Õigus

Lisakaristuse tähtaja kulgemist uue väärteo toimepanemine ära ei nulli. Lisakaristuse tähtaeg kulgem omasoodu edasi. Karistus on kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva (LS § 201 lg 2).

Liiklusseaduse § 92 lg 12 viimase lause kohaselt teavitatakse sõiduki paigutamisest valvega hoiukohta sõiduki omanikku, valdajat või nende esindajat kirjalikult.

LS § 225 näeb ette väärteovastutuse joobes isiku või alkoholi piirmäära ületavas seisundis isiku mootorsõiduki juhtimisele lubamise või sellisele isikule juhtimise üleandmise eest. Selle sätte alusel teise isiku vastutusele võtmine eeldab, et oleks tuvastatud juhtimisele lubamise või juthimise üleandmise faktid.

Ühest vastust on siinkohal keeruline anda. Enamus kaskokindlustuse tingimusi näeb tõepoolest ette, et juhtimisõiguse puudumine võib välistada kahjuhüvitise maksmise. Samas tuleb silmas pidada ka seda, kas juthimisõiguse puudumine oli kahju põhjustamisega põhjuslikus seoses. Kui mitte, siis võib hüvitise täiemahulisest maksmisest keeldumine olla vastuolus seadusega. Samuti võib tähtsust omada asjaolu, et liiklusseaduse nõuded, sh nõue omada juthimisõigust, kehtivad teedel. Kui sõiduki liikumine toimus väljapool teed, saaks väita, et liiklusnormistik sellel ei kehti (välja arvatud LS § 69). Teisalt tuleb silmas pidada, kas kindlustustingimused välistavad kahjuhüvitise maksmise, kui kahju tekkis sõiduki liikumisel väljapool teed. Seega on selles olukorras mitmeid küsimusi, mis tuleb lahendada ja selgeks vaielda.

Teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab tekitatud kahju hüvitama (VÕS § 1043). Kui kahju tekitanu ei hüvita kahju vabatahtluikult, võib kahjustatud isik kahju hüvitamist nõuda kohtu kaudu. Kohtus peavad vaidlevad pooled oma nõudeid tõendama, st kahju saanu peab tõendama kahju olemasolu ja kahju tekitamise fakti, kahju tekitanu peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi või ei vastuta kahju tekitamise eest.

Kui kahjustatud isikul on olemas kahju tekitanud isiku kirjalik kinnitus kahju tekitamise ja vastutuse võtmise kohta (võlatunnistus), siis saab sellise kinnituse kohtus esitada ka tõendina kahju tekitamise kohta.

Lugupeetud pöörduja

Puhkuse aja määramine sõltub sellest, kas ettevõttes on koostatud puhkuste ajakava või mitte. Kui ettevõttes on koostatud ja kinnitatud puhkuste ajakava, siis antakse puhkust vastavalt sellele (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 69 lg 2). Kui töötaja või tööandja soovib muuta puhkuste ajakavasse märgitud puhkuse aega, siis saab seda teha üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 69 lg 4). Seega kui Teil on puhkuse aeg märgitud puhkuste ajakavasse, siis saate Te teha tööandjale ettepaneku puhkuse aja muutmiseks, kuid tööandjal ei ole kohustust nõustuda.

Kui puhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse (või ajakava pole koostatudki), siis teatab töötaja puhkusele jäämisest kirjalikult 14 kalendripäeva ette (TLS 69 lg 3). Eelnimetatu kehtib kõikide puhkuste korral. Üldjuhul ei ole puhkuste ajakavasse märgitud lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust. Kui märgitud pole ka põhipuhkust, siis kehtib 14-kalendripäevane etteteatamistähtaeg ka sellele.

Tööandja võib puhkuse andmisest keelduda, kui töötaja ei ole puhkusele jäämisest korrektselt ette teatatud (vähemalt 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis). Lisaks on tööandjal õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks, s.t tööandja varale peab olema reaalne kahju tekkimise oht (TLS § 69 lg 5).

Puhkust võib kasutada ka ajal kui töötaja on andnud tööandjale kirjaliku ülesütlemisaja ning puhkus jääb etteteatamistähtaja sisse. Puhkuse kasutamine ei lükka töösuhte lõppemist edasi. Ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus, mistõttu lõpeb töösuhe avaldusel märgitud töösuhte lõppemise kuupäeval.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, korteriomandi elu- või mitteeluruumi sihtotstarve määratakse korteriomandite moodustamise avaldusega, ning muudetakse korteriomanike notariaalse kokkuleppega. Eelnimetatud sihtotstarvete näol on tegu korteriomandi reaalosa sihtotstarvetega, mis on ära märgitud kinnistusregistris.

Seda, milline on mitteeluruumi kasutusotstarve ehitusregistris, määratakse (kohaliku omavalitsuse poolt) ehitusloa ja selle aluseks oleva ehitusprojektiga. Kui kohalik omavalitsus peaks eeltoodud projekti korteriomandi taotluse alusel muutma (näiteks büroost kohvikuks), siis ei tohiks see tähendada veel seda, et korteriomanik tohibki hakata mitteeluruumi kohvikuna kasutada. Paraku ei ole Eestis selles küsimuses ühest kohtupraktikat välja kujunenud. On olnud näiteks juhtumeid, kus kohtunik on pidanud normaalseks eluruumi sihtotstarvega korteri bürooruumiks ehitamist või korteris asuvasse elutuppa saunakompleksi rajamist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tõlgendus, et üheaegselt tagurdavate sõidukite puhul tuleb lähtuda parema käe reeglist, ei ole seni õiguspraktikas sedavõrd juurutamist leidnud, et seda siinkohal soovitada. Pigem on üheaegselt tagurdavate ja liikuvate sõidukite kokkupõrgete puhul tegemist jagatud vastutusega. Tagurdava juhi suhtes kehtib eelkõige LS § 17 lg 5 p 6 ning § 49 lg 1. Kui tagurdav juht näeb teist tagurdavat juhti ja sõidukite liikumisjooned võivad edasise tagurdamise korral lõikuda, tuleb juhinduda LS § 50 lg 3 p-s 2 ja 3 sätestatust e. teist tagurdavat juhti tuleb käsitleda etteaimatava takistusena ja sellele otsasõidu vältimiseks tuleb vajadusel seisma jääda. Edasine olukorralahendus sõltub siis vastastikkusest viisakusest ja kujunenud olukorrast, silmas pidades LS §14 lg-s 2 ja § 16 lg-s 1 sätestatud põhimõtet vältida ohu ja kahju tekitamist.

Kui tagurdav juht ei märka teist tagurdavat juhti ja sõidab seetõttu sellele otsa, siis võib juht olla rikkunud ka LS § 33 lg 2 p-s 8 sätestatud liikuma hakkamise ohutuses veendumise kohustust.

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri) ülesütlemisavaldusega. Suuline ülesütlemine on tühine. See tähendab seda, et kui tööandja annab suuliselt teada, et teatud kuupäevast enam tööd ei ole, siis seda ei saa lugeda ülesütlemiseks ning töösuhe sellel alusel lõppeda ei saa.

Suuliselt saab töösuhte lõpetada TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel. Kui üks pool, nt töötaja, ei ole nõus poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamisega, siis ei saa töösuhe sellel alusel lõppeda. Tööandja võib üksnes esitada ettepaneku poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamiseks, kuid töötaja võib ettepanekust keelduda. Hilisemate vaidluste vältimiseks, on soovitav keeldumisest teada anda kirjalikult.

TLS § 28 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning maksma töö eest kokkulepitud töötasu. Kui tööandja ei kindlusta töötajat tööga, ei anna kokkulepitud tööd, ei tee töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisi töö vastuvõtmisega viivitanud, kuid töötaja on töövõimeline ja valmis tööd tegema, siis peab tööandja aja eest, mil ta töötajat kokkulepitud mahus tööga ei kindlusta, maksma keskmist töötasu (TLS § 35).

Kui tööandja ei täida oma kohustusi, nt ei kindlusta töötajat kokkulepitud tööga, siis peaks töötaja pöörduma tööandja poole kirjalikult ja paluma rikkumise lõpetamist (nt paluma tööd). Tegemist on töötajapoolse hoiatamisega. Kui peale mitmekordseid kirjalikke pöördumisi (hoiatusi) ei ole tööandja oma rikkumist lõpetanud, siis tuleb kõne alla töötajapoolne erakorraline ülesütlemine tööandja rikkumiste tõttu TLS § 91 lg 2 alusel. Töötaja peab ülesütlemisavalduse esitama kirjalikult ning avaldusel selgitama ülesütlemise põhjuseid. Kui tööandja on avalduse kätte saanud, siis on tegemist kehtiva avaldusega. Kui töötaja ütleb töösuhte üles TLS § 91 lg 2 alusel, siis on töötajal õigus nõuda hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu alusel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere,
Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus on tähtajaline. Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele (TsÜS § 126 lg 1).
Tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus (TsÜS § 72). Igasuguste tahteavalduste tagasivõtmine on lubatud üksnes eelpool nimetatud sätte tingimustel (kui võtate tahteavaldust / allkirjastatud leping tagasi) või poolte kokkuleppel. Seega tahteavaldus jõustub selle jõudmisega adressaadini (ostjani) ja seda saab muuta või tühistada vaid poolte kokkuleppel (on ka teised võimalused, kuid Teie olukorras nende kohaldamine ei ole tõenäoline).

Tere,
Dokumendiga tutvumata ei ole mul võimalik teile asjakohast teavet anda, kuid üldiselt kõik kinnisvaraga müügiga seotud dokumendid peavad olema notariaalselt tõestatud vormis. Vastasel juhul need on tühised, s.t algusest peale kehtetud.