Õigus
Küsimus: Kas on võimalik taotleda lühemat karistust, et saaks lube teha?23.04.2018
Tere
Sain kriminaalkaristuse ilma lubadeta joobes juhtimise eest. Tänase seisuga ootan, et karistus kustuks registrist, et saaksin esmaseid juhilube tegema hakata. Kas on kuidagi võimalik taotleda ennetähtaegset karistuse kustumist? Joove oli üsna piiri peal s.t. 1.5 promilli kandis. Karistuseks tuli 1 aasta tingimisi ning peale seda lubade väljastamise keeld kuni karistuse kustumiseni registrist (kolm aastat peale karistuse lõppu). Tundub üsna karm piirang arvestades, et juhilubade olemasolul võib sarnase teo eest juhiload ära võtta 1 kuu kuni 3 aastaks. Kui juhilube ei ole olnud siis on igal juhul piirang kolm aastat.
Sain kriminaalkaristuse ilma lubadeta joobes juhtimise eest. Tänase seisuga ootan, et karistus kustuks registrist, et saaksin esmaseid juhilube tegema hakata. Kas on kuidagi võimalik taotleda ennetähtaegset karistuse kustumist? Joove oli üsna piiri peal s.t. 1.5 promilli kandis. Karistuseks tuli 1 aasta tingimisi ning peale seda lubade väljastamise keeld kuni karistuse kustumiseni registrist (kolm aastat peale karistuse lõppu). Tundub üsna karm piirang arvestades, et juhilubade olemasolul võib sarnase teo eest juhiload ära võtta 1 kuu kuni 3 aastaks. Kui juhilube ei ole olnud siis on igal juhul piirang kolm aastat.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda KÜ-lt enne rõdu klaasimist, et teostatakse selle seisukorra ekspertiis?21.04.2018
Tere,
kas mul on õigus nõuda KÜ-lt enne rõdu klaasimist, et teostatakse ekspertiis selle seisukorrast. Maja on aastast 1979, enamus rõdusid on juba kinni klaasitud, kõik erimoodi. Kes kinni maksab rõdu remondi ja ekspertiisi?
Ette tänades
kas mul on õigus nõuda KÜ-lt enne rõdu klaasimist, et teostatakse ekspertiis selle seisukorrast. Maja on aastast 1979, enamus rõdusid on juba kinni klaasitud, kõik erimoodi. Kes kinni maksab rõdu remondi ja ekspertiisi?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes vastutab, kui pidime veeavarii korral sulgema keskse kraani, mis oli vana ja murdus?21.04.2018
Tere! Olen üürnik ja korteris tekkis vannitoas uputus. Hädaolukorras proovisime kraanid kinni keerata, aga paraku oli üks kraanidest vana keskse sooja vee (nüüd on kasutusel boiler) kraan, mis tekitas ülemise ja üleülemise korruse köögilagedele kahjustusi. Kindlustuse kaudu nõutakse nüüd korteriomanikult suuri summasid. Haldav firma ütles, et see on maja eripära. Kas haldav firma poleks pidanud likvideerima võimaluse, et sellist kraani kellelgi üldse oleks võimalik keerata, kui terve maja süsteem muudeti? Või panema kinni need torud vastavatest kohtadest? Kes antud juhul vastutab? Aitäh!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 34 kohaselt tuleb esitada juhtumist tulenev kahunõue korteriühistu vastu, kes peab otsustama, kas nõue üldse on põhjendatud või mitte.
Kuna võimalikeks vastutavateks isikuteks on ka kahju saanud korterite omanikud (kellelt kindlustusselts nõude omandas), ning haldusfirma selgitustest nähtuvalt pidi korteriühistu olema veekraanidega seotud probleemist teadlik, siis ei saa olukorda kindlasti nii lihtsustatult (so vastutab korter, kust vesi tuli) lahendada.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida mõistetakse korteriomandi kaasomandi osa all?21.04.2018
Ma ei saa aru, kas see tähendab seda, kui üks korter on kaasomandis, on see korteriomanike ühises kasutuses olevad ruumid ja maa või siis hoopis midagi muud. See väljend on kasutuses Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 22 (1).
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Igale korteriomanikule kuulub eelnimetatud kaasomandi esemest mõtteline osa, mille suurus on kantud kinnistusregistris korteriomandi registriosa I jakku. Kaasomandi osa suurus on reeglina vastavuses korteri üldpinna suhtega kõigi korterelamu korterite üldpinda.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes korvab tööl käimiseks vajaliku rendiauto kulu, kas avarii süüdlane, kes mu auto lõhkus?20.04.2018
Tere,
Soomes toimus ahelavarii, kus süüdlane on teada. Tegemist oli Eesti firma autoga. Kui tema kindlustus korvab minu auto remondikulud, kes hüvitab rendiauto kasutuse seniks kui ma pean oma auto remonti andma ja ise Soomes tööl käima? Auto tööle sõiduks vajalik.
Ette tänades,
Soomes toimus ahelavarii, kus süüdlane on teada. Tegemist oli Eesti firma autoga. Kui tema kindlustus korvab minu auto remondikulud, kes hüvitab rendiauto kasutuse seniks kui ma pean oma auto remonti andma ja ise Soomes tööl käima? Auto tööle sõiduks vajalik.
Ette tänades,
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas hallata kaasomandis maja, millele ei saa korteriomandeid moodustaja ja kõik kulud on ühe inimese vastutada?20.04.2018
Tere! Kuidas toimida, kui majal on 4 kaasomanikku, kuid korteriomandeid ei saa moodustada, sest pole piisavalt parkimisruumi. Hetkel on maja gaasiküttel 1 näidik, küttekulud jagatakse vastavalt kaasomandi osa suurustele. Elektrinäidikud on igal kaasomandil eraldi, veemõõtjad samuti, kuid kõik lepingud on ühe kaasomaniku nimel ja arved tulevad ühele kaasomanikule, kes need ka tasub. Seega nagu teostab edasimüügiteenust ülejäänud 3 kaasomanikule.
3 kaasomanikku tasuvad oma makseid esitatud arvete alusel sageli hilinemisega, osasid makseid arvetel ei aktsepteeri (hooldus, mille alla käib lume ajamine, lehtede koristus, muru niitmine jne), raamatupidamisteenus v. edasimüügiteenus, kus tuleb tasuda kõigi kaasomanike eest esitatud arvete alusel, vaatamata sellele, kas nad maksavad õigeaegselt või mitte, nn. raamatupidamisteenus, mis on kulude arvestamise, arvete koostamise, pangaülekannete jne eest.
Kuidas sellisel puhul toimida, kui osa ostu puhul 1 lepingul on kirjas, et kaasomanik sõlmib ise vee, elektri ja gaasilepingud, 2 lepingul seda kirjas pole ja kas on võimalik sundida kaasomanikke ise oma teenuste eest tasuma, et saada välja vahendaja rollist. Mida teha juhul, kui keegi jätab tasumata ja kas siis on võimalik võlgnik süsteemist välja lülitada. Sellise ekstreemsuseni ei sooviks muidugi minna.
Kuna olukord on täiesti absurdne, mingit kokkulepet pole võimalik saavutada, siis kuidas edasi toimida?
3 kaasomanikku tasuvad oma makseid esitatud arvete alusel sageli hilinemisega, osasid makseid arvetel ei aktsepteeri (hooldus, mille alla käib lume ajamine, lehtede koristus, muru niitmine jne), raamatupidamisteenus v. edasimüügiteenus, kus tuleb tasuda kõigi kaasomanike eest esitatud arvete alusel, vaatamata sellele, kas nad maksavad õigeaegselt või mitte, nn. raamatupidamisteenus, mis on kulude arvestamise, arvete koostamise, pangaülekannete jne eest.
Kuidas sellisel puhul toimida, kui osa ostu puhul 1 lepingul on kirjas, et kaasomanik sõlmib ise vee, elektri ja gaasilepingud, 2 lepingul seda kirjas pole ja kas on võimalik sundida kaasomanikke ise oma teenuste eest tasuma, et saada välja vahendaja rollist. Mida teha juhul, kui keegi jätab tasumata ja kas siis on võimalik võlgnik süsteemist välja lülitada. Sellise ekstreemsuseni ei sooviks muidugi minna.
Kuna olukord on täiesti absurdne, mingit kokkulepet pole võimalik saavutada, siis kuidas edasi toimida?
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/
Sellisel juhul on võimalik taotleda kohtult kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamise viisid sätestab Asjaõigusseaduse § 77 lg 2. Antud juhul oleks ilmselt kõige mõistlikum viis reaalosadeks (korteriomanditeks) jagamine. Parkimisruumi vähesus ei saa küll takistuseks olla.
Küsimus: Kas ka kinkijal on õigus pretendeerida kinnisvarale, mille ta kinkis, kuid mina pärisin selle kingisaaja surma järel?19.04.2018
Minu onu on saanud kinnisvara kinkelepingu alusel kuid nüüdseks on onu surnud ja mina olen pärija. Kas ka kinkijal on õigus pretendeerida sellele kinnisvarale peale onu surma? Ja kas minule, kui pärijale, kohalduvad kõik kinkelepingus määratud tingimused (nt kinkija võib elu lõpuni sees elada)?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Kui kinkija peaks olema samuti pärija (näiteks olukorrad, kus laps kingib kinnisvara oma vanemale ja siis vanem sureb ära), siis tal on samuti pärimisseadusest tulenevad õigused ja seega ka õigus vastavale kinnivarale. Kui aga kinkija pärija ei ole ning ta on kinklepinguga kõnealuse kinnisvara varem ära andnud, siis tal õigust vastavale kinnisvarale enam ei ole.
Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Kinkelepingus määratud tingimused kehtivaid üldjuhul seega ainult kinke saanud isiku suhtes. Kui näiteks isiklik kasutusõigus (õigus elu lõpuni sees elada) on kantud kinnistusraamatusse, siis on see kehtiv ka kinnisasja igakordse omaniku suhtes. Küll aga on teoreetiliselt võimalik, et tegemist on kohustustega, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga ning seega on tegemist ka pärijale ülemineva kohustusega. Konkreetse hinnangu andmiseks peab vastavaid tingimusi/kohustusi täpsemalt analüüsima.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas FIE-ks registreerimine on õiguspärane, kui on lõpetatud tema pankrotimenetlus ning alustatud võlgadest vabastamist?19.04.2018
Eraisik on registreerinud ennast FIE-ks, tema vastu on lõpetatud pankrotimenetlus ning on alustatud võlgadest vabastamise menetlus, mis kestab kuni aastani 2020.
Kas FIE-ks registreerimine on õiguspärane?
Kas FIE-ks registreerimine on õiguspärane?
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Seega on ettevõtlusega (sh FIE-na) tegutsemine õiguspärane, kuid teenitud tulust 75% tuleb loovutada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas ma saan mulle testamendiga määratud annaku omanikuks?19.04.2018
Tere.
2017 aasta suvel sain notarilt teate mulle testamendiga määratud annakust. Annakuks on maatükk, mis on määratud mulle ja veel kahele isikule võrdsetes mõttelistes osades. Enne testaatori surma üks annakusaaja suri. Notari kirjas oli märgitud, et siis jääb annakusaajaid 2, kolmas annakuosa jääb pärijale endale. Pärija moodustas omaalgatusel kolm eraldi katastriüksust (testamendis seda nõuet polnud).
Notar andis kirjas teada, et tulla koos pärijaga notarisse annaku - kinnistu mõttelise osa üleandmist vormistama. Enne minekut aga selgus, et mina ilma teise annakusaajata endale oma osa ära vormistada ei saa (et ei saa otsustada, milline maatükk jääb mulle ja milline teisele annakusaajale).
Probleem on selles, et teine annakusaaja on eakas inimene, kes viibib juba pikemat aega hoolekandeasutuses ja arvatavalt tema tervislik seisund on selline, et vajaks eestkostet. Tema endaga pole mul õnnestunud kontakti saada, aga olen mitmel korral telefoni teel rääkinud tema tütrega. Tütar teatas kategooriliselt, et ta pole sellest asjaajamisest huvitatud ja eestkostjaks kindlasti ei hakka.
Kuidas ma pean toimima, et annak omandada.
1. Kas pärija saab mulle (ilma teise annakusaajata) üle anda olemasoleva kinnistu mõttelise osa vaatamata sellele, et ta on kinnistule moodustatud uued katastriüksused.
2. Kas võiks kõne alla tulla (kuna pärija on omaalgatuslikult kinnistule moodustanud eraldi katastriüksused), et pärija otsustab (pärimisseadus §59), millise maatüki saan mina ja millise teine annakusaaja, olgugi et testamendis ei ole seda otsesõnu kirjas.
Annakusaaja tunnistust ma taotlenud pole.
2017 aasta suvel sain notarilt teate mulle testamendiga määratud annakust. Annakuks on maatükk, mis on määratud mulle ja veel kahele isikule võrdsetes mõttelistes osades. Enne testaatori surma üks annakusaaja suri. Notari kirjas oli märgitud, et siis jääb annakusaajaid 2, kolmas annakuosa jääb pärijale endale. Pärija moodustas omaalgatusel kolm eraldi katastriüksust (testamendis seda nõuet polnud).
Notar andis kirjas teada, et tulla koos pärijaga notarisse annaku - kinnistu mõttelise osa üleandmist vormistama. Enne minekut aga selgus, et mina ilma teise annakusaajata endale oma osa ära vormistada ei saa (et ei saa otsustada, milline maatükk jääb mulle ja milline teisele annakusaajale).
Probleem on selles, et teine annakusaaja on eakas inimene, kes viibib juba pikemat aega hoolekandeasutuses ja arvatavalt tema tervislik seisund on selline, et vajaks eestkostet. Tema endaga pole mul õnnestunud kontakti saada, aga olen mitmel korral telefoni teel rääkinud tema tütrega. Tütar teatas kategooriliselt, et ta pole sellest asjaajamisest huvitatud ja eestkostjaks kindlasti ei hakka.
Kuidas ma pean toimima, et annak omandada.
1. Kas pärija saab mulle (ilma teise annakusaajata) üle anda olemasoleva kinnistu mõttelise osa vaatamata sellele, et ta on kinnistule moodustatud uued katastriüksused.
2. Kas võiks kõne alla tulla (kuna pärija on omaalgatuslikult kinnistule moodustanud eraldi katastriüksused), et pärija otsustab (pärimisseadus §59), millise maatüki saan mina ja millise teine annakusaaja, olgugi et testamendis ei ole seda otsesõnu kirjas.
Annakusaaja tunnistust ma taotlenud pole.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Annaku täitmise ehk mõttelise osa üleandmise osas on Teil tehniline takistus/probleem - üleandmist ja kinnistusraamatusse kande tegemist ei saa teha selliselt, et 1/3 osas jääb kanne tegemata või kantakse sinna surnud isik. Antud juhul on vajalik kõiki õigustatud isikuid, et kinnistusraamatusse uus kanne teha. Seega soovitan Teil leppida kokku konsultatsiooni aeg, kus saame juba konkreetsemalt analüüsida ning otsustada, kuidas on kõige mõistlikum edasi talitada - kas saab olukorra lahendada kohtuväliselt või tuleb selleks pöörduda kohtusse.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas isal on õigus vähendada laste elatist põhjendusega, et teeb lastega reisil olles kulutusi?18.04.2018
Tere,
Mul on 2 last vanuses 9a ja 10a. Laste isa maksab igakuiselt 250€ igale lapsele elatisraha. Sama osa panustan ka mina ja isegi rohkem. Ühe lapsega kohtub üle nädala R-P ja teise lapsega juba 8 kuud mitte. Laste isa planeerib sõita lastega reisile 7 päevaks. Kas tal on õigus vähendada elatist (viisa ostmiseks) ja reisil seotud kulutuste jaoks? Pannes mind fakti ette, et mina sõidan ja vähendan. Pakkusin laste isale kompromissi, et vähendad 5€ päevas lapse kohta toiduraha ja annan kaasa lastele ka taskuraha ning ülejäänud kulutused on tema kanda. Mis õigused minul on?
Mul on 2 last vanuses 9a ja 10a. Laste isa maksab igakuiselt 250€ igale lapsele elatisraha. Sama osa panustan ka mina ja isegi rohkem. Ühe lapsega kohtub üle nädala R-P ja teise lapsega juba 8 kuud mitte. Laste isa planeerib sõita lastega reisile 7 päevaks. Kas tal on õigus vähendada elatist (viisa ostmiseks) ja reisil seotud kulutuste jaoks? Pannes mind fakti ette, et mina sõidan ja vähendan. Pakkusin laste isale kompromissi, et vähendad 5€ päevas lapse kohta toiduraha ja annan kaasa lastele ka taskuraha ning ülejäänud kulutused on tema kanda. Mis õigused minul on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldise põhimõtte järgi on elatise vähendamiseks alust siis, kui elatist saava vanema kulutused (antud juhul Teie) vähenevad selle arvelt, et lapsed viibivad lahus elava vanemaga. Antud juhul vähenevad tõesti reisinädala jooksul Teie kulutused laste toidule, muutuvas suuruses eluasemekuludele, võibolla ka meelelahutusele, kuid samas püsikulude osas see endaga muutust kaasa ei too. Seega on alust elatisraha vähendamiseks eelkõige nende kulutuste osas, mis tõepoolest laste kodust eemalviibimise tõttu vähenevad.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand