Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas Lätis, Leedus ja Poolas on lubatud sõita esmase juhiloaga?31.05.2018

Kas Lätis, Leedus ja Poolas on lubatud sõita esmase juhiloaga?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esmane juhiluba annab selle omanikule samasuguse õiguse juhtida mootorsõidukit nagu püsijuhiluba, piiranguga kiiruse osas. Mul puudub info, et Läti, Leedu või Poola ei pea esmast juhiluba juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks.
 

Küsimus: Kas saab nõuda elatise vähendamist kohtus, kui kahele lapsele vaja maksta ja nüüd saame veel meie lapse?31.05.2018

Tere!
Mees läks oma abikaasast lahku ja neil on kaks last. Alguses oli neil kirjalik kokkulepe, et mees maksab 300€ kuus lastele. Nüüd läks naine kohtusse ja nõuab 500€. Mehel polnud iga kuu nii palju raha ja nüüd on veel kohtutäitur ka kaelas. Peab maksma kohtutäiturile 150+ naisele 500€.
Hetkel olen ise 5 kuud rase ja ei tea, kuidas nüüd hakkama saama peaksime. Kas mehel on õigus nõuda elatise vähendamist? Ja kui nõuab siis kas võetakse see üldse arvesse, et ka mina ootan temalt last?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatise vähendamise põhjendatus oleneb antud juhul laste isa majanduslikust olukorrast, kolmanda lapse sünd automaatselt elatise vähendamiseks alust ei anna. Kui peale kolmanda lapse sündi ei ole isal enam võimalik kahele vanemale lapsele praeguses summas elatist maksta, võib olla põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis saab mu varaga, kui testamendis on klausel lapse ja venna kohta, kuid kui neid ei ole?31.05.2018

Tere.
Abieluvaraleping on lahusvara. Abielus ühislapsi ei ole, kuid abikaasal eelmisest abielusta on 1 laps.
1) Minul on korter (abielu ajal kinkelepingu alusel soetatud korter). Ma tegin testamenti nii, et kõik mu vara peale surma läheb meie ühisele lapsele, kui aga last ei ole, siis vennale. Kui tulevikus ikkagi ei ole lapsi ega
venda, kas mu abikaasa võib kohtu korras vaidlustada testamenti või mis mu varaga saab?
2) Abikaasal on abielu ajal soetatud korter (lahusvara lepingu alusel korter on tema oma). Kui me vormistame ümber selle korteri lepingut ühisvarale, kas sel juhul minu korter läheb ka automaatselt ühisvaraks?
3) Kui tema korteri leping jääb samaks (lahusvara), mis saab selle korteriga peale tema surma, kui temal on alaealine laps.

Ette tänades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

1) Olukorras, kus testamendijärgne pärimine ei ole võimalik ehk näiteks kui pärijad on surnud, toimub pärimine seadusjärgselt. Kui Teil ei ole lapsi, on Teie seadusjärgseteks pärijateks abikaasa poole vara ulatuses ning vanemad või nende surma korral nende pärijad ülejäänud poole ulatuses.

2) Esiteks, kinketehingu alusel saadud vara on abikaasa lahusvara ka siis, kui abikaasadel on ühisvara vararežiim.

Teiseks, perekonnaseaduse järgi abikaasad võivad omavahelise kokkuleppega lõpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte, kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või seaduses ettenähtud juhtudel teha muudatusi valitud varasuhtes.

Näiteks võivad abikaasad, kelle vahel kehtib varaühisus, sõlmida abieluvaralepingu, millega tunnistatakse abikaasade ühisvaraks ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluv ese või tunnistada ühe abikaasa lahusvaraks abikaasade ühisvara hulka kuuluv ese. See tähendab seda, et automaatselt ja tagasiulatuvalt lahusvara ühisvaraks ei saa muutuda, selle jaoks tuleb vastava eseme osas pooltel eraldi kokku leppida.

3) Juhul, kui abikaasal ei ole eluajal tehtud testamenti, päritakse seaduse alusel ehk siis Teie abikaasa pärijateks on tema laps poole ulatuses ning abikaasa poole ulatuses.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas saan õigesti aru, et maja pärides ei ole mul tulumaksukohustust?31.05.2018

Soovin täpsustada, et kui testamendiga olen pärinud maja, et siis pärandiga tekkinud kulutuste hulka ei kuulu riigilõiv, tulumaks, mis on seotud maja turuväärtusega. Tulumaks kaasneb, siis kui soovin maja müüa? Samas kui olen sisse kirjutatud samasse majja, siis ei teki ka hiljem tulumaksu kohustust - saan ma õigesti aru?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärimisel saadud vara pealt tulumaksu maksma ei pea. Kinnistu hilisemal võõrandamisel vabaneb tulumaksu maksmisekohustusest juhul, kui kinnisasi on eluruum, mida Te kuni müümiseni kasutasite oma elukohana. Seega oluline ei ole sissekirjutus, vaid see, kas müüja kasutas kõnealust kinnisasja enne võõrandamist reaalselt oma elukohana või mitte.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas eksabikaasal on õigus mind suulisest kokkuleppest hoolimata ilma kohtuotsuseta tagaselja välja kirjutada?31.05.2018

Toimus lahutus ja oli suuline kokkulepe, et võin veel korteris elada kindla perioodi. Korter on eksabikaasal saadud kinkelepinguga ja peale minu ja tema on sinna sissekirjutatud ka meie alaealised lapsed. Lisaks olen mina puuduva töövõimega, kui see mingit tähtsust omab.
Kas eksabikaasal on õigus mind suulisest kokkuleppest (mille olemasolu ei saa tõestada) hoolimata ilma kohtuotsuseta tagaselja välja kirjutada ja hullemal juhul lihtsalt ukse taha jätta?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, Rahvastikuregistri elukoha teate, ehk nn sissekirjutuse, eesmärk on anda teada oma elukoha andmetest. Selline kohustus on kõigil Eesti elanikel. Rahvastikuregistri kanne ei anna korteris elamise õigust.

Eluruumi kasutamiseks vajaliku lepingu puudumisel võib eluruumi omanik nõuda eluruumi vabastamist. Juhul, kui isiku elukohaandmed rahvastikuregistris ei vasta tegelikkusele, siis saab eluruumi omanik taotleda ka Rahvastikuregistri registriandmete muutmist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas majaühistu peab majandusaasta aruande esitama, kuna seoses korteriühistu tekkega võiks majaühistu registrist kustutada?30.05.2018

Majaühistul viimase kahe aasta aruanne esitamata. Vastavalt uuele korteriühistu seadusele on riik loonud kinnistule korteriühistu. Kas majaühistu peab üldse need takkajärgi esitama, kuna seoses korteriühistu tekkega võiks majaühistu nagunii registrist kustutada?

Aitäh!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, eeldan, et majaühistu on tavaline mittetulundusühing, mille vajadus on seoses korteriühistu moodustamisega ära langenud. Sellisel juhul on tõepoolest mõistlik majaühistu likvideerida.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas on võimalik saada kompensatsiooni ruutmeetrite eest, mille võrra on korter väiksem kui lepingus?30.05.2018

Tere,
Ostsin kinnisvara, kuid tuli välja, et selle pindala on väiksem kui lepingus lubatud. Lepingus oli kirjas, et tegelik pindala võib erineda lepingus kokku lepitust +-5%, kuid erines rohkem. Arendaja lubas tagasi maksta nende ruutmeetrite hinna, mille võrra erines pindala üle selle 5%, kuid mitte kõiki ruutmeetreid, mille võrra kinnisvara väiksem oli. Kas on võimalik saada kompensatsiooni ka nende 5% ruutmeetrite pealt ja muude kulude kompenseerimist (nt. kinnisturaamatu muutused, lisakulud laenule)?

Ette tänades

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Saan vastata ainult nii, et nõuda saate seda, milles lepingus kokku olete leppinud.
 

Küsimus: Kas ilma teiste majaelanikega suhtlemata on võimalik ka kuidagi muudmoodi saada oma auto kasutusse kindel parkimiskoht?30.05.2018

Tere!
Kirjutate ühes vastuses: selleks, et saada endale nimelise (numbrilise) parkimiskoha, peab selleks olema teiste korteriomanike nõusolek. Seega, kui maja ümber on parkimisprobleem, siis tuleb need küsimused lahendada korteriomanike kokkuleppel.
Siit edasi minu küsimus: kas ilma teiste majaelanikega suhtlemata on võimalik ka kuidagi muudmoodi (ükskõik mis viisil, peaasi, et ei peaks kõigi 59 korteriomanike käest eraldi nõusolekut küsima), saada oma korteri/kindla auto kasutusse kindel parkimiskoht?


Aitäh!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui hoonealune maa ja selle juurde kuuluv maa on omanike kaasomandis, siis saab seda vallata ja kasutada põhimõtteliselt ainult kaasomanike kokkuleppel. Mina näen, et selline kokkulepe võib tuleneda ka ühistu üldkoosoleku otsusest. Eluliselt on ka nii, et seni, kuni ükski kaasomanik nurinat ei tõsta, võib igaüks endale oma isikliku parkimiskoha broneerida. Samas mingit õigust selline broneeritud ja "enda omaks" kuuluatud parkimiskoht sellisel juhul ei anna. Kui keegi teine sellele pargib, siis pole ka alust tema äraajamiseks.
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, kui trahvi maksmisest on aasta möödas, kuid registris ikka üleval ja ei saa lube vahetada?30.05.2018

Tere, Kuigi on aasta möödas trahvi tasumisest täies mahus, näitab mul ikka kehtivat karistust, mille tõttu ei saa pöörduda registrisse, et esmased juhiload ära teha. Kuhu peaksin pöörduma, et see probleem lahenduse leiaks, mul on olemas ka vajalikud dokumendid, et seda tõendada, et see on tasutud 26.02.2017 aasta täies mahus, tegu oli väärteoga, ei olnud kriminaalkaristus.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Võite esitada karistusregistrisse taotluse karistusandmete ajakohastamiseks, lisades sellele juurde ka karistusregistris kehtivate, kuid makstud ja sellest üle 1 aasta kaugemate karistuste kandmist kinnitavad dokumendid.
 

Küsimus: Kas siseterritooriumi vastukaalutõstukit (registreerimismärkideta) tohib kasutada avalikul teel kauba laadmiseks?30.05.2018

1) Kas siseterritooriumi vastukaalutõstukit (registreerimismärkideta) tohib kasutada avalikul teel kauba peale laadmiseks? Veok seisab tee servas ja tõstuk sõidab teisel pool teed asuva firma hoovist üle tee ning laadib kauba küljelt avatud veokile. Laadimine toimub (tõstuk asub) seega keset teed.
2) Kui firmal on hooned kahel pool avalikku teed, kas on lubatud siseterritooriumi masinatega (registreerimismärkideta) teed ületada teisel pool teed asuvatesse hoonetesse jõudmiseks?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui see siseterritooriumi sõiduk vastab mootorsõiduki tunnustele ja on käsitletav mootorsõidukina, siis rakenduvad sellele kõik normid, mis ka teisteel teeliikluses osalevatele sõidukitele. Nii pole ka tavalist sõidukit lubatud teeliikluses kasutada näiteks ilma kehtiva kindlustuseta, ülevaatuseta sõiduk võib liikuda üksnes ülevaatuspunkti või garažeerimiskohta, numbrimärgita sõiduki kasutamine on keelatud jne.

Registreerida tuleb liikluses kasutatav mootorsõiduk. Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, mille valmistajakiirus ületab 6 km/h. Kui tõstuki kiirus ületab 6 km/h ja see liigub mootori jõul, siis on tegemist mootorsõidukiga. Liiklusena mõistetakse LS § 2 p 28 kohaselt jalakäija(te) või sõiduki(te) liikumine ja paiknemine teel. Liikluseks loetakse ka kariloomade ajamist ja ratsutamist. LS § 1 lg 4 kohaselt ei käsitleta liiklusena liikumist ja paiknemist teel, mis on suletud liikluseks võistluste ja massiürituste läbiviimiseks, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti korraldusel või teehoiu või muul sellisel eesmärgil. Tee on LS § 2 p 81 kohaselt on tee jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Seega võib ka siseterritoorium olla käsitletav teena. Iseküsimus on, kes ja kas seal järelevalvet teostatakse.