Õigus
Küsimus: Kas invaliidi parkimiskaart kehtib korteriühistu parklas?11.04.2018
Kodanik väidab, et tal on invaliiditunnistus, seda aga keegi näinud ei ole. Teisi elanikke ja külalisi ta maja ette parkima ei luba, ta ähvardab ja on üleolev kaaselanike suhtes, kui keegi on osaliselt suutnud enda auto asetada tema poolt väljavalitud kohta, mis asetseb otse trepi ees. Korteriühistu teised elanikud ei tee aga probleemi, kui käivad külalised ja pargitakse sinna, kus on vaba. Kindlaid kohti parkimiseks pole ja parkimist korraldavat märki ka parklas ei ole.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Probleemi lahendamiseks võtke parkimisküsimus ühistu või kaasomanike koosoleku päevakorda.
Küsimus: Kas täituril on õigus arestida ka osaühingu varad ja kontod kui ainuomanikul on võlad?11.04.2018
Kui eraisik teeb omale osaühingu, on selle ainuomanik aga eraisikuna on ta maksevõlglane ja kohtutäitur on arestinud tema kontod ja vara. Kas täituril on sellisel juhul õigus arestida ka osaühingu varad ja kontod?
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kuidas müüa mõttelist osa pärandusena saadud metsast?11.04.2018
2004a. suri minu vanaema ja pärandvara läks üle 1/2 mõttelises osas minule ja teine 1/2 mõttelises osas minu vanaisale. 2009a. suri minu vanaisa ja tema 1/2 mõtteline osa läks jagamisele mulle 1/3, minu onule 1/3 ja minu tädile 1/3 mõttelises osas. Sooviksin müüa metsamaad aga tädi keeldub/takistab pärandvara jagamist. Kas on olemas mingisugune võimalus?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid. Seega kõigepealt pärandvara jagatakse kaaspärijate vahel pärimisseaduse sätete järgi, mida saab kohtu kaudu nõuda, kui kaaspärijad kokkuleppele ei jõua. Kui pärandvara on jagatud ning kõnealune metsamaa jääb kaasomandisse, siis saab nõuda metsamaa müümist avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas korteriühistul on õigus nõuda liikmetelt parkla ehitusega seotud kulude tasumist?10.04.2018
Kas korteriühistul on õigus nõuda liikmetelt parkla ehitusega seotud kulude tasumist, kui paljude liikmete sissetulek on vaid pension ja lisaks ei oma nad ka autot?
Juhul kui mõni kirjeldatud liige siiski otsustab parkla ehitusega seotud kulude tasumisest osa võtta, kas ühistu peab talle rajatavas parklas garanteerima ka parklakoha?
Juhul kui mõni kirjeldatud liige siiski otsustab parkla ehitusega seotud kulude tasumisest osa võtta, kas ühistu peab talle rajatavas parklas garanteerima ka parklakoha?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Parkla majandamisel on korteriühistu (korteriomanike) kohustuseks tagada korteriomanike võrdne kohtlemine. Seega juhul, kui parklakoht garanteeritakse ühele korteriomanikule, siis tuleb sama tagada kõigile korteriomanikele.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on alust elatisraha vähendamiseks, kui laps on üle nädala isa juures?10.04.2018
Tere
Laps viibib isa juures üle nädala ja koolivaheaegadel. Mis moodi käib elatisrahaga tasaarvestus kui ema lapsele sentigi kaasa ei anna. Praegu on kohtu poolt isalt välja nõutud 250 eurot, isa soov on seda elatisraha vähendada. Lapsega ei käida reisil, mitte kuskil, mis moodi käituda.
Laps viibib isa juures üle nädala ja koolivaheaegadel. Mis moodi käib elatisrahaga tasaarvestus kui ema lapsele sentigi kaasa ei anna. Praegu on kohtu poolt isalt välja nõutud 250 eurot, isa soov on seda elatisraha vähendada. Lapsega ei käida reisil, mitte kuskil, mis moodi käituda.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise vähendamiseks võib olla alust olukorras, kus lahus elav vanem teeb lapse ülalpidamiseks kulutusi ajal, mil laps viibib temaga. Kui kohtu poolt on elatis välja mõistetud, tuleb elatisraha vähendamiseks kohtu poole pöörduda, seejuures tuleb kohtule ära tõendada, millises suuruses on lahus elava vanema poolt vahetult tehtavad kulutused. Kulutuste suurust tõendamata ei ole võimalik kohtul lahus elava vanema poolt esitatud väidet arvesse võtta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on mingisugust vahet, kes lahutuse sisse viib?10.04.2018
Kas on mingisugust vahet, kes lahutuse sisse viib? Kas vanematel on võrdsed õigused ja kohustused laste kasvatamisel ja lastega võrdsetel alustel tavaelu elada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abielu lahutamiseks peavad abikaasad pöörduma ühiselt perekonnaseisuasutuse poole. Kui abikaasad ei saa abielu lahutamise osas kokkuleppele, tuleb vastava hagiga kohtu poole pöörduda. Ei oma tähtsust, kumb abikaasa selleks hagiavalduse kohtule esitab.
Kui vanemad jagavad laste ühist hooldusõigust, on vanematel laste võrdsed õigused (ja ka kohustused). Võrdne hooldusõigus ei tähenda seda, et lastel peaks olema vahelduv elukoht. Kohtud on üldjoontes seisukohal, et lapsel peaks olema üks kindel kodu ja võimalus lahus elava vanemaga piisavas mahus suhelda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on mõistlik, et isa ei taha nüüd last tagasi anda, viivitab sellega?10.04.2018
Tere. Oleme lapse isaga juba 4 aastat lahus elanud. Laps elab minu juures ja kohtus isaga alati kui selleks isal või lapsel soovi oli. Viimane aasta leidis lapse isa endale uue elukaaslase ning siis muutus ka lapse jagamise soov. Leppisime kokku, et iga kahe nädala möödudes üks nv on laps isaga ja kui soovi siis ka nädala sees kokkuleppeliselt. See kõik toimis. Nüüd aga andis lapse isa asja lastekaitsesse nõudes last enda juurde kaheks nädalaks. Tehtigi proovinädal kahe nädalane. Hetkel laps viibib isa juures. Mure selles, et laps soovis, et helistaksime igal õhtul, et head und soovida, isa kinnitas, et saab seda. Kuid siiski ei vasta mu kõnedele ja kui palusin reedel last enda juurde, et minna hambaarstile, isa keeldub mulle last andmast. Lastekaitse õigustab vaid, et isa tahab lapsega aega veeta. Leian, et tahetakse, et lapsel oleks seljakott seljas ja iga kahe nädala tagant matkab, see ei ole ju stabiilne ja turvaline lapsepõlv? Kas tõesti pean olema sellega nõus või kuhu pöörduda abi saamiseks? Kas kohus aitaks määrata mõistlikumad kohtumisajad?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina leiavad nii kohtud kui ka lastekaitsespetsialistid, et selline nö 50/50 jaotus ei vasta lapse huvidele ja lapsel peaks olema üks kindel kodu ning võimalus lahus elava vanemaga piisavas mahus suhelda.
Kui lastekaitsespetsialisti vahendusel ei õnnestu suhtlemiskorra osas kõiki osapooli rahuldavale kokkuleppele jõuda, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole pöörduda. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus ja tasuda riigilõivu 10 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ema hoolduse eest peab maksma ka laps, kes ei kuulu pärijate hulka?10.04.2018
Tere!
Minu ema sai insuldi, mille tulemusena on tal ajukahjustus, samuti üks kehapooltest on halvatud, sisuliselt on ta voodihaige. Ema räägib ja tunneb inimesi, kuid lühimälu on olematu. Emal on neli last. Tal on kinnisvara, mida ta on pärandanud oma kolmele lapsele. Minu küsimused on järgmised:
1. Üks lastest lasi teha enda nimele, pärast ema haigestumist, volituse, millega saab ligipääsu ema pangakontole. Teistele ta keeldub volituse sisu näitamast. Kas see on seaduslik ja mida ette võtta?
2. Sooviksin emale parimat hooldust tema oma kinnisvara eest, kas ja kuidas on võimalik seda ( kinnisvara) ema parimaks raviks ja hoolduseks kasutada?
3. Kas ema hoolduse eest peab maksma ka laps, kes ei kuulu pärijate hulka?
Minu ema sai insuldi, mille tulemusena on tal ajukahjustus, samuti üks kehapooltest on halvatud, sisuliselt on ta voodihaige. Ema räägib ja tunneb inimesi, kuid lühimälu on olematu. Emal on neli last. Tal on kinnisvara, mida ta on pärandanud oma kolmele lapsele. Minu küsimused on järgmised:
1. Üks lastest lasi teha enda nimele, pärast ema haigestumist, volituse, millega saab ligipääsu ema pangakontole. Teistele ta keeldub volituse sisu näitamast. Kas see on seaduslik ja mida ette võtta?
2. Sooviksin emale parimat hooldust tema oma kinnisvara eest, kas ja kuidas on võimalik seda ( kinnisvara) ema parimaks raviks ja hoolduseks kasutada?
3. Kas ema hoolduse eest peab maksma ka laps, kes ei kuulu pärijate hulka?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Isikul on õigus anda enda esindamiseks ja tehingute tegemiseks volitus igale inimesele, sealhulgas ühele oma lastest, seadusega see kuidagi vastuolus ei ole.
Selleks, et käsutada (müüa, üürida) emale kuuluvat kinnisvara, peaks antud olukorras ema selleks Teid volitama, sest Teie kirjelduse järgi ta ise neid toiminguid enam teha ei suuda. Volituse peab sõlmima notariaalses vormis. Kaaluda võiks ka eestkoste seadmist.
Ülalpidamiskohustuse täitmisest ei vabasta automaatselt asjaolu, et üks lastest ei kuulu pärijate hulka. Ülalpidamiskohustuse täitmisest võib kohus vabastada või selle täitmist piirata mõjuva põhjusel olemasolul, kuid selle sätte kohaldamine eeldab kindlasti rohkem põhjendusi, kuid vaid pärijate ringist väljajäämine. Antud juhul peaks ema ülalpidamine olema jagatud tema nelja lapse vahel (osade suurused võivad muidugi olenevalt asjaoludest erineda).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas rahaliselt on vahet, kas puhkus vormistada esmaspäevast pühapäevani või laupäevast reedeni?10.04.2018
Kas rahaliselt on vahet, millisest päevast 7-päevast puhkust alustada? Töötan kuupalgaga ning esmaspäevast reedeni. Soovin puhata viis päeva (E-R) kuid tööandja nõuab seitset päeva. Kas puhkus vormistada siis esmaspäevast pühapäevani või laupäevast reedeni - kas sellel on mingit vahet?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Rahaline vahe tuleb üksnes siis, kui puhkusetasu maksmisel arvestab tööandja eelneva kuue kuu keskmist töötasu (eeldab et töötasu on viimase kuue kuu jooksul olnud muutuv). Sellisel juhul makstakse puhkusetasu vastavalt puhatud päevadele, mistõttu viis päeva puhkust võrdub viie päeva tasu ja seitse päeva puhkust seitsme päeva tasu.
Kui Teie töötasu pole viimase kuue kuu jooksul muutunud (saate kindlat kuupalka), siis keskmist töötasu puhkusetasu arvestamiseks ei arvutata ning Teile jätkatakse palga maksmist ehk palk n-ö säilitatakse. Sellisel juhul pole vahet, kas puhkate E-R või E-P, sest reaalselt saate te sellisel juhul tööpäevatasu (mitte kalendripäevatasu) E-R eest.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas praktikal töötasu saamiseks peab olema ka tööleping, kui on olemas praktikaleping ja praktikant on kantud töötamise registrisse?10.04.2018
Kas praktikal töötasu saamiseks peab olema ka tööleping, kui on olemas praktikaleping ja praktikant on kantud töötamise registrisse?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Ettevõttes või asutuses saab praktikal olla vaid kahel juhul. Esiteks siis, kui kool saadab õpilase või üliõpilase omandatava kutse- või erialapraktikale ning teisel juhul siis, kui inimene on jäänud töötuks ja Töötukassa pakub tööturuteenusena tööpraktika võimalust. Kooli ja Töötukassa vahendusel tehtava praktika eest tasu ei maksta ning praktikat töötamise registris ei registreerita.
Kui tööandja soovib praktikandile koolipraktika raames tasu maksta, tuleks paralleelselt sõlmida leping, mille alusel tasu makstakse. Üldjuhul sõlmitakse selleks tööleping, kuid teatud juhtudel võib põhjendatud olla ka muu võlaõigusliku lepingu sõlmimine. Tasu maksmisel tuleb praktika töötamise registris registreerida.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).