Õigus
Küsimus: Kuidas kajastada juhatuse liikme kulutused, kui ta tegelikult palka ei saa ja tööle vormistatud ei ole?06.10.2017
Tere!
Firma (alustas kevadel) asub Tartus. Firma juhatuse liige tasu ei saa ja pole ka tööle vormistatud, firmas autot pole. Nädalavahetusel käis juhatuse liige kahepäevast kursust läbi viimas Tallinnas isikliku autoga. Kuidas kajastada kulusid raamatupidamises? (auto, ööbimine jne)
Firma (alustas kevadel) asub Tartus. Firma juhatuse liige tasu ei saa ja pole ka tööle vormistatud, firmas autot pole. Nädalavahetusel käis juhatuse liige kahepäevast kursust läbi viimas Tallinnas isikliku autoga. Kuidas kajastada kulusid raamatupidamises? (auto, ööbimine jne)
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Küsimus: Kas KÜ juhatuse liikme tasu võib välja maksta isikliku sõiduauto kompensatsioonina?06.10.2017
Kas KÜ juhatuse liikme tasu võib välja maksta isikliku sõiduauto kompensatsioonina? Millised tingimused peavad sellisel juhul olema täidetud. Majanduskavas täpsustatud, et juhatuse liikme tasu võib sisaldada auto kompensatsiooni. Kui ei ole võimalik ja peab maksma mõne muu lepingu alusel, siis millised maksud makstakse juhatuse liikme tasult? Kas KÜ juhatuse liikmeks olemise peab registreerima TÖR-is?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Majanduskavas sisalduv täpsustus võib olla mõeldud olukorda, kus juhatuse liige saab küll juhatuse liikme tasu kokkulepitud suuruses, kuid suuruse määramisel on arvesse võetud, et selle eest ajab ta ka KÜ asju oma sõidukiga.
Juhatuse liikme tasu maksustatakse sotsiaalmaksu, tulumaksu ja pensionimaksega (kui isik on liitunud pensionisüsteemiga). Juhatuse liikme registreerimine TÕR-s toimub üksnes juhul, kui sellest tekib maksukohustus Eestis (MKS § 251 lg 4).
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Küsimus: Kas tulumaksu peab maksma päritud metsamaa müügist?06.10.2017
Pärisin maa peale isa surma. Nüüd kui ma seda müüa soovin, kas siis müügist saadud summast läheb tulumaks maha?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Küsimus: Kas ühiskondlikku kasulikku tööd on võimalik asendada raha maksmisega?05.10.2017
Tere
Kas ühiskondlikku kasulikku tööd on võimalik asendada raha maksmisega?
Kas ühiskondlikku kasulikku tööd on võimalik asendada raha maksmisega?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas tõendatakse kohtus lapse eluasemekulu, mis reaalselt koosneb pangalaenust ja kommunaalkuludest?05.10.2017
Tere,
Kuidas tõendatakse kohtus lapse eluasemekulu, mis reaalselt koosneb pangalaenust ja kommunaalkuludest. Pangalaen ei ole hageja nimel, aga hageja elab koos lapsega selles eramus ja maksab osa pangalaenust igakuiselt eramu omanikule nn üürina. Samas pangalaen ei ole mitte eramu omaniku, vaid tema lahutatud abikaasa nimel. Seega laenukohustust panga ees täidab ametlikult eramu omaniku eksabikaasa, kusjuures eramu omanik tasub poole igakuisest pangalaenust oma eksabikaasale osaliselt ülekandega, osaliselt sularahas.
KÜSIMUS1:Kuidas tõendada, et taoliselt vormistatud eramu pangalaen moodustab lapse eluaesemekulu?
Antud juhul on 4-liikmelise pere eluasemekulu 500€ + 320€ = 820€/kuus, millest lapse osa eluaseme kulust on 205€/kuus.
KÜSIMUS 2: kas lapse eluasemekulu tõendamine on kohtus vältimatu või käsitleb kohus eluaseme kulude kuu suurust eelkõige mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt?
Tänan
Kuidas tõendatakse kohtus lapse eluasemekulu, mis reaalselt koosneb pangalaenust ja kommunaalkuludest. Pangalaen ei ole hageja nimel, aga hageja elab koos lapsega selles eramus ja maksab osa pangalaenust igakuiselt eramu omanikule nn üürina. Samas pangalaen ei ole mitte eramu omaniku, vaid tema lahutatud abikaasa nimel. Seega laenukohustust panga ees täidab ametlikult eramu omaniku eksabikaasa, kusjuures eramu omanik tasub poole igakuisest pangalaenust oma eksabikaasale osaliselt ülekandega, osaliselt sularahas.
