Õigus
Küsimus: Kas on võimalik, et naabrile antakse juba paigaldatud soojuspumba kasutuseks luba ilma naabritelt nõusolekut küsimata?06.10.2018
Tere.
Elan 8 korteriga ridaelamus. Aasta tagasi paigaldas naaber õhksoojuspumba oma boksi välisseina ette maapinnale. Magamistubade aknad jäävad samale poole. Pumba töötamise ajal kostab tuppa müra ja vibratsioon eriti sulatusprotsessi ajal.
Tean, et tal puudub kasutusluba KOV-lt. KOV on minu murest teadlik. Praegu taotleb ta KOV-lt soojuspumba seadustamist.
Kas on võimalik, et talle antakse luba ilma kõigilt naabritelt nõusolekut küsimata?
Elan 8 korteriga ridaelamus. Aasta tagasi paigaldas naaber õhksoojuspumba oma boksi välisseina ette maapinnale. Magamistubade aknad jäävad samale poole. Pumba töötamise ajal kostab tuppa müra ja vibratsioon eriti sulatusprotsessi ajal.
Tean, et tal puudub kasutusluba KOV-lt. KOV on minu murest teadlik. Praegu taotleb ta KOV-lt soojuspumba seadustamist.
Kas on võimalik, et talle antakse luba ilma kõigilt naabritelt nõusolekut küsimata?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas 2017 oktoobris vastu võetud otsus rõdude varikatuste ehitamiseks oleks pidanud olema vormistatud korteriomanike kokkuleppena?06.10.2018
Tere,
2017.aasta oktoobrikuus võeti korteriühistu üldkoosolekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsus hoone ajakohastamise eesmärgil ehitada maja fassaadile rõdude kohale varikatused. Kas selline hääletamine tollal kehtiva korteriomandi seaduse järgi oli seaduspärane või tulnuks sõlmida kõigi korteriomanike kokkulepe? Või saab seda teha veel nüüd, kuna ehitustöödega pole veel alustatud?
2017.aasta oktoobrikuus võeti korteriühistu üldkoosolekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsus hoone ajakohastamise eesmärgil ehitada maja fassaadile rõdude kohale varikatused. Kas selline hääletamine tollal kehtiva korteriomandi seaduse järgi oli seaduspärane või tulnuks sõlmida kõigi korteriomanike kokkulepe? Või saab seda teha veel nüüd, kuna ehitustöödega pole veel alustatud?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui abiellume, kas siis ma vastutan ka mehe vana võla eest?04.10.2018
Me mehega soovime abielluda. Temal on vana võlg, mistõttu arve on arestitud. Kuulsin inimestelt, et peale abielu mehe võlg jagatakse meie vahel. Samuti juhul kui mees võlga ei maksa või juhul kui tulevikkus otsustame abielu lahutada. Kas on selline seadus? Või abiellumine midagi ei muuda ning tema maksab võlga ise ja mind see ei puuduta juriidiliselt?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abikaasad vastutavad ühiselt vaid ühiste kohustuste eest, kui abikaasa võlakohustus on tekkinud enne abiellumist, on tegemist tema isikliku kohustusega ja selle täitmise eest vastutab ta üksinda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 18a lapsel on õigus saada vanematelt elatisraha, kui ta jätkab õppimist täiskasvanute gümnaasiumis õhtuses vahetuses?04.10.2018
Tere! Laps on juba 18-aastane. Kas lapsel on õigus saada vanematelt elatisraha, kui ta jätkab õppimist täiskasvanute gümnaasiumis (3 päeva nädalas) ja õhtuses vahetuses? Laps ei tööta ja elab koos emaga.
Kas koormus või õhtune vahetus on põhjuseks, et lapsele elatisraha mitte maksta?
Tänan!
Kas koormus või õhtune vahetus on põhjuseks, et lapsele elatisraha mitte maksta?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps omandab täisealiseks saanuna keskharidust, nagu Teie poolt kirjeldatud juhul, on tal õigus saada oma vanematelt vajaduspõhiselt ülalpidamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on mingeid takistusi juhilubade tegemiseks, kui on üleval elatisvõlg?04.10.2018
Varasemast ajast on elatisvõlgnevus, hetkel igakuiselt kohtuotsusega määratud summat tasun (võlgnevust kahjuks tasuda korraga ei ole võimalik). Kui soovin juhilubasid tegema hakata kas on mingeid takistusi või piiranguid juhilubade väljastamise osas? Seadusest lugesin välja, et saab olemasolevaid lubasid piirata sissenõudja avalduse alusel. Või saab juhilubasi taotleda alles siis kui kogu võlgnevus tasutud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Juhilubade tegemisel ei ole elatisvõlgnevus takistuseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas oleksin kohustatud tagurdama, et lasta eesolev auto parklas parkimiskohale tagurdada?03.10.2018
Tere! Tekkis täna selline olukord, et parkimisalal sõitsin auto taga. Minu ees olev auto tahtis tagurdada paremal olevasse boksi tagurdades. Avariist jäi puudu mõni sentimeeter, kui andsin signaali jäi eesolev auto seisma, muidu oleks sõitnud minule sisse (kuna olin selle boksi keskosas selleks hetkeks kuhu eesolev soovis keerata). Siit küsimis, kas minu kohustus, saan aru jah et viisakas oleks olnud kuid kas oleksin olnud kohustatud laskma eesoleval juhil tagurdada? Teine autojuht väitis et tal oli suund sees ja sooritas manöövrit ja minu asi oleks olnud anda temale teed.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas parkimise leppetrahv on õiguslik kui selle sai elanik korteriühistu territooriumil, ometi parkimisluba on olemas ja kehtiv?03.10.2018
Tervitