Õigus

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd, täitma töö iseloomustust tulenevaid kohustusi ja osalema tööandja korraldatud tööalasel koolitusel. Tööandja on omakorda kohustatud TLS § 28 lg 2 p 5 kohaselt tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu.

Seega kui tegemist on tööandja korraldatud koolitusega TLS § 28 lg 2 p 5 mõistes, siis on tegemist tööajaga ning töötajal on kohustus koolitusel osaleda. Koolituse toimumisest tuleb aegsasti teada andma, graafiku alusel töötavate töötajate puhul on tuleb koolitusel osalemine kui töökohustuste täitmine lisada tööajakavasse selle koostamise ajal.

Kui töötaja ei täida oma kohustusi, siis on tööandjal õigus teha hoiatus. Hoiatuses on eelkõige oluline sisu ehk viitamine sellele, milliseid kohustusi töötaja rikkus.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Kuigi töölepingu ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus, mis muutub kehtivaks selle kättesaamisega ja ei nõua teise poole nõusolekut avalduse kehtivaks muutumiseks, siis tuleb sellegipoolest järgida seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 96 kohaselt tuleb katseajal ette teatada vähemalt 15 kalendripäeva ning peale katseaja möödumist tuleb TLS § 98 lg 1 kohaselt korralise ehk omal soovil ülesütlemise korral ette teatada vähemalt 30 kalendripäeva.

Kui töötaja esitab tööandjale kirjaliku ülesütlemisavalduse, kuid teatab selles ette vähem kui seaduses sätestatud, siis on on avaldus küll kehtiv ja tööandja töötajat n.ö kinni hoida ei saa, kuid tööandjal õigus nõuda hüvitist vähem ette teatatud aja eest.

Etteteatamistähtaja võib jätta järgimata üksnes juhul, kui tegemist on erakorralise ülesütlemisega tööandja rikkumiste tõttu TLS § 91 lg 2 alusel või töötaja isikust tulenevatel põhjustel, eelkõige tervislikel põhjuste TLS § 91 lg 3 alusel. Erakorralist ülesütlemist peab töötaja alati kirjalikult põhjendama. Näiteks võib erakorralise ülesütlemise aluseks olla see, kui tööandja ei ole töötajale mitme kuu jooksul töötasu maksnud ning töötaja on mitmel korral pöördunud kirjalike arupärimistega tööandja poole ja palunud rikkumise lõpetamist või on (töötervishoiu)arst teinud töötajale ettekirjutuse, mille kohaselt ei saa ta enam antud ametikohal tervislikel põhjustel töötada. Kui töötaja ütleb töösuhte erakorraliselt üles ning tööandja leiab, et töötajal puudub selleks erakorraline põhjus, siis on tööandjal õigus ülesütlemine töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlustada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 95 lg 1 kohaselt tuleb tööleping üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri, sms, kiri vms) tehtud ülesütlemisavaldusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1 kohaselt on ülesütlemisavaldus ühepoolne tahteavaldus, mis muutub kehtivaks selle kätte saamisega. Ülesütlemisavaldus ei nõua teise poole nõusolekut ega allkirja. See tähendab seda, et kui üks pool, nt töötaja, on teinud kirjalikus vormis, nt e-kirja teel, ülesütlemisavalduse ning teine pool on selle kätte saanud, siis on tegemist kehtiva ülesütlemisavaldusega.

Seega kui töötaja kirjutab ülesütlemisavalduse, millel on märgitud, et töösuhe öeldakse üles töötaja tervislikel põhjusel töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lg 3 alusel 21. mail ning tööandja on avalduse kätte saanud, siis töösuhe lõpebki 21. mail TLS § 91 lg 3 alusel. Tööandja ei pea andma ülesütlemisavaldusele nõusolekut ega allkirja. Avaldus muutub kehtivaks täpselt sellisel kujul nagu töötaja on selle teinud ning hetkel, mil tööandja kirjaliku avalduse kätte saab.

Teie pöördumisest saab järeldada, et Te olete teinud kirjaliku avalduse ning tööandja on selle kätte saanud. Sellisel juhul on tegemist kehtiva avaldusega ning Teil ei ole tarvis tööandja nõusolekut saada.

Mis puudutab arsti tõendit, siis tervislikel põhjustel töösuhte ülesütlemine töötaja poolt eeldab arsti tõendit, mis kinnitaks, et tehtav töö ei ole Teile sobiv. Tõendi vormi ei ole ette nähtud, kuid perearstil on võimalik vabas vormis esitada tõend, millelt nähtub, milline töö on Teile vastunäidustatud. Näiteks võib tõendil kirjal olla, et Teile on vastunäidustatud raskuste käsitsi tõstmine. Töötaja diagnoos ei pea tõendil olema nähtav, sest see kuulub töötaja delikaatsete isikuandmete hulka. Tööandja jaoks on oluline eelkõige see, milline töö Teile ei sobi (nt raskuste käsitsi teisaldamine, töö puidutolmuses keskkonnas vms).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Töölepingu seadus (TLS) § 35 kohaselt peab tööandja maksma töötajale töötasu ka siis, kui tal pole töötajale tööd anda.

TLS § 37 sätestab, millal ja millistel tingimustel võib tööandja vähendada töötasu kuni töötasu alammäärani. Sellele peab eelnema võimalusel teise töö pakkumine, konsulteerimine usaldusisikuga. Töötasu vähendamine annab töötajale õiguse teha vastavalt ka väiksemas mahus tööd või tööleping üles öelda. Sel juhul peab töölepingu ülesütlemisest teatama ette vähemalt viis päeva. Tööandja peab maksma töötajale ühe kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise.

TLS § 89 sätestab, millisel juhul on tööandjal õigus töötaja koondada. See on kas töömahu vähenemisel, töö ümberkorraldamisel, tegevuse lõpetamisel või pankrotistumisel.

Kui kasutuskorda pole seatud, siis vastavalt asjaõigusseaduse § 72 lg 1 kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt.
Igal kaasomanikul on samas õigus esitada kohtusse avaldus kasutuskorra määramiseks kohtu poolt. Kohus peab sel juhul arvestama kõigi kaasomanike huvidega.
Mis aga puutub kinnistule millegi ehitamisse/rajamisse, siis tuleb arvestada ka ehitusseadustikust ja kohaliku omavalitsuse ehitusmäärusest tulenevate piirangutega.

Tere, korteriomandiga seotud tehingute tegemisel, kui sellega ei kaasne olemasoleva kaasomandi osa muutmine, ei vaja korteriomanik korteriühistu ega ka teiste korteriomanike kooskõlastust. Samuti ei kohaldata korteriomandi müümisel kinnisasja kaasomaniku ostueesõigust.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 lg 1 ja § 40 lg 2 kohaselt võib kaasomandi osa suurusest erineva kohustuste jaotuse ette näha ainult põhikirjaga. Seega üksnes üldkoosoleku otsusest kohustuste muutmiseks ei piisa.

Lisaks tuleb kohustuste muutmisel silmas pidada seaduandja suunist, mille kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, edasine tegevus sõltub sellest, mitu korteriomandit on Teie kortermajas. Kui korteriomandite arv on kümme või vähem, siis saate jätkata korteriühistu juhtimist ühiselt.
Kui ühiselt juhtimine ei ole võimalik või, kui korterite arv kortermajas on üle kümne, siis on Teil võimalik valida korteriühistule juhatus või valitseja.
Üle kümne korteriomandiga kortermaja puhul tuleb esitada avaldus juhatuse liikme või valitseja korteriühistute registrisse kandmiseks 2018. aasta 30. juuniks.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, iga korteriomandi kaasomandi suurus eraldi, ning kõigi korteriomanike oma koos, on kümnendmurruna välja toodud korteriomandi kinnitusregistriosa I jaos.
Seega kaasomandi suuruse ja rõdu suuruse vahel otsest seost ei ole.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Isiku pärandvara hulka kuulub ainult see, mis oli tema surma hetkel tema vara. Kui kinkelepinguga on kehtivalt maja omand üle läinud, ei olnud see enam Teie isa pärandvara hulgas ning ei saa seega ka abikaasade vastastikuse testamendi alusel pärijale üle minna.

Kinnistu kinketehingul on seadusest tulenevaks kohustuslikuks vormiks notariaalselt tõestatud leping. Järelikult, kui Te oma isaga tegite 9 aastat tagasi notariaalselt tõestatud kinkelepingu terve kinnistu omandi üleminekuks, siis on see kinnistu kehtivalt tervikuna Teie omandis ning Teie isa korraldus abikaasade vastastikuses testamendis on ilma õigusliku mõjuta.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal