Õigus

Tehnovõrk on ühendusvahend (toru, kaabel vms.) teenuse osutaja võrgust kuni liitumispunktini. Kui korteriühistu on omatarbeks paigaldanud maja katusele päikesepaneelid, siis on tegemist rajatisega.

Juhul, kui abiellumisel ei ole valitud muud varasuhet, eeldatakse, et abikaasadel on varaühisuse varasuhe. See tähendab, et kogu vara, mis on omandatud abielu kestel (mh. abielu kestel soetatud kinnistud, abikaasade töötasu) kuulub abikaasadele ühiselt, erandiks on kingitused ning pärandused.

Seega praeguses olukorras kuulub kinnistu Teie lahusvara hulka, abielu kestel ostetud sisustusesemed ning pangakontole kogunenud raha aga abikaasade ühisvara hulka.
Abielu kestel saavad abikaasad reguleerida varasuhet abieluvaralepinguga, milles saab abikaasade kokkuleppel tunnistada abieluvaralepinguga üksikud esemed või teatavat liiki esemed abikaasa lahusvaraks.

Olukorras, kus Teie abikaasal ei ole kehtivat testamenti või pärimislepingut, on tema pärijateks surma järel võrdsetes osades abikaasa ning lapsed. Pärandvara hulka kuuluks kõik, mis on algusest peale tema lahusvara või abikaasade ühisvara jagamise tulemusena tema pärandvara hulgas.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Kehtiva seaduse järgi ei ole. Teadmata, mis probleemkoht ja mõtted on varasema kustutamise soovi taga, ei ole võimalik ka midagi enamat vastata.

Pärimisseaduse järgi testamenditäitjal on õigus võtta pärandi suhtes kohustusi ja käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, kui see on testamenditäitja ülesannete täitmiseks vajalik.

Maksukorralduse seadusest tuleneb, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud korraldama esindatava maksukorralduse seadusest, maksuseadusest ja maksukorralduse seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Ka seltsingu või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikuteühenduse juht või õigusvõimetu varakogumi valitseja on kohustatud korraldama ühenduse varaga või hallatava varakogumiga seotud maksukorralduse seadusest, maksuseadusest ja maksukorralduse seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse sellisel juhul samuti hallatava vara arvel.

Eelviidatud kohustused laienevad testamenditäitjale, pärandi hooldajale, kohtutäiturile, kinnisasja sundvalitsejale ja muudele isikutele, kellele on seadusest tulenevalt pandud maksukohustuslase vara valitsemise kohustus.

Sõltuvalt sellest, kas pärandi hooldaja või testamenditäitja tegutseb pärandaja või pärija nimel, võib vara võõrandamisest saadud maksustamise kord olla erinev.

Kui testamenditäitja tegutseb pärija nimel, siis kinnisasja võõrandamisel tekib küsimus maksuvabastuste rakendamisega. TuMS § 15 lõigetes 4 ja 5 on loetletud terve rida maksuvabastusi, millest kõige olulisem on kindlasti seotud maksumaksja elukohana kasutatud elamu või korteri müügiga. Kui pärandi hooldaja või testamenditäitja müüb kinnisasja, mida pärandaja kasutas kuni oma surmani elukohana, siis tuleb aluseks võtta see, kas pärijad kasutasid elamut või korterit oma elukohana või mitte.

Seega maksuseadustest tulenevate kohustuste järgimine on testamenditäitja vastutus ning seda, kas maksukohustus või ka maksuvabastus rakendub või mitte, tuleb hinnata lähtuvalt sellest, kelle nimel testamenditäitja tegutseb.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

See küsimus kuulub tegelikult mitte asjaõiguse, vaid haldusõiguse valdkonda.
Kui kohalik omavalitsus on aastaid tagasi kehtestanud detailplaneeringu ja andnud ehitusloa elamu ehitamiseks, siis pidi arvesse võtma mh. pinnavee taset nendel kruntidel. Et pinnavee tavapärane tase oli kõrge, oli selle ärajuhtimiseks paigaldatud pinnavee äravoolu süsteem. Normaalse elukeskkonna tagamiseks vajalikku süsteemi ei oleks tohtinud sulgeda.
Igas piirkonnas on omavalitsuse poolt määratud vee-ettevõtja, kes korraldab vee ja kanalisatsiooniga seotut. Teil on õigus ja võimalus nõuda kohalikult omavalitsuselt, et ta kohustaks vee-ettevõtjat taastama pinnasevee ärajuhtimise süsteem. Vajaduse korral saate seda nõuda halduskohtu kaudu.

