Õigus

Sellisel juhul pärivad kõik ema ja isa lapsed võrdsetes osades, ka alaealised. Alaealiste pärijate puhul on kohustuslik teha pärija vastutuse piiramiseks pärandvara inventuur ning täisealise pärija korral on seda soovituslik nõuda olukorras, kus võlausaldajatel on pärandvara suhtes nõudeid, mis võivad osutuda suuremaks kui pärandvara väärtus, nagu see Teie olukorras paistab olevat. Pärandvara inventuuri saab aga pärija nõuda alles pärast pärandi vastuvõtmist.

Kohalik omavalitsus pärib isiku vara olukorras, kui on varem surnud või loobunud kõik pärijad, seega lisaks vanematele ja nende alanejatele sugulastele ka vanavanemad ning viimaste puudumise või loobumise korral nende otseliinis alanejad sugulased. Kui sugulastest pärijate ring on täielikult ammendatud ning sealt pärijat ei leidu, pärib kohalik omavalitsus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TäKS) § 13 lg 1 kohaselt antakse töötajale tasemeõppes õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva eest maksab tööandja töötajale TäKS § 13 lg 3 kohaselt keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu.

TäKS ei kehtesta, milliste õppetegevuste jaoks võib õppepuhkust kasutada. See tähendab seda, et töötaja võib õppepuhkuse ajal kirjutada lõputööd, valmistuda eksamiteks, teha koduseid töid, osaleda õppetöös jne. Õppepuhkus ei pea olema võetud ainult sessioonide ajal. Samuti ei ole ette nähtud erandeid täis- ja osalise tööaja alusel töötavatele töötajatele. Õppepuhkusele jäämisest teatab töötaja vähemalt 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis (TLS § 69 lg 3).

Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest järgmisel juhtudel:
1) Töötaja ei ole õppepuhkusele jäämisest teavitanud 14 kalendripäeva ette. Töötaja peab õppepuhkusele jäämisest teatama 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis kui õppepuhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse (TLS § 69 lg 3, TÄKS § 13 lg 6).
2) Töötaja soovib õppepuhkuse päeva või järjestikuseid õppepuhkuse päevi kasutada üksnes töötaja puhkepäevadel (TÄKS § 14 lg 1). Näiteks kui töötaja tööpäevad on E-R, kuid ta soovib õppepuhkust kasutada üksnes L ja P, siis on tööandjal õigus keelduda. Samas kui töötaja kasutab õppepuhkust E-P (selle aja sisse jäävad nii tööpäevad kui vabad päevad), siis õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa.
3) Töötaja õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu. Tööandjal on õigus nõuda õppeasutuse teatist tasemeõppes osalemise kohta. Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Erandiks on siis olukorrad, kus õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibides läbida osasid aineid. Sellisel juhul õppepuhkuse andmisest ja tasu maksmisest keelduda ei saa (TÄKS § 13 lg 2).

Seega kokkuvõttes võib öelda, et kui töötajal on olemas õiguslik alus õppepuhkuse kasutamiseks (nt õpib tasemeõppes), siis võib töötaja otsustada, milliste õppetegevuste tarvis ta soovib õppepuhkust kasutada ning seda, kas ta kasutab seda üksnes oma tööpäevadel või pikema perioodi vältel, mille hulka jäävad ka töötaja graafikujärgsed vabad päevad. Tööandja võib õppepuhkuse andmisest ja tasu maksmisest keelduda üksnes eeltoodud seaduslikel alustel. Kuna õppepuhkust võib kasutada kalendripäevades (mitte tööpäevades), siis ka tasu makstakse kalendripäeva põhiselt (mitte tööpäevades).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Haiguslehe väljastamise õigus on selleks pädeval isikul, kelleks on arst. Kui töötajal on kehtiv töövõimetusleht, siis edastatakse see kõikidele töötaja tööandjatele ning töötaja viibib töövõimetuslehel kõikide tööandjate juurest korraga. Kui arst on väljastanud töövõimetuslehe, siis peab töötaja järgima arsti ettekirjutusi oma tervise parandamiseks. On võimalik, et arst on soovitanud töötajal nt depressiooni puhul tervise parandamise eesmärgil viibida palju värskes õhus ja veeta lähedastega aega. Seega ainuüksi töötaja vaba aja veetmise võimalusi teades, ei saa tööandja hinnata, kas töövõimetusleht on väljastatud korrektselt või mitte.

