Õigus

Tere, edasine tegevus sõltub sellest, mitu korteriomandit on Teie kortermajas. Kui korteriomandite arv on kümme või vähem, siis saate jätkata korteriühistu juhtimist ühiselt.
Kui ühiselt juhtimine ei ole võimalik või, kui korterite arv kortermajas on üle kümne, siis on Teil võimalik valida korteriühistule juhatus või valitseja.
Üle kümne korteriomandiga kortermaja puhul tuleb esitada avaldus juhatuse liikme või valitseja korteriühistute registrisse kandmiseks 2018. aasta 30. juuniks.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, iga korteriomandi kaasomandi suurus eraldi, ning kõigi korteriomanike oma koos, on kümnendmurruna välja toodud korteriomandi kinnitusregistriosa I jaos.
Seega kaasomandi suuruse ja rõdu suuruse vahel otsest seost ei ole.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Isiku pärandvara hulka kuulub ainult see, mis oli tema surma hetkel tema vara. Kui kinkelepinguga on kehtivalt maja omand üle läinud, ei olnud see enam Teie isa pärandvara hulgas ning ei saa seega ka abikaasade vastastikuse testamendi alusel pärijale üle minna.

Kinnistu kinketehingul on seadusest tulenevaks kohustuslikuks vormiks notariaalselt tõestatud leping. Järelikult, kui Te oma isaga tegite 9 aastat tagasi notariaalselt tõestatud kinkelepingu terve kinnistu omandi üleminekuks, siis on see kinnistu kehtivalt tervikuna Teie omandis ning Teie isa korraldus abikaasade vastastikuses testamendis on ilma õigusliku mõjuta.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Igaühel on õigus nõuda endale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist kahju tekitajalt või kahju tekitamise eest muul alusel vastutavalt isikult. Sama põhimõte kehtib ka liiklusõnnetuse tagajärjel saadud tervisekahju osas. Osa kahjusid katab kahju põhjustanud sõiduki valdaja tsiviilvastutust kindlustanud kindlustusselts (liikluskindlustus), osa kahjude eest hüvitise saamiseks tuleb esitada nõue otse kahju tekitaja vastu. Milliseid nõudeid on võimalik esitada ja kuidas nõuete esitamine toimub, sõltub saadud tervisekahju iseloomust ja ka asjas läbi viidavast menetlusest. Kõike seda siia lahti kirjutada ei ole tõenäoliselt võimalik, soovitan tulla konsultatsioonile.

Haagise telgede arve ei oma juhtimisõiguse seisukohast tähtsust, vaid tähtsust omab haagise täismass. Ilma BE kategooriat omamata võib auto haakes vedada kerghaagist, st haagist, mille täismass ei ületa 750 kg. Sõltumata siis telgede arvust. Täismass on märgitud registreerimistunnistusele.

Juhul, kui Teie sõbra lesk on kaaspärija ning tegemist on pärandvara ühisusega, siis tuleb arvestada, et kaaspärija ei saa ilma teiste kaaspärijate nõusolekuta autot müüa. Nimelt kaaspärija võib käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest.

Juhul, kui Teie sõbra lesk on ainus pärija või eraldi auto ning haagise pärija, ei ole tal ühtegi takistust auto võõrandamisel. See kehtib samuti juhul, kui pärandvara on pärijate vahel jagatud ning auto omand on pärijale üle läinud. Sõiduauto ning haagise müügileping või kinkeleping on vormivaba tehing, seega pooled võivad ise valida, kuidas leping vormistada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Tere!

Kui elatise maksmiseks kohustatud isiku sissetulek on väike, kuid ülalpeetavaid on mitu, võib olla põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära. Kui elatis esimesele lapsele on välja mõistetud kohtu poolt, tuleb peale teise lapse sündi elatise vähendamiseks kohtu poole pöörduda, automaatselt elatis teise lapse sünniga ei vähene.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Tööandja on kohustatud maksma töötasu aja eest, mil tegemist on tööajaga ehk mil töötaja täidab tööülesandeid. Kodust tööle, sealhulgas koolitusele sõit ei kuulu üldjuhul tööaja hulka, sest sel ajal ei täideta tööülesandeid. Ainuüksi vormiriietuse kandmise nõue ei pruugi tähendada tööülesannete täitmist, mistõttu ei saa seda lugeda tööajaks ning selle eest ei tule maksta töötasu. Juhul kui töötajal siiski tuleb tööülesandeid täita, siis loetakse see tööaja hulka. Näiteks olukorras, kus töötaja sõidab hommikul tööandja lattu, võtab sealt vajalikud tööriistad ning teised töötajad auto peale, siis autoroolis oleva töötaja tööaeg algab hetkest, mil ta jõudis lattu ning võttis vajalikud töövahendid auto peale. Kui töötaja seejärel sõidab teise linna, siis tema puhul loetakse sõiduaeg tööajaks, sest ta täidab juba töökohustusi.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Haigusleht väljastatakse haigestumise esimesest päevast alates. Kui töötaja oli samal päeval ka tööl, siis on tööandjal võimalik haiguslehele kirjutada vastav märkus.

Täiendavate küsimuste korral haiguslehe väljastamise kohta saate pöörduda Haigekassa poole e-kirja teel info@haigekassa.ee või telefoni teel 669 6630.

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega kui kirjalik tööleping puudub, kuid tehakse tööd, mis vastab TLS § 1 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustele, siis on sõlmitud suuline tööleping.

TLS § 1 lg-d 1 ja 2 esile töölepingu põhikriteeriumid:
- töö kui järjepideva protsessi tegemine (töötaja ja tööandja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töötaja/töö olemasoluks pikemaks ajaks);
- tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile, st töötaja kohustus järgida tööülesannete täitmisel tööandjalt saadud korraldusi ning tööandja õigus kontrollida töötaja kohustuste täitmist (tööandja määrab ära töö tegemise koha, aja ja viisi);
- töö eest perioodilise tasu maksmine (TLS § 33 lg-st 1 tulenev kohustus maksta töötasu vähemalt korra kuus);
- töötamine tööandja ruumides ja tööandja töövahendite kasutamine.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui töötaja asus tegema tööd, kuid kirjalik tööleping puudus, siis tööle asumisega sõlmiti poolte vahel suuline tööleping, millele kehtivad kõik töölepingu seadusest tulenevad õigused (nt õigus saada töötasu) ja kohustused. Seega tööandjal on ka suulise töösuhte puhul kohustus maksta töötasu.

Kui tööandja oma kohustusi ei täida, nt ei maksa töötasu, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Suulise töösuhte korral tuleb esmalt nõuda töösuhte tuvastamist. Töösuhte olemasolu tuleb esmalt kindlasti kirjalike tõenditega tõendada. Töösuhet on võimalik tõendada kirja- ja/või sõnumite vahetusega, töögraafikute, tööalaste e-kirjade, tehtud tööde aktide, fotode vms. Seejärel on töötajal õigus nõuda töösuhtest tulenevaid õiguseid, nt töötasu, sh ületunnitöö- ja riigipühadel töötamise tasu, puhkusetasu jms.

TLS § 29 lg 9 kohaselt on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).