Õigus
Küsimus: Mida teha, kui eksabikaasa tahab firma müümiseks minu allkirja, mis see mulle kaasa võib tuua?02.10.2018
Tere!
Minu lapse isa ehk eksabikaasa kellega lahutasime üle kolme aasta tagasi, soovib müüa oma ettevõtet, mille tegi 6a tagasi (abielu ajal) põhimõtteliselt minu tagaselja. Siis ei olnud minu allkirja vaja, ma pole osanik, ei juhatuses, pole ka 6a jooksul mingit kasu sealt saanud, nüüd aga tal suured jamad firmaga ja soovib kiirelt maha müüa. Selgus, et ta ei saa müüa kuna vajab notaris minu nõusolekut. Ta on korduvalt mind ähvardanud, et ma ruttu allkirja annaksin. Samas on see firma olnud siiani tagatiseks lapsele elatisraha maksmisel (mida ta kuidagi ei soovi teha).
Ma ei olnud firma loomise juures aga miks pean olema firma müümise juures? Millised on allkirja andmise ja mitte andmise puhul plussid ja miinused minu jaoks?
Millised on minu õigused siin ja kuidas tegutseda?
Minu lapse isa ehk eksabikaasa kellega lahutasime üle kolme aasta tagasi, soovib müüa oma ettevõtet, mille tegi 6a tagasi (abielu ajal) põhimõtteliselt minu tagaselja. Siis ei olnud minu allkirja vaja, ma pole osanik, ei juhatuses, pole ka 6a jooksul mingit kasu sealt saanud, nüüd aga tal suured jamad firmaga ja soovib kiirelt maha müüa. Selgus, et ta ei saa müüa kuna vajab notaris minu nõusolekut. Ta on korduvalt mind ähvardanud, et ma ruttu allkirja annaksin. Samas on see firma olnud siiani tagatiseks lapsele elatisraha maksmisel (mida ta kuidagi ei soovi teha).
Ma ei olnud firma loomise juures aga miks pean olema firma müümise juures? Millised on allkirja andmise ja mitte andmise puhul plussid ja miinused minu jaoks?
Millised on minu õigused siin ja kuidas tegutseda?
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Teie küsimusest loen välja, et esineb probleeme lapse isa poolt lapsele elatisraha maksmisega. Lapse isal lasub kohustus maksta oma alaealisele lapsele elatist ning kui lapse isa keeldub lapsele elatise maksmisest, siis saab esitada kohtule hagiavalduse elatise nõudes. Samuti võite eksabikaasale öelda, et olete nõus andma osaühingu osa võõrandamiseks nõusoleku eeldusel, et eelnevalt on sõlmitud notariaalne kokkulepe elatise tasumise kohta.
Ehk õiguslikult on eksabikaasal õigus nõuda ühisvara jagamist ja Teil (lapsel) on õigus nõuda elatist. Kõik muud võimalused on võimalikud üksnes kokkuleppel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas pääseda trahvist, mille sain ehitusobjektil, mida varustan?01.10.2018
Tere.
Töötan ehitusobjektide varustajana. Täna aga tehti trahv summas 30 eurot sest materjali sisse viimise ajal ei paigaldanud parkimiskella. Paigutasin auto suure ehitusprügikonteineri taha, kus ma ei seganud kedagi, piirjooned parkimiseks olid minust vasakul, ei parkinud nende vahel. Suurelt sissesõidu teelt sisse keerates objektile selgus hiljem, et seal oli tõepoolest märge sellekohta, et 1,5 h parkimiskella alusel tasuta. Kuid sisse keerates ma seda märki ei näinud ja objektile hoovi sõites kangelasele antud märk puudus.
Asi ei ole selles, et tahaksin trahvist hoiduda aga see ei ole ka inimlik kasutades ära ehitusobjekti ehituskirjadega auto trahvimise, kui auto varustab antud objekti.
Töötan ehitusobjektide varustajana. Täna aga tehti trahv summas 30 eurot sest materjali sisse viimise ajal ei paigaldanud parkimiskella. Paigutasin auto suure ehitusprügikonteineri taha, kus ma ei seganud kedagi, piirjooned parkimiseks olid minust vasakul, ei parkinud nende vahel. Suurelt sissesõidu teelt sisse keerates objektile selgus hiljem, et seal oli tõepoolest märge sellekohta, et 1,5 h parkimiskella alusel tasuta. Kuid sisse keerates ma seda märki ei näinud ja objektile hoovi sõites kangelasele antud märk puudus.
Asi ei ole selles, et tahaksin trahvist hoiduda aga see ei ole ka inimlik kasutades ära ehitusobjekti ehituskirjadega auto trahvimise, kui auto varustab antud objekti.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Veose laadimine eeldab üldjuhul aktiivset tegevust. See, kas antud juhul sai sõiduki ja selle juhi tegevust käsitleda laadimisena või parkimisena, sõltub asjaoludest. Küsimuses esitatud asjaolude kirjeldus ei võimalda selles osas käesoleval juhul paraku järeldusi teha.
Küsimus: Kes tasub katuse ümberehituse ja soojustamise kulud, kui pööningul on katuslaega korter?29.09.2018
Korter asub pööningukorrusel ning on osaliselt katuslaega. Ühistul on plaanis vahetada maja katusekattematerjal. Minu korteri katuslagi on soojustatud 18 cm paksuselt nõukaaegsetest mittekvaliteetsetest soojustusmaterjalidest (saepuru, krohvipuru jms.). Vaja on soojustuse paksuseks vähemalt 30 cm. Selleks peab tõstma (kasvatama) maja sarikaid 10-15 cm võrra. Kes tasub katuse ümberehituse ja soojustamise kulud?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Oluline on siinjuures juurde märkida, et ehitusseadustikust tulenevalt eeldab katusekonstruktsiooni muutmine (erinevalt katusekatte vahetusest) ehitusprojekti ja -loa olemasolu.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kaasomanik (mõttelised osad) tohib oma kasutatavat osa ilma teise nõusolekuta välja üürida?29.09.2018
Tere,
Lühidalt öeldes on olnud kortermaja kahe omaniku käes, kes mõlemad sees elasid ja kortermaja korras hoidsid. Ühel hetkel üks omanikest suri ja tema laps/järglane päris mõttelise osa ja tema huvi ei ole maja korras hoida vaid üürib mustalt kortereid välja ja elab ise mujal.
See on fakt, et kortereid mustalt välja üürida nii kui nii ei tohiks, kuid küsimus on pigem selles, et kas üldse tohibki välja üürida? Olukord on seepärast keeruline, et majas, kus elasid enne omad inimesed ja hoidsid korda, on võõrad näod, kes korda ja puhtust ei hoia.
Ma ei hakka praegu huvi tundma, et mis õigused või võimalused oleks teisel omanikul enda osa välja üürida vaid pigem tunnen huvi, et mis võimalused/õigused on minul, et selline olukord lõppeks, et oma majas ei oleks võõrad inimesed.
Tänan
Lühidalt öeldes on olnud kortermaja kahe omaniku käes, kes mõlemad sees elasid ja kortermaja korras hoidsid. Ühel hetkel üks omanikest suri ja tema laps/järglane päris mõttelise osa ja tema huvi ei ole maja korras hoida vaid üürib mustalt kortereid välja ja elab ise mujal.
See on fakt, et kortereid mustalt välja üürida nii kui nii ei tohiks, kuid küsimus on pigem selles, et kas üldse tohibki välja üürida? Olukord on seepärast keeruline, et majas, kus elasid enne omad inimesed ja hoidsid korda, on võõrad näod, kes korda ja puhtust ei hoia.
Ma ei hakka praegu huvi tundma, et mis õigused või võimalused oleks teisel omanikul enda osa välja üürida vaid pigem tunnen huvi, et mis võimalused/õigused on minul, et selline olukord lõppeks, et oma majas ei oleks võõrad inimesed.
Tänan
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas rõdude varikatuste ehituseks on vajalik kaasomanike kokkulepe või piisab üldkoosoleku otsusest?29.09.2018
Kü juhatusel on plaanis ehitada korrusmaja fassaadile rõdude kohale varikatused ja finantseerida nende ehitust remondifondist. Kas selliseks ehituseks piisab üldkoosoleku enamuse otsusest või on vaja kaasomanike kokkulepe?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kirjeldatud töö on käsitletav kaasomandi ajakohastamisena, milleks vajalik otsus on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 39 lg 1 kohaselt vastu võetud siis, kui korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui Läti trahvi tähtaeg on möödas kuna sain selle kätte hilinenult?28.09.2018
Tere
Lätis viibides sain kiiruseületamise eest liiklustrahvi, sündmus on fikseeritud 25.07.2018 kell 23:00 kiiruskaamera. Trahviteade koos fikseeritud sündmuse fotoga saabus sõiduki omanikule postiga 19.09.2018, teates oli kirjas trahvi tasumise ajaks 30 päeva alates otsuse määramisest. Dokumendi pöördel kirjas olevas osas Liiklusseaduse 43.6 § p. (8) sõnastab - "Protokolli otsus saadetakse mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul pärast selle määramist isikule, kellele on määratud haldusrikkumise karistus...".
Ma ei näe saadetud trahviteatel otsuse vastuvõtmise kuupäeva. Kui selleks on kiiruskaamera poolt fikseeritud sõiduki kiiruseületamise fakt 25.07.2018 kell 23:00, siis on igal juhul ületatud nii p.8 määratud 3 päevast saatmise tähtaega (19.09.2018) kui ka määratud trahvi maksmise 30 päevast tähtaega.
Kas trahviteate saatmine hilinenult ja peale tasumise tähtaega on seadusega kooskõlas? Kuidas peaksin käituma?
Lugupidamisega
Lätis viibides sain kiiruseületamise eest liiklustrahvi, sündmus on fikseeritud 25.07.2018 kell 23:00 kiiruskaamera. Trahviteade koos fikseeritud sündmuse fotoga saabus sõiduki omanikule postiga 19.09.2018, teates oli kirjas trahvi tasumise ajaks 30 päeva alates otsuse määramisest. Dokumendi pöördel kirjas olevas osas Liiklusseaduse 43.6 § p. (8) sõnastab - "Protokolli otsus saadetakse mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul pärast selle määramist isikule, kellele on määratud haldusrikkumise karistus...".
Ma ei näe saadetud trahviteatel otsuse vastuvõtmise kuupäeva. Kui selleks on kiiruskaamera poolt fikseeritud sõiduki kiiruseületamise fakt 25.07.2018 kell 23:00, siis on igal juhul ületatud nii p.8 määratud 3 päevast saatmise tähtaega (19.09.2018) kui ka määratud trahvi maksmise 30 päevast tähtaega.
Kas trahviteate saatmine hilinenult ja peale tasumise tähtaega on seadusega kooskõlas? Kuidas peaksin käituma?
Lugupidamisega
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mis kaitseb ema ja lapsi pere juurest lahkunud abikaasa nõuete eest?28.09.2018
Abikaasa lahkus pere juurest juunis. Teatas mulle mõned päevad ette, et tema soovib ära minna, teda meie pereelu enam ei rahulda ja tal on uus armastus, kellega koos edasi minna. Nii ta lahkus meie juurest päev pärast lastele rääkimist. See oli meile täiesti ootamatu ja raske hoop.
Mis kaitseb perekonda? Kas abikaasa võibki teisele poolele mõned päevad ette teatades pere juurest lahkuda?
Tänaseks käib inetuks kiskunud vara jagamine. Abikaasa teab hästi, et tema lahkumine on meile (mulle ja lastele) majanduslikult hävitav, kuid sellest hoolimata nõuab ta asju ja ka rahalist hüvitist. Maja, kuhu lastega elama jäime, kuulub mulle (ostetud enne meie abielu). Kas kohtusse minnes peab abikaasa tõendama kulusid, mida ta teinud on, et saada minult hüvitist?
Mis kaitseb perekonda? Kas abikaasa võibki teisele poolele mõned päevad ette teatades pere juurest lahkuda?
Tänaseks käib inetuks kiskunud vara jagamine. Abikaasa teab hästi, et tema lahkumine on meile (mulle ja lastele) majanduslikult hävitav, kuid sellest hoolimata nõuab ta asju ja ka rahalist hüvitist. Maja, kuhu lastega elama jäime, kuulub mulle (ostetud enne meie abielu). Kas kohtusse minnes peab abikaasa tõendama kulusid, mida ta teinud on, et saada minult hüvitist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abikaasa on asunud perekonnast eraldi elama, tuleb tal jätkuvalt anda oma lastele ülalpidamist – kuivõrd ta elab lastest lahus, tuleks ülalpidamist anda eelkõige elatist makstes.
Vaatamata sellele, et maja kuulub lahusvarana Teile, võib abikaasal olla hüvitisnõue, kui abielu ajal on maja näiteks renoveeritud ja selle väärtus on seeläbi tõusnud. Seda asjaolu tuleb abikaasal igal juhul tõendada. Ühisvara hulka kuuluvad abielu ajal soetatud esemed, näiteks kodusisustus ja sõidukid, mille jagamist on abikaasal õigus nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jagada lapse kasvatamise aega võrdselt, kaks nädalat minuga, kaks emaga?28.09.2018
Tere
On suusõnaliselt lapse emaga tehtud kokkulepe, et maksan iga kuu 250€ elatist lapsele. Lisaks aitan veel jooksvate asjadega, mis võivad erinevatel kuudel tulla (ostsin jalgratta, riideid, vitamiinid jne.) Lapse ema suhtles minuga ebaadekvaatselt ja takistas lapsega kohtumist igati, seetõttu ma loobusin lisatoetusest ja lisaabist.
Kuidas ma saan taotleda lapse võrdse lapsekasvatamise aega, kuid emaga kokku leppida ei õnnestu. Minu soov on jagada lapsega olemise aeg nii, et üks terve nädal minuga ja teine temaga. Soovin, et laps on kaks nädalat kuus minuga. Laps on 7-aastane ja käib koolis. Seetõttu poolitada nädalaid on üsna raske. Samas ka ma soovin võrdseks jagada vajalikud kulud lapsele (koolikulud, huviring) pooleks ning mitte maksta elatist, sest laps on pool aega minuga, ise toetan teda, ostan riided ning vajalikud asjad.
Kuid meie ei saa suulisetele kokkuleppele, kas seda on võimalik teha juristikirja abil?
Juhul kui ema ei ole nõus sellega, mis siis edasi on võimalik teha?
Mida Teie arvates kui suure tõenäosusega on võimalik loobuda või vähendada elatist?
On suusõnaliselt lapse emaga tehtud kokkulepe, et maksan iga kuu 250€ elatist lapsele. Lisaks aitan veel jooksvate asjadega, mis võivad erinevatel kuudel tulla (ostsin jalgratta, riideid, vitamiinid jne.) Lapse ema suhtles minuga ebaadekvaatselt ja takistas lapsega kohtumist igati, seetõttu ma loobusin lisatoetusest ja lisaabist.
Kuidas ma saan taotleda lapse võrdse lapsekasvatamise aega, kuid emaga kokku leppida ei õnnestu. Minu soov on jagada lapsega olemise aeg nii, et üks terve nädal minuga ja teine temaga. Soovin, et laps on kaks nädalat kuus minuga. Laps on 7-aastane ja käib koolis. Seetõttu poolitada nädalaid on üsna raske. Samas ka ma soovin võrdseks jagada vajalikud kulud lapsele (koolikulud, huviring) pooleks ning mitte maksta elatist, sest laps on pool aega minuga, ise toetan teda, ostan riided ning vajalikud asjad.
Kuid meie ei saa suulisetele kokkuleppele, kas seda on võimalik teha juristikirja abil?
Juhul kui ema ei ole nõus sellega, mis siis edasi on võimalik teha?
Mida Teie arvates kui suure tõenäosusega on võimalik loobuda või vähendada elatist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanemad omavahel lapsega suhtlemise korras kokkuleppele ei saa, tuleks kõigepealt oma murega pöörduda lastekaitsetöötaja poole. Kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel kokkuleppele jõuda ei õnnestu, on võimalik taotleda suhtlemiskorra kindlaksmääramist kohtu kaudu.
Meie kohtupraktika ei poolda vahelduvat elukohta, seega pean üsna tõenäoliseks, et kohus lapsele sellist suhtlemiskorda ei määra, kus laps veedab vaheldumisi nädala ühe vanemaga, seejärel nädala teise vanemaga. Seega seda varianti pean võimalikuks juhul, kui sõlmite lapse emaga vastavasisulise kokkuleppe.
Kui lapsel oleks Teie poolt kirjeldatud vahelduv elukoht, on võimalik jagada ka ülalpidamiskohustus selliselt, et kumbki vanem teeb lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi ja elatist kumbki vanem ei maksa või maksab üks vanematest siiski teatavas summas elatist sellele vanemale, kelle kanda on suurem osa kuludest (näiteks on ühe vanema kanda kõik lapse kooli- ja trenniga seotud kulud).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui suur võib olla maksimaalne kahe lapse elatisraha nõue, kui lapsevanem saab miinimumpalka aastal 2018?28.09.2018
Kui suur võib olla maksimaalne kahe lapse elatisraha nõue, kui lapsevanem saab miinimumpalka aastal 2018?
Käesoleva aastaga 2018.
Käesoleva aastaga 2018.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse elatisraha suurus sõltub lapse vajaduste suurusest, kuid otseloomulikult seab vajaduste suurusele piirid vanemate majanduslik olukord. Kui elatisraha maksmiseks kohustatud vanema igakuiseks sissetulekuks on alampalk, ei ole väga tõenäoline, et kohus mõistab mõlemale lapsele elatisraha välja miinimumsuuruses ehk poole alampalga ulatuses. Sellisel juhul tuleks ju vanemal kogu oma sissetulek maksta elatisrahaks ja tema enda vajadused jääksid täielikult katmata.
Kui suur oleks nö maksimaalne elatisraha antud olukorras, on keeruline öelda, seda mõjutavad muuhulgas laste tegelikud ülalpidamiskulud, samuti see, millised on elatise maksmiseks kohustatud vanema enda vajadused ja milline on lapsi kasvatava vanema majanduslik olukord.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas Rootsis elavalt ja töötavalt isalt elatisraha nõuda?28.09.2018
Tere.
Olen elanud laste isaga koos juba üle kümne aasta koos. Pole abielus. Meil on kaks last, 7-aastane ja 1,5 kuud vana laps. Lapsed on tema nimel. Ta juba üle aasta Rootsis töötanud ja elanud. Käib eestis iga 3 kuu tagant. Sissekirjutus nagu ma aru saan on rootsis ja tal on lisaks Eestile ka seal Rootsi id. Kuidas ma saan temalt lastele elatist nõuda ja kas mul on ka õigus omale elatist nõuda lapse 3 aastaseks saamiseni? Vabatahtlikult pole nõus elatist maksma.
Olen elanud laste isaga koos juba üle kümne aasta koos. Pole abielus. Meil on kaks last, 7-aastane ja 1,5 kuud vana laps. Lapsed on tema nimel. Ta juba üle aasta Rootsis töötanud ja elanud. Käib eestis iga 3 kuu tagant. Sissekirjutus nagu ma aru saan on rootsis ja tal on lisaks Eestile ka seal Rootsi id. Kuidas ma saan temalt lastele elatist nõuda ja kas mul on ka õigus omale elatist nõuda lapse 3 aastaseks saamiseni? Vabatahtlikult pole nõus elatist maksma.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste elukoht on Eestis, on võimalik lastele elatist nõuda läbi Eesti kohtu. Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, riigilõivu elatise nõudmise hagilt tasuda ei tule.
Teil on võimalik endale kuni lapse 3-aastaseks saamiseni elatist nõuda juhul, kui Te ei ole ise võimeline endale sissetulekut teenima. Selliseks takistuseks on eelkõige rasedusest või sünnitusest põhjustatud terviseprobleem või olukord, kus emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik endale ise sissetulekut teenida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand