Korteriomandiõigus


Küsimus: Kas nii saab, et korteriühistu juhatus soovib muuta põhikirja ja hakata makseid koguma seaduses sätestatust erinevalt?07.03.2018

Tere,
Korteriühistu juhatus soovib muuta põhikirja ja lisab selle sisusse punkti, mille järgi korteriomanikud peavad tasuma makseid erinevalt seadusest (korterite põhiselt). Minu korter on 2-toaline, kuid korterelamus on enamuses 3-4 toalised korterid. See tähendab, et mina hakkan tasuma sama palju kui 4-toalise korteri omanik.
Mina hääletan loomulikult sellise põhikirja vastu ja lasen kanda vastuväite ja eriarvamuse protokolli. Mida minul edasi teha, kui raamatupidaja teeb minule arvestust ikka korteri põhiselt?
Tänud

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Andry Krass
loe lisaks
Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 2 kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha seadusest sätestatust erineva kulude jaotuse aluse, kui see on mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.
Seadusandja on loetlenud mõistliku olukorrana kulude jaotust, kus tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasutakse pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

Olukorras, kus korteriühistu majanduskulud tekivad eranditult kaasomandi eseme majandamise tulemusena, saab eelviidatud seadusesättega olla kooskõlas olukord, kus korteriühistu poolt kantu kulu jaotatakse kõigi korterite vahel ja/või mõõturite (vesi, elekter, gaas) näitudest lähtudes.

Kui korteriühistu korteripõhise kulude jagamise sätte siiski põhikirja sisse viib, siis annab KrtS § 40 lg 3 korteriomanikule õiguse keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

Korteriomaniku huvide igakülgse kaitsmise huvides on siiski soovitav pöörduda selles olukorras ka maakohtu poole, ning paluda korteriühistu üldkoosoleku ostus uue põhikirja kinnitamise kohta kehtetuks tunnistada.
Alates 01.01.2018 vaatab maakohus sellised küsimused läbi hagita menetluses, mis tagab kohtusse pöörduva korteriomaniku huvide varasemast parema kaitse, kuna kohus lähtub uurimispõhimõttest ning korteriomanik ei pea kartma seda, et tema avalduse rahuldamata jätmise korral mõistetakse temalt välja ka korteriühistu menetluskulud.
Korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise avaldus tuleb esitada maakohtule 60 päeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