Õigus

Pärimisel saadud vara pealt tulumaksu maksma ei pea. Kinnistu hilisemal võõrandamisel vabaneb tulumaksu maksmisekohustusest juhul, kui kinnisasi on eluruum, mida Te kuni müümiseni kasutasite oma elukohana. Seega oluline ei ole sissekirjutus, vaid see, kas müüja kasutas kõnealust kinnisasja enne võõrandamist reaalselt oma elukohana või mitte.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Tere, Rahvastikuregistri elukoha teate, ehk nn sissekirjutuse, eesmärk on anda teada oma elukoha andmetest. Selline kohustus on kõigil Eesti elanikel. Rahvastikuregistri kanne ei anna korteris elamise õigust.

Eluruumi kasutamiseks vajaliku lepingu puudumisel võib eluruumi omanik nõuda eluruumi vabastamist. Juhul, kui isiku elukohaandmed rahvastikuregistris ei vasta tegelikkusele, siis saab eluruumi omanik taotleda ka Rahvastikuregistri registriandmete muutmist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, eeldan, et majaühistu on tavaline mittetulundusühing, mille vajadus on seoses korteriühistu moodustamisega ära langenud. Sellisel juhul on tõepoolest mõistlik majaühistu likvideerida.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Saan vastata ainult nii, et nõuda saate seda, milles lepingus kokku olete leppinud.

Kui hoonealune maa ja selle juurde kuuluv maa on omanike kaasomandis, siis saab seda vallata ja kasutada põhimõtteliselt ainult kaasomanike kokkuleppel. Mina näen, et selline kokkulepe võib tuleneda ka ühistu üldkoosoleku otsusest. Eluliselt on ka nii, et seni, kuni ükski kaasomanik nurinat ei tõsta, võib igaüks endale oma isikliku parkimiskoha broneerida. Samas mingit õigust selline broneeritud ja "enda omaks" kuuluatud parkimiskoht sellisel juhul ei anna. Kui keegi teine sellele pargib, siis pole ka alust tema äraajamiseks.

Võite esitada karistusregistrisse taotluse karistusandmete ajakohastamiseks, lisades sellele juurde ka karistusregistris kehtivate, kuid makstud ja sellest üle 1 aasta kaugemate karistuste kandmist kinnitavad dokumendid.

Kui see siseterritooriumi sõiduk vastab mootorsõiduki tunnustele ja on käsitletav mootorsõidukina, siis rakenduvad sellele kõik normid, mis ka teisteel teeliikluses osalevatele sõidukitele. Nii pole ka tavalist sõidukit lubatud teeliikluses kasutada näiteks ilma kehtiva kindlustuseta, ülevaatuseta sõiduk võib liikuda üksnes ülevaatuspunkti või garažeerimiskohta, numbrimärgita sõiduki kasutamine on keelatud jne.

Registreerida tuleb liikluses kasutatav mootorsõiduk. Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, mille valmistajakiirus ületab 6 km/h. Kui tõstuki kiirus ületab 6 km/h ja see liigub mootori jõul, siis on tegemist mootorsõidukiga. Liiklusena mõistetakse LS § 2 p 28 kohaselt jalakäija(te) või sõiduki(te) liikumine ja paiknemine teel. Liikluseks loetakse ka kariloomade ajamist ja ratsutamist. LS § 1 lg 4 kohaselt ei käsitleta liiklusena liikumist ja paiknemist teel, mis on suletud liikluseks võistluste ja massiürituste läbiviimiseks, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti korraldusel või teehoiu või muul sellisel eesmärgil. Tee on LS § 2 p 81 kohaselt on tee jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Seega võib ka siseterritoorium olla käsitletav teena. Iseküsimus on, kes ja kas seal järelevalvet teostatakse.

Lugupeetud pöörduja

Majanduslikku kasu töötajale on keeruline ühel või teisel juhul hinnata, teadmata kõiki asjaolusid. Vanemahüvitis arvutatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksustatud tulu põhjal. Seega Teie saadav vanemahüvitis oleneb suuresti sellest, millal tekib vanemahüvitise arvutamise vajaduse hetk.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töötaja ja tööandja lepivad töötasu maksmise tingimustes kokku enne töölepingu sõlmimist. Töötasu kokkulepe võib olla tehtud nii tunni-, tüki- kui ka kuutasu põhiselt. Samuti on lubatud kokku leppida selliselt, et töötaja töötasu kujuneb vastavalt läbimüügile vms.

Seega teadmata, millise kokkuleppe Te olete tööandjaga sõlminud, on keeruline öelda, kuidas ja millistel alustel Teie töötasu kujuneb. Kogu tehtud töö eest tuleb töötasu maksta vastavalt kokkuleppele. Nt kui kokkulepe on tehtud kuutasus ja töötaja on töötanud terve kuu, siis tuleb terve kuutasu maksta.

Kui töötaja ei ole saanud kogu välja teenitud töötasu, siis seda on tal õigus nõuda töövaidluskomisjonis kuni kolm aastat tagant järele.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 45 lg 2 kohaselt maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu, kui tööaeg langeb riigipühale. Töölepingu seaduses ei ole ette nähtud erandeid selles osas, kas töötaja töötab tähtajalise lepinguga, osalise töökoormusega või talle rakendub katseaeg. Igal juhul on töötajal õigus saada 2-kordset töötasu kui ta töötab riigipühal.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).