Õigus

Tere
Millised võimalused on Eesti Vabariigis, kui abikaasad lahutavad võrdsetel alustel ja soovivad võrdselt kulutusi edaspidi peale lahutust jagada? Kas on võimalik notariaalselt leppida kokku (kas selleks piisab ka lihtviisilisest omavahelisest nö notariaalsest lepingust)? Kui sooviks jagada kulutusi nii, et ühe lapse kohta kannab kumbki lapsevanem veerand miinimumpalga summast. Või ei ole see piisav ja peab ikkagi kohtu kaudu mõlemale lapsevanemale hakkama elatisraha vähendamist taotlema? Teine küsimus, et kas ühe lapse elukohaks saab ka määrata notariaalselt kaks elukoha aadressi, kuna reaalselt lapse kodu ongi kahes kohas?
Ette tänades,

Tere.
Oleme elukaaslasega ostmas vana talukohta, mille nimeks on xxx (väga tuntud poliitiku perekonnanimi). Erinevatel põhjustel sooviksime nime muuta. Omavalitsusest sai juba uuritud, saan aru, et muutmiseks peab olema mõjuv argument ja lihtsalt sellepärast, et vana nimi ei meeldi, ei hakata seda muutma. Vana nimi on tegelikult eelmiste omanike perekonna nimi ja samanimeline teine krunt, mida meile ei müüdud, asub meie krundi kõrval. Kõrval olev krunt jäetakse omaniku sõnul lastelastele, kes tulevikus sinna midagi rajada soovivad. Omavalitsuse sõnul pole ka see piisav põhjus muutmiseks, kuna kõrvalolev krunt on hoonestamata. Kas meie nimemuutmissoovi saaks tegelikult põhjendada ka sellega, et tulevikus oleks endisel omanikul võimalik kasutada oma vana nime?
Ja kui nüüd mõelda ümberkaudsetele loodusobjektidele/loodusele, siis selle nimega ei saaks kinnistu nime kuidagi seostada. Pigem asub talu oru/kalda serval, paksu segametsa ääres/sees. Saan aru, et nimede panekul oleks soovitav lähtuda ka loodusest selle ümber.
Ja kui nüüd mõelda poliitikale, siis viitab vana nimi ju tegelikult ühele kindlale erakonnale. Kas ka see võiks olla põhjus nime muutmisel?
Minu küsimus on: millistele seaduslikele alustele saaksin oma nimemuutmis soovis tugineda ja mis oleksid piisavad ja põhjendatud, et seda arvestatakse?

Tänades

Tere. Korteriühistul on sõlmitud leping haldusfirmaga. Haldusfirma sõlmis ekslikult ühistule topeltkindlustuse, seda ka ise tunnistades. Kehtiva kindlustuse poliis ja arve oli halduril olemas. Nüüd nõuab haldusfirma hea tahte avaldusena topeltkindlustuse kulude katmist korteriomanike poolt, viidates, et summa on marginaalne. Eelnevalt ei olnud küsitud korteriomanike nõusolekut lepingu sõlmimise osas, polnud saadetud kindlustuslepingut eelnevalt tutvumiseks, ei olnud informeeritud kindlustusfirma vahetumisest, ei olnud teemat arutatud ei koosolekul ega saadetud meili teel infot, ka teavitati lepingust korteriomanikke alles 2 kuud pärast lepingu kehtima hakkamist. KÜ juhatuse õhutamisel hääletati üldkoosolekul häälteenamusega, et korteriomanikud katavad topeltkindlustuse kulud. Kas selline otsus on õiglane nende suhtes, kes polnud nõus halduri poolset eksimust ise kinni maksma?

Tere,
Meil on kaasomandis tuba korteris endises ühiselamumajas. Peale meid on veel kolm omanikku ja ühine köök. Meie toas keegi ei ela, aga korteriköögis toimus kindlustusjuhtum (mitte meie süül) ja kindlustusselts nüüd esitab kahjuhüvitamise nõude meile. Kindlustusselts nõuab ainult meilt kogu võla maksmist, nemad väidavad, et võlausaldaja ei pea pöörduma kõikide võlgnike poole vaid võib oma suva järgi valida ükskõik millise võlgniku ja esitada see temale. Aga kui meil on ainult 18/100 kaasomandist, miks meie peame maksma kogusummat? Kas on võimalus seda vältida? Ja maksta ainult 18/100 nõuest.
Ette tänades

Kui on kehtiv väärtegu piletita sõidu eest, kas siis ei saa aasta aega juhilube teha?

Tere
Lapsetoetus, mida makstakse lapse kuni 16. eluaasta saamiseni ja õppimise korral kuni 19. eluaastani. Oleme lapse emaga juba ca 5 a lahus, ametlikult abielus pole olnud, lapsehooldus jagatud 1 nädal ja 1 nädal ja minu vabal nädalal ta ikkagi päris palju minuga (peale kooli minu juurde, viin teda trennidesse ja ka koju ema juurde kuna töö võimaldab ja see ainult tore mulle). Kulud samuti - kool, söögiraha, huviringid, trennid jagame võrdselt. Siit minu küsimus - lapsetoetus läheb ema arvele aga kuu alguses kui arveid klaarime, ei tule see teemakski, kas lapsetoetus on mõeldud nö lahuselavatele võrdsetel tingimustel jagavatel vanematel konkreetselt ühele vanemale või võrdsete jagamistingimuste korral peaks ka see võrdselt jagatud olema?

Lugupidamisega!

Tere
Vahetasin töökohta 2 a tagasi organisatsiooni siseselt ja tööpakkumisse (kirjalik) jäi ka sisse premeerimissüsteem, mis on korra aastas makstav tulemustasu, mille kriteeriumid (eesmärgid) lepitakse igal aastal kokku ja allkirjastatakse. Lepingu järgi on mul kaks rolli, Team leader ja Migration Manager. Olin selles uues osakonnas ainuke töötaja lisaks juhile sellel hetkel kui mind värvati, hiljem on juurde tulnud töötajaid ja tiimijuhte.
Kas tööandjal on õigus minult see tasu lihtsalt ära kaotada kuigi organisatsioonis on see tasustamissüsteem jätkuvalt kasutusel. Minu lepingus ega tööülesannetes muudatusi pole tehtud. Põhjuseks öeldakse, et sellel positsioonil (Team Leader) pole seda tasu ette nähtud ja teised tiimijuhid seda ei saa. Samas pole kellelgi teisel kahte rolli lepingujärgselt ning ma ei oleks ka seda pakkumist vastu võtnud ilma selle tasuta.
Aitäh!

Tere, mul lõppes töösuhe tööandjaga TLS §86 lg1 alusel 12.04.2018. Pole siiamaani lõpparvet saanud. Kui kiiresti peaksin ma lõpparve saama?

Heade soovidega

Tervist!
Ema päris aastaid tagasi isa surma järel kogu ta vara (lapsed ei saanud midagi). Nüüd on ta aga pärandi teinud kaugelt sugulasele jättes oma kolm last kõigest ilma. Kas lastel on õigus pärandile?
Elame mehega koos 8 aastat kuid pole abielus. Mõlemal on lapsed, kuid pole ühiseid lapsi. Kuidas käib pärimine kas minu või tema surma korral. Enne kooselu on mul ostetud pangalaenuga korter mida maksan ka praegu ning auto. Kas see on minu vara või ühisvara?

Tere! Sooviksin teada hooldusõiguse kohta. Lapse isa ei ole eestlane ja elab välisriigis. Laps on sündinud välisriigis aga elab Eestis ja on sisse kirjutatud hetkel Eesti isa nõusolekul. Kas on võimalik sel juhul Eesti kohtu kaudu taotleda emal ainuhooldusõigust? Või tuleb seda teha välisriigi kohtu kaudu? Tänan!