Tere, kui korteriühistu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, siis ei ole korteriomanikul, kes on korteriühistule võlgu, juhatusse kandideerimine keelatud.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Kui pärandaja on pärandanud annakusaajale rahasumma, on annakusaajal nõue selle rahasumma saamiseks ka siis, kui pärandvara hulgas raha ei ole. Küll aga on annak piiratud pärandvara väärtusega.

Seega on Teil õigus annakut saada, kuigi pärandvara hulgas raha ei ole, sest pärandvara üldine väärtus on siiski suurem kui annaku summa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Sellisel juhul pärivad kõik ema ja isa lapsed võrdsetes osades, ka alaealised. Alaealiste pärijate puhul on kohustuslik teha pärija vastutuse piiramiseks pärandvara inventuur ning täisealise pärija korral on seda soovituslik nõuda olukorras, kus võlausaldajatel on pärandvara suhtes nõudeid, mis võivad osutuda suuremaks kui pärandvara väärtus, nagu see Teie olukorras paistab olevat. Pärandvara inventuuri saab aga pärija nõuda alles pärast pärandi vastuvõtmist.

Kohalik omavalitsus pärib isiku vara olukorras, kui on varem surnud või loobunud kõik pärijad, seega lisaks vanematele ja nende alanejatele sugulastele ka vanavanemad ning viimaste puudumise või loobumise korral nende otseliinis alanejad sugulased. Kui sugulastest pärijate ring on täielikult ammendatud ning sealt pärijat ei leidu, pärib kohalik omavalitsus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TäKS) § 13 lg 1 kohaselt antakse töötajale tasemeõppes õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva eest maksab tööandja töötajale TäKS § 13 lg 3 kohaselt keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu.

TäKS ei kehtesta, milliste õppetegevuste jaoks võib õppepuhkust kasutada. See tähendab seda, et töötaja võib õppepuhkuse ajal kirjutada lõputööd, valmistuda eksamiteks, teha koduseid töid, osaleda õppetöös jne. Õppepuhkus ei pea olema võetud ainult sessioonide ajal. Samuti ei ole ette nähtud erandeid täis- ja osalise tööaja alusel töötavatele töötajatele. Õppepuhkusele jäämisest teatab töötaja vähemalt 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis (TLS § 69 lg 3).

Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest järgmisel juhtudel:
1) Töötaja ei ole õppepuhkusele jäämisest teavitanud 14 kalendripäeva ette. Töötaja peab õppepuhkusele jäämisest teatama 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis kui õppepuhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse (TLS § 69 lg 3, TÄKS § 13 lg 6).
2) Töötaja soovib õppepuhkuse päeva või järjestikuseid õppepuhkuse päevi kasutada üksnes töötaja puhkepäevadel (TÄKS § 14 lg 1). Näiteks kui töötaja tööpäevad on E-R, kuid ta soovib õppepuhkust kasutada üksnes L ja P, siis on tööandjal õigus keelduda. Samas kui töötaja kasutab õppepuhkust E-P (selle aja sisse jäävad nii tööpäevad kui vabad päevad), siis õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa.
3) Töötaja õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu. Tööandjal on õigus nõuda õppeasutuse teatist tasemeõppes osalemise kohta. Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Erandiks on siis olukorrad, kus õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibides läbida osasid aineid. Sellisel juhul õppepuhkuse andmisest ja tasu maksmisest keelduda ei saa (TÄKS § 13 lg 2).

Seega kokkuvõttes võib öelda, et kui töötajal on olemas õiguslik alus õppepuhkuse kasutamiseks (nt õpib tasemeõppes), siis võib töötaja otsustada, milliste õppetegevuste tarvis ta soovib õppepuhkust kasutada ning seda, kas ta kasutab seda üksnes oma tööpäevadel või pikema perioodi vältel, mille hulka jäävad ka töötaja graafikujärgsed vabad päevad. Tööandja võib õppepuhkuse andmisest ja tasu maksmisest keelduda üksnes eeltoodud seaduslikel alustel. Kuna õppepuhkust võib kasutada kalendripäevades (mitte tööpäevades), siis ka tasu makstakse kalendripäeva põhiselt (mitte tööpäevades).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Haiguslehe väljastamise õigus on selleks pädeval isikul, kelleks on arst. Kui töötajal on kehtiv töövõimetusleht, siis edastatakse see kõikidele töötaja tööandjatele ning töötaja viibib töövõimetuslehel kõikide tööandjate juurest korraga. Kui arst on väljastanud töövõimetuslehe, siis peab töötaja järgima arsti ettekirjutusi oma tervise parandamiseks. On võimalik, et arst on soovitanud töötajal nt depressiooni puhul tervise parandamise eesmärgil viibida palju värskes õhus ja veeta lähedastega aega. Seega ainuüksi töötaja vaba aja veetmise võimalusi teades, ei saa tööandja hinnata, kas töövõimetusleht on väljastatud korrektselt või mitte.

Kui töötaja töötab mitteametlikult, siis ei ole võimalik töövõimetuslehte edastada töötaja kõikidele tööandjatele. Kuna tegemist on n.ö mustalt töötamisega, siis on võimalik pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole ning edastada vihje maksudest kõrvale hoidmise kohta.

Haigekassale on tööandjal võimalik edastada põhjendatud kahtlused töövõimetuslehe õigusliku väljastamise kohta. Haigekassal on pädevus uurida, kas töövõimetusleht on väljastatud õigetel alustel.

Tööandja võib töösuhte üles öelda seaduslikel alustel. Lühiajaline töövõimetus ei ole töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 92 lg 1 p 3 mõistes õiguslik alus töösuhte ülesütlemiseks. Tööandja võib töösuhte üles öelda, kui töötaja on viibinud pikalt töövõimetuslehel ning tema töökorraldus on häiritud. Pikaajaliseks töölt eemal viibimiseks loetakse TLS § 88 lg 1 p 1 kohaselt neljakuulist perioodi.

Olukorrad, mil tööandja võib töötajaga töösuhte erakorraliselt üles öelda, on järgmised:
1) TLS § 86 lg 1 - ülesütlemine katseajal. TLS § 6 lg 1 kohaselt on katseaja eesmärk hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Kui töötaja ei vasta katseaja eesmärkidele on tööandjal võimalik töösuhe üles öelda TLS § 86 lg 1 alusel. TLS § 86 lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Tööandja peab ülesütlemist kirjalikult ülesütlemisavaldusel põhjendama (TLS § 95 lg 2). Enne ülesütlemist tuleb tööandjal pöörata töötaja tähelepanu sellele, millised on katseaja eesmärgid, mida töötajalt oodatakse ning anda võimalusi töö tegemiseks katseaja eesmärkidega kooskõlla viimiseks.

2) TLS § 88 lg 1 p-d 1-2 - ülesütlemine töövõime vähenemise tõttu. Töövõime vähenemist eeldatakse, kui töötaja on viibinud haiguslehel kokku 4 kuud või on toonud arstitõendi, mille kohaselt käesolev töö on vastunäidustatud. Töövõime vähenemine võib olla ka olukord, kus töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega. See eeldab eelnevat hoiatamist.

3) TLS § 88 lg 1 p-d 3-8 - ülesütlemine töötaja rikkumis(t)e tõttu. Näiteks töötaja on põhjuseta töölt puudunud (tööluus), varastanud, joobes peaga tööle tulnud, rikkunud muid töökohustusi vms. Üldiselt eeldab erakorraline ülesütlemine eelnevat hoiatamist (TLS § 88 lg 3). Eelnevat hoiatamist ei ole vaja, kui tegemist on väga raske rikkumisega. Tööandja peab suutma tõendada ülesütlemise aluseks olnud asjaolusid.

4) TLS § 89 lg 1 - ülesütlemine majanduslikel põhjustel (koondamine). Koondamiseks peab olema ettevõttes toimunud töömahu vähenemine, töö ümberkorraldamine või on töö lõppenud muul juhul.

Seega kokkuvõttes võib öelda, et ainuüksi teadmine või oletused, et haigusleht on saadud seadusega vastuolus või ei täideta arsti ettekirjutusi, ei saa olla ülesütlemise aluseks. Tööandjapoolseks ülesütlemise aluseks saavad olla üksnes eelnimetatud põhjused,

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).