KÜSIMUS1:Kuidas tõendada, et taoliselt vormistatud eramu pangalaen moodustab lapse eluaesemekulu?
Antud juhul on 4-liikmelise pere eluasemekulu 500€ + 320€ = 820€/kuus, millest lapse osa eluaseme kulust on 205€/kuus.
KÜSIMUS 2: kas lapse eluasemekulu tõendamine on kohtus vältimatu või käsitleb kohus eluaseme kulude kuu suurust eelkõige mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt?
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt kirjeldatud alusel tuleks eluasemekuluna käsitleda üüri ja kommunaalkulusid, liites need ühe kuu lõikes kokku ja jagades vastavalt perekonnaliikmete arvule, leides selliselt lapse osa. Üüri maksmist saab tõendada üürilepinguga, konto väljavõttega, ka üürileandja kinnitusega.
Kohtus tuleb kindlasti lapse eluasemekulusid tõendada (seda muidugi juhul, kui nõutav elatis ületab kehtivat elatismiinimumi, kuivõrd miinimumsuuruses elatise nõudmisel kulutusi tõendada ei ole vaja).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saaksin elatise maksmise korral lapse elukoha enda juurde?05.10.2017
Olen oma last esimestel eluaastatel kasvatanud täisajaliselt. Kuna isa hakkas valetama, et minul olevat vaimse tervisega probleeme, siis määrati kohtus lapsehooldusõigust talle. Ma olen üritanud ka varem hooldusõigust tagasi saada, aga sain vaid suhtemisõiguse. Olen lapse eest kogu aeg hoolitsenud ja talle vajalikke tarbeasju ostnud. Nüüd kui laps on 10-aastane, tegi isa elatise nõude. Mulle tundub, et kui isa väide on, et ma olevat viletsa tervisega, ei peaks ta minu käest elatist nõudma. Isa peaaegu ei tööta. Soovin last ise kasvatada, aga peale isa elatise avaldust arvas kohus, et peaksin lapsele elatist maksma. Praegu on minu sissetulek liiga madal, et kogu ulatuses maksta. Lisaks sellele on vajalik, et ma lapsele isiklikult ostaks talle vajaliku, sest ei ole teada, mille peale isa raha kulutab. Kas saaksin elatise maksmise põhjal lapse elukoha enda juurde?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te ei jõua lapse elukohas lapse isaga kokkuleppele, tuleks hooldusõiguse kuuluvuse muutmiseks avaldusega kohtusse pöörduda. Enne kohtusse pöördumist võiksite siiski üritada asja kokkuleppel lastekaitsetöötaja vahendusel lahendada.
Kuniks lapse elukohaks on tema isa elukoht, tuleb tasuda lapse ülalpidamiskulude osaliseks katmiseks elatist vastavalt kohtulahendile.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mittebioloogiline isa, kes on sünnitunnistusel ja kellelt ka välja nõutud elatis, saab isaduse vaidlustada?05.10.2017
Tere,
Mul on kohtu poolt lapsele välja nõutud alimendid isa poolt, kuid ta pole neid maksnud. Lapse isa, kes pole tema bioloogiline isa, aga on märgitud tema sünnitunnistusele, pole alimente maksnud. Tahaks teada, et kui nüüd asi kohtutäiturite kaudu edasi ajada, mis rahalised kahjud mul võivad ette tulla? Mõtlen kui isa peaks kohtus tõestama, et pole lapse bioloogiline isa ja loobub isadusest, kas siis mina pean need kohtu kulud kinni maksma? Kas lapse nö isal on üldse võimalik otsus kohtus vaidlustada kui elatisraha nõue jõustus juba selle aasta juunis? Sooviks teada siis kuidas edasi toimida, kui sünnitunnistusel pole lapse bioloogiline isa, aga kohtu poolt on alimendid peale pandud, kohtuotsus tehtud ja isa pole alimente maksnud?
Aitäh vastamast
Mul on kohtu poolt lapsele välja nõutud alimendid isa poolt, kuid ta pole neid maksnud. Lapse isa, kes pole tema bioloogiline isa, aga on märgitud tema sünnitunnistusele, pole alimente maksnud. Tahaks teada, et kui nüüd asi kohtutäiturite kaudu edasi ajada, mis rahalised kahjud mul võivad ette tulla? Mõtlen kui isa peaks kohtus tõestama, et pole lapse bioloogiline isa ja loobub isadusest, kas siis mina pean need kohtu kulud kinni maksma? Kas lapse nö isal on üldse võimalik otsus kohtus vaidlustada kui elatisraha nõue jõustus juba selle aasta juunis? Sooviks teada siis kuidas edasi toimida, kui sünnitunnistusel pole lapse bioloogiline isa, aga kohtu poolt on alimendid peale pandud, kohtuotsus tehtud ja isa pole alimente maksnud?