Kui töötaja töötab mitteametlikult, siis ei ole võimalik töövõimetuslehte edastada töötaja kõikidele tööandjatele. Kuna tegemist on n.ö mustalt töötamisega, siis on võimalik pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole ning edastada vihje maksudest kõrvale hoidmise kohta.

Haigekassale on tööandjal võimalik edastada põhjendatud kahtlused töövõimetuslehe õigusliku väljastamise kohta. Haigekassal on pädevus uurida, kas töövõimetusleht on väljastatud õigetel alustel.

Tööandja võib töösuhte üles öelda seaduslikel alustel. Lühiajaline töövõimetus ei ole töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 92 lg 1 p 3 mõistes õiguslik alus töösuhte ülesütlemiseks. Tööandja võib töösuhte üles öelda, kui töötaja on viibinud pikalt töövõimetuslehel ning tema töökorraldus on häiritud. Pikaajaliseks töölt eemal viibimiseks loetakse TLS § 88 lg 1 p 1 kohaselt neljakuulist perioodi.

Olukorrad, mil tööandja võib töötajaga töösuhte erakorraliselt üles öelda, on järgmised:
1) TLS § 86 lg 1 - ülesütlemine katseajal. TLS § 6 lg 1 kohaselt on katseaja eesmärk hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Kui töötaja ei vasta katseaja eesmärkidele on tööandjal võimalik töösuhe üles öelda TLS § 86 lg 1 alusel. TLS § 86 lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Tööandja peab ülesütlemist kirjalikult ülesütlemisavaldusel põhjendama (TLS § 95 lg 2). Enne ülesütlemist tuleb tööandjal pöörata töötaja tähelepanu sellele, millised on katseaja eesmärgid, mida töötajalt oodatakse ning anda võimalusi töö tegemiseks katseaja eesmärkidega kooskõlla viimiseks.

2) TLS § 88 lg 1 p-d 1-2 - ülesütlemine töövõime vähenemise tõttu. Töövõime vähenemist eeldatakse, kui töötaja on viibinud haiguslehel kokku 4 kuud või on toonud arstitõendi, mille kohaselt käesolev töö on vastunäidustatud. Töövõime vähenemine võib olla ka olukord, kus töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega. See eeldab eelnevat hoiatamist.

3) TLS § 88 lg 1 p-d 3-8 - ülesütlemine töötaja rikkumis(t)e tõttu. Näiteks töötaja on põhjuseta töölt puudunud (tööluus), varastanud, joobes peaga tööle tulnud, rikkunud muid töökohustusi vms. Üldiselt eeldab erakorraline ülesütlemine eelnevat hoiatamist (TLS § 88 lg 3). Eelnevat hoiatamist ei ole vaja, kui tegemist on väga raske rikkumisega. Tööandja peab suutma tõendada ülesütlemise aluseks olnud asjaolusid.

4) TLS § 89 lg 1 - ülesütlemine majanduslikel põhjustel (koondamine). Koondamiseks peab olema ettevõttes toimunud töömahu vähenemine, töö ümberkorraldamine või on töö lõppenud muul juhul.

Seega kokkuvõttes võib öelda, et ainuüksi teadmine või oletused, et haigusleht on saadud seadusega vastuolus või ei täideta arsti ettekirjutusi, ei saa olla ülesütlemise aluseks. Tööandjapoolseks ülesütlemise aluseks saavad olla üksnes eelnimetatud põhjused,

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu/aktseaseltsi/mittetulundusühingu/sihtasutuse põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Seega tuleb ammendava vastuse andmiseks hinnata ka vastava juriidilise isiku põhikirja ning juhatuse liikmega sõlmitud kokkuleppeid (eelkõige juhatuse liikme lepingut).

Lisaks on oluline teada, et Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-191-12 tehtud lahendis märkinud, et juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg ei hakka kulgema mitte kahjust ega rikkumisest teadasaamisest, vaid rikkumise toimepanemisest.

Samuti märkis Riigikohus viidatud lahendis, et nimetatud aegumistähtaeg kehtib ka tahtliku rikkumise korral. Ehk kui juhatuse liige rikkus oma kohustusi tahtlikult, siis juhatuse liikme vastu esitatavale kahju hüvitamise nõudele ei kehti TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg. Kolleegium asus seisukohale, et TsÜS § 146 lg 4, mis sätestab tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaja kümme aastat kohustuste tahtliku rikkumise puhuks, ei ole kohaldatav juhatuse liikmete suhtes. Äriühingu juhatuse liikme vastu esitatavale kahju hüvitamise nõudele kohaldub üksnes viieaastane aegumistähtaeg.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. 2018.a kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt ei ole seadusega keelatud korteriühistu liikme esindaja määramise õigust piirata korteriühistu põhikirjaga.

Alates 2009. aastast kuni 2017 lõpuni ei võinud aga põhikirjaga piirata korteriühistu liikme õigust esindaja määramiseks. Sellise sätte kehtestamine põhikirjas, et ühistu liikme esindajaks üldkoosolekul võib olla vaid teine ühistu liige, oli seadusega vastuolus.

Üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Oluline on siinkohal märkida, et viimasel mainitud juhul peab üldkoosoleku otsuse tühisus kui tagajärg seadusest selgelt tulenema. Seega tuleb MTÜ üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuvastada iga juhtumi korral individuaalselt.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Kui registripidaja puuduse avastab, annab ta määrusega puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Seega registrit pidav kohus määrab tähtaja esitatud majandusaasta aruandes leitud puuduste kõrvaldamiseks.

Kui avastasite puuduse ise ja soovite selle kõrvaldada, tehke ettepanek KÜ juhatusele ning uue aruande kinnitamise läbi esitab juhatus registrile uue aruande.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja MTÜ põhikirjast tulenevaid nõudeid. Antud juhul saan aru, et kokkukutsumisel on kõiki nõudeid täidetud. Kuna esimese koosoleku puhul ei olnud tegemist otsustusvõimelise üldkoosolekuga, siis on juhatus kutsunud sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule on vajalik ka viide üldkoosoleku kutses. Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik.

Eelnevast tulenevalt on Teil mõistlik minna eriarvamuse esitamiseks kas üldkoosolekule kohale või saata üldkoosolekule enda esindaja, kellele olete andnud enda esindamiseks lihtkirjaliku volikirja.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Parkimise lubamine sõidurajal ei välista iseenesest sõiduraja kasutamist teiste sõidukite poolt. Parkinud sõidukist väljuja peab järgima LS § 29 lg 2 nõudeid e. sõiduki ukse avamine ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat. Osundatud säte on paigutatud küll sõitja liiklusreeglite alla, kuid puudub põhjus asuda seisukohale, et juht oleks sellisest kohustusest vabastatud.

Konkreetses kohas võib olla tegemist halvasti korraldatud liiklusega. Probleemi lahendamiseks tuleks pöörduda teeomaniku poole.

KarS 423' näeb ette kriminaalvastutuse mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Süstemaatilisuse mõiste on sisustanud kohtupraktika ja tänase praktika kohaselt on tegemist süstemaatilisusega alates 3-st teokorrast. Oluline on, et karistusandmed varasemate tegude eest ei ole karistusregistrist kustutatud. Aastane kriteerium ei oma iseenesest tähendust.

Lugupeetud pöörduja

Töötaja ja tööandja lepivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku tööülesannetes ja töötasus. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Seega töötajal on kohustus täita neid tööülesandeid, milles on kokku lepitud ja mis tulenevad töö iseloomust. Kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud uutes tööülesannetes, siis TLS § 17 lg 1 kohaselt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Vastasel juhul on töötajal õigus sellest keelduda.

Kuigi töötaja allub tööandja korraldustele, siis tuleb selgelt eristada tööandja seaduslikke ja ebaseaduslikke korraldusi. Kõik ülesanded, mida töötaja täidab tööandja heaks, loetakse tööaja hulka. Töötajal ei ole kohustust täitsa vabatahtlikult tööandja huvidest lähtuvaid ülesandeid.

Seega kokkuvõttes võib öelda, et kui Te täidate kokkulepitud tööülesandeid, siis saab tegemist olla üksnes tööajaga, mille eest makstakse töötasu. Töösuhte raames, kus tööandja teenib ettevõtlustulu, ei saa rääkida vabatahtlikust tööst.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).