunud.

Koondamise korral maksab tööandja koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1). Kui töösuhe tööandja juures on kestnud enam kui 10 aastat, siis maksab Töötukassa lisaks kahe kuu hüvitise (TLS § 100 lg 2).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Kui töötaja töötab arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, siis on tegemist täistööajaga. Kui töötaja töötab 8 tundi päevas 5 päeva nädalas (iga nädal samadel päevadel), siis on tegemist nn tavalise tööajaga. Kui töötaja, kelle tööaeg on E-R kell 8.30-17.00, nn tavaline tööaeg, töötab peale kella 17.00 või nädalavahetustel, siis on ta teinud ületunnitööd. Ületunnitöö saab olla üksnes kokkuleppeline (TLS § 44 lg 1). See tähendab seda, et tööandja saab teha töötajale ettepaneku ületunnitöö tegemiseks, kuid töötajal on õigus ületunnitöö tegemisest keelduda. Ületunnitöö ei saa olla ette planeeritud, st selle tegemises ei saa abstraktselt kokku leppida. Ületunnitöö olemusest tulenevalt on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord eraldi kokkulepe saavutada. Näiteks ei saa töötaja ja tööandja töölepingu sõlmimisel leppida kokku üldises klauslis, mille järgi teeb töötaja ületunnitööd vastavalt vajadusele. Selline kokkulepe on tühine ning eraldi kokkulepe tuleb iga kord siiski eraldi saavutada (ületunnitööst saab täpsemalt lugeda TLS kommenteeritud väljaandest lk 92-95 http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf).

Kui töötaja peab peale tööaega olema tööandjale kättesaadav ehk töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, kuid on kohustatud olema valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma, siis on tegemist valveajaga (TLS § 48 lg 1). Valveaja kohaldamisel tuleb silmas pidada, et töötajale oleks tagatud igapäevane ja iganädalane puhkeaeg (TLS § 48 lg 2).

TLS § 51 lg 1 kohaselt peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. TLS § 52 lg 1 kohaselt peab töötajale seitsmepäevase ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega.

Toome selgitava näite. Töötaja tööaeg on 8 tundi, millele järgneb valveaeg. Arvestades TLS § 48 lg 2 ja TLS § 51 lg 1 piirangut, saab valveaeg antud juhul olla maksimaalselt 5 tundi pikk, millele peab järgnema vähemalt 11-tunnine järjestikune vaba aeg. See tähendab, et tööaeg + valveaeg kokku ei tohi minna vastuollu töö- ja puhkeaja regulatsiooniga.

Valveaega tuleb eristada tööajast. Kuna valveajal ei saa töötaja täiel määral puhkamisele keskenduda ning peab olema vajadusel valmis kohe tööülesandeid täitma, on õigustatud valveaja eest tasu maksmine 1/10 ulatuses kokkulepitud töötasust (TLS § 48 lg 1). On lubatud kokku leppida ka suuremas valveaja tasus.

Kui töötaja peab valveaja katkestama ja asuma täitma tööülesandeid, siis tööülesannete täitmise eest tuleb maksta kokkulepitud töötasu (TLS § 48 lg 3). Näiteks kui töötaja valveaeg on planeeritud kestma 5 tundi, kuid see katkestatakse ja töötaja peab asuma täitma tööülesandeid 2 tunni ulatuses, siis saab ta valveajatasu 3 tunni eest ja töötasu 2 tunni eest.

Lisame, et valveaja puhul on tegemist kokkuleppega, mitte tööandja poolt ühepoolselt määratava kohustusega. Tööandja võib töötajale teha ettepaneku valveaja kohaldamiseks, kuid töötaja võib sellest keelduda. Keeldumisest on soovitav teada anda kirjalikult, et vältida hilisemaid arusaamatusi.

Kui valveajas ei ole kokku lepitud, siis üldjuhul ei pea töötaja tööandjale peale tööaega kättesaadav olema. Ületunnitöö tegemist saab tööandja nõuda üksnes tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 44 lg 4). Muul juhul nõuab ületunnitöö tegemine eelnevat kokkuleppe saavutamist töötaja ja tööandja vahel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, korteri omandamisel tekib uue korteriomaniku korteriühistu liikmelisuse õigus kinnistusraamatu kandega.
Juhul, kui korteriühistu üldkoosoleku toimumisajaks ei ole kinnistusraamatusse omaniku vahetumise kohta kannet tehtud, siis soovitan osaleda koosolekul eelmise omaniku volituse alusel.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 63 lg 1 kohaselt on emal või isal õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Lapsepuhkust antakse tööpäevades. TLS ei sätesta, et lapsepuhkust peaks andma kalendaarsetes tööpäevades ehk E-R, vaid töötaja reaalsetes tööpäevades. Seega kui töötaja tööpäev langeb laupäevale, pühapäevale või isegi riigipühale, siis sellel päeval on töötajal õigus lapsepuhkust kasutada. Lapsepuhkust ei saa kasutada töötaja graafikujärgsetel vabadel päevadel.

TLS § 54 lg 3 kohaselt ei arvestata põhipuhkuse hulka rahvuspüha ja riigipüha. Seetõttu ei saa riigipühal põhipuhkust kasutada. Kuna lapsepuhkust kasutatakse töötaja tööpäevades, siis on võimalik lapsepuhkust ka riigipühal kasutada, kui see on töötaja reaalne tööpäev. Kui riigipüha on töötaja vaba päev, siis sellel päeval lapsepuhkust kasutada ei saa.

Kõik puhkused, mida ei ole kirjas puhkuste ajakavas, üldjuhul lapsepuhkus, selle kohta esitab töötaja kirjaliku avalduse tööandjale 14 kalendripäeva ette (TLS § 69 lg 3). Hea usu põhimõttest lähtuvalt võivad töötaja ja tööandja puhkuse kasutamise aja osas alati kokku leppida, kuid kui kokkulepet ei saavutada ning lapsepuhkus pole kirjas puhkuste ajakavas, siis jääb töötaja lapsepuhkusele vastavalt enda esitatud kirjalikule avaldusele.

Lisaks on oluline teada, kuidas arvestatakse tööajanormi kui töötaja on viibinud lapsepuhkusel. Näiteks kui töötaja tööpäev kestab 12 tundi, siis lapsepuhkust kasutatakse terve tööpäeva ulatuses ehk tööajanorm väheneb 12 tundi. Kui töötaja tööajanorm väheneks 12 tunni asemel üksnes 8 tundi (kalendaarne tööajanorm päevas täistööaja korral), siis ei oleks täidetud seaduse eesmärk – töötaja ei saaks puhata terve tööpäeva ulatuses.

Nimetatud põhimõtet kinnitab Riigikohtu lahend nr 3-2-1-143-15, mille kohaselt tuleb tööaega vähendada töölt eemal viibitud aja võrra. Nt kui töötaja tööpäevad on E 12 tundi, T 12 tundi, K-R vaba, L 12 tundi, P 12 tundi, kuid viibib E-P nt haiguslehel, siis töötaja tööajanorm väheneb 48 tunni võrra (haiguslehte kasutatakse kalendripäevades). Kuna lapsepuhkust saab kasutada üksnes tööpäevades, siis selle aja sisse ei saa jääda töötaja vabu päevi ja lapsepuhkust saab kasutada üksnes tööpäevades, mistõttu väheneb tööajanorm terve tööpäeva pikkuse ulatuses.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, küsimuses kirjeldatud regulatsioon hakkab kehtima alates 2018 aastast. Selle alusel tekkival korteriühistul ei ole põhikirja, tema tegutsemine, sh korteriühistu juhtimine kuni 10 korteriga kortereelamutes juhatust valimata, toimub seaduse alusel.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriomandiseaduse kohaselt kuulub kaasomandisse korterelamu ja selle osad, ilma milleta ei ole korteriomandite terviklik toimimine võimalik. Eeltoodu tähendab sisuliselt seda, et kogu korterelamu keha, sõltumata selle asukohast, tuleb lugeda kaasomandi hulka. Rõdu põrand on seda ilma kahtluseta.

Eeltoodu tõttu tuleb Teie poolt tehtud parendusi vaadata, kui kaasomandi säilitamiseks tehtud kulutusi. Kui need on põhjendatud ja kaasomanikega (korteriühistuga) kooskõlastatud, siis on ka hüvitisnõue võimalik.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, seda, kui suur on kummagi kaasomaniku mõttelise osas suurus, näitab kinnistusraamatu kanne. Juhul, kui kinnistusraamatus vastavat märget ei ole, siis eeldatakse, et kaasomanike osad on võrdsed. Seega tuleks eeldada, et Teie ja Teie elukaaslasele kuulub kummalegi 1/2 kinnistust.

Teie poolt kaasomandi soetamisel, korrashoiul- või remondil kantud kuludega saab kohus arvestada juhul, kui Te seda taotlete, ning teine kaasomanik ei ole Teile oma 1/2 osa kuludest hüvitanud. Näiteks, kui kinnistu soetati 36 000 euro eest, ning Teie kandsite sellest 30 000 eurot, siis on Teil õigus nõuda kaasomanikult 30 000- (36 000/2)= 12000 euro suurust hüvitist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