Aitäh vastamast
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Isaduse vaidlustamise tähtaeg on 1 aasta alates ajast, mil isikule said teatavaks asjaolud, mis annavad aluse põlvnemise vaidlustamiseks. Kui näiteks mõlemad vanemad olid juba lapse sünni hetkel teadlikud, et lapse sünnitunnistusele märgitud mees ei ole lapse bioloogiline isa, lõppes isaduse vaidlustamise tähtaeg lapse 1 aastaseks saamisel. Seega sõltub ka vastus Teie küsimusele konkreetsetest asjaoludest, millest mul kahjuks ülevaadet pole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas teenuse auditeerimisel ei peaks olema tõendamiskohustust, sest ei nõustu nende väitega ja seetõttu kaotasin preemia 55 eurot?05.10.2017
Tere
Töötan klienditeenindajana ja kord kvartalis toimub audit minu töö üle. Siiani on see olnud 100 protsenti. Seekord leidis audit, et ma küsisin küll soodusdokumendi olemasolu, aga ei küsinud seda näha. Ei ole selle väitega nõus, kuna alati vaatan ka dokumenti. Tööandja usub aga kontrolli. Siin on ju sõna sõna vastu. Mida on võimalik mul teha, et oma õigusi kaitsta? Üks kontroll kvartalis vähendas selle lausega minu tulemustasu 55 eurot. Kas ei peaks olema kontrollil peale lause ka tõendamiskohustus?
Ette tänades
Töötan klienditeenindajana ja kord kvartalis toimub audit minu töö üle. Siiani on see olnud 100 protsenti. Seekord leidis audit, et ma küsisin küll soodusdokumendi olemasolu, aga ei küsinud seda näha. Ei ole selle väitega nõus, kuna alati vaatan ka dokumenti. Tööandja usub aga kontrolli. Siin on ju sõna sõna vastu. Mida on võimalik mul teha, et oma õigusi kaitsta? Üks kontroll kvartalis vähendas selle lausega minu tulemustasu 55 eurot. Kas ei peaks olema kontrollil peale lause ka tõendamiskohustus?
Ette tänades
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama töö eest makstava tasu suurust, sealhulgas seda, millistest komponentidest ja kuidas töötasu kujuneb (nt lisatasu, tehingutelt makstav tasu jms). TLS ei sätesta, millistest osadest peab töötasu koosnema. Seega eelkõige on tegemist pooltevahelise kokkuleppega. Töötasu erinevate komponentide, nt lisatasu puhul tuleb hinnata, kas makstav lisatasu on tööandja ühepoolselt määratav preemia või on tegemist töötasu osaga. Tööandja poolt ühepoolselt määratava lisatasuga on tegemist nt jõulupreemia maksmisel, mida makstakse üks kord aastas ja mille maksmist või mittemaksmist võib tööandja ühepoolselt muuta. Töötajal ei ole igakuiselt õigus nõuda tööandja poolt ühepoolselt makstavat preemiat. Kui tegemist on töötasu osaga, siis saab seda muuta, sh vähendada üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 12).
Kui lisatasu on tasu töö tegemise eest, siis üldjuhul on tegemist töötasu osaga. Lisaks võib vastavasisulise näite tuua Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-10, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et tööandja (k.a ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks. TLS § 12 kohaselt ei saa tööandja töötasu, sh töötasu eri komponente ühepoolselt vähendada ega muuta. Nt kui lisatasu on kirjas üldsõnaliselt, nt “lisatasu saadakse heade töötulemuste eest” ning töötaja saab lisatasu igakuiselt oma tavaliste tööülesannete täitmise eest ning määratud ei ole konkreetseid kriteeriumeid, siis on lisatasu näol tegemist tasuga töö tegemise eest ehk töötasu osaga, mida tööandja ei saa ühepoolselt vähendanda.
Seega antud juhul tuleb hinnata, milline on Teie ja tööandja vaheline töötasu kokkulepe. Nt kui kokkulepe on, et töötasu on fikseeritud summa või koosneb lisatasust, mille puhul ei ole konkreetseid kriteeriumid määratud, siis ilma töötaja nõusolekuta ei saa seda vähendada. Ka auditi ootustele mittevastav tulemus ei ole sellisel juhul aluseks töötasu vähendamiseks. Ootustele mittevastava auditi korral saab tööandja teha töötajale hoiatuse, kuid trahvimist või töötasu ühepoolset vähendamist TLS ette ei näe.
Kui töötasu koosneb eri kompentidest, siis peab olema selge, millise ülesande täitmise eest, millist tasu saadakse. Nt kui on kokku lepitud, et töötaja saab 100 € konkreetse lisaülesande täitmise eest, siis on selge, et kui nimetatud ülesannet ei tehta, siis ei ole töötajal õigus nõuda ka tasu ülesande eest, mida ei ole täidetud 100€.
Kui töötaja leiab, et tema töötasu on ebaseaduslikult vähendatud, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole ja nõuda saamata jäänud töötasu. Saamata jäänud töötasu on õigus nõuda kuni 3 aastat tagant järele. Töövaidluskomisjonis peab tööandja tõendama, et töötasu on vähendatud poolte kokkuleppel või seaduslikel alustel. Töötaja esitab omapoolse seisukoha ja tõendid.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas veenäidikute nähtavus ja juurdepääsu normid on seadusega reguleeritud või peabki neid redeliga vaatamas käima?04.10.2017
Tere.
Hakkan uut korterit ostma mis on kohe kohe valmimas. Ehitustööde akt on juba vastu võetud.
Veenäidikud on lae all ja luugiga kaetud. Kahjuks ei ole aga võimalik nende näite fikseerida. Ainuke viis oleks ronida näiteks tooli peale, käsi sügavale laealla ajada ja telefoniga või fotoparaadiga pildistada. Mulle tundub see täiesti jabur ja vastuvõetamatu. Kuna aktile on juba allkiri antud, kas on üldse võimalik nõuda, et viga korda tehtaks ja näidikud oleks ilma igasuguste abivahenditeda nähtavad.
Kas näidikute nähtavus ja juurdepääsu normid on seadusega reguleeritud? Kui on, siis mis need nõuded on?
On ju täiesti loogiline, et näidikutele on kerge juurdepääs.
Tänud.
Hakkan uut korterit ostma mis on kohe kohe valmimas. Ehitustööde akt on juba vastu võetud.
Veenäidikud on lae all ja luugiga kaetud. Kahjuks ei ole aga võimalik nende näite fikseerida. Ainuke viis oleks ronida näiteks tooli peale, käsi sügavale laealla ajada ja telefoniga või fotoparaadiga pildistada. Mulle tundub see täiesti jabur ja vastuvõetamatu. Kuna aktile on juba allkiri antud, kas on üldse võimalik nõuda, et viga korda tehtaks ja näidikud oleks ilma igasuguste abivahenditeda nähtavad.
Kas näidikute nähtavus ja juurdepääsu normid on seadusega reguleeritud? Kui on, siis mis need nõuded on?
On ju täiesti loogiline, et näidikutele on kerge juurdepääs.
Tänud.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui paigaldatud veemõõtja nendele tingimustele ei vasta, siis on nõude esitamine õigustatud. Eelnevalt allkirjastatud korteri vastuvõtu akt sellise nõude esitamist ei takista.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Millal algab "uus parkimine", ehk kui palju peab olema auto liikunud, et loetaks uueks parkimiseks?04.10.2017
Tere!
Koostati väärteoprotokoll, sest väidetavalt olen kella keeranud ning autot liigutanud vaid 10cm. Tõestusmaterjaliks märja ilmaga tehtud pildid rehvist parkimise alguses ning tunni pärast mil uus parkimisaeg märgitud.
Küsimus on - mis hetkeks saab parkimist vaadelda kui uut parkimist, kas selleks on mingi teatud vahemaa mille pean läbima, et võiksin samale parkimiskohale tagasi parkida ning märkida uue parkimisaja?
Kas selliste tõenditega on alust koostada väärteoprotokoll kui mina saan väita, et olen sõitnud ringi ümber kvartali ja alustanud siis uut parkimist, mis on lubatud. Ning kas tegelikult on see vajalik või algaks uus parkimine lihtsalt ka auto liigutamisel uuele parkimiskohale? Seda enam, et pole ka märgistatud täpsed parkimiskohad?
Koostati väärteoprotokoll, sest väidetavalt olen kella keeranud ning autot liigutanud vaid 10cm. Tõestusmaterjaliks märja ilmaga tehtud pildid rehvist parkimise alguses ning tunni pärast mil uus parkimisaeg märgitud.
Küsimus on - mis hetkeks saab parkimist vaadelda kui uut parkimist, kas selleks on mingi teatud vahemaa mille pean läbima, et võiksin samale parkimiskohale tagasi parkida ning märkida uue parkimisaja?
Kas selliste tõenditega on alust koostada väärteoprotokoll kui mina saan väita, et olen sõitnud ringi ümber kvartali ja alustanud siis uut parkimist, mis on lubatud. Ning kas tegelikult on see vajalik või algaks uus parkimine lihtsalt ka auto liigutamisel uuele parkimiskohale? Seda enam, et pole ka märgistatud täpsed parkimiskohad?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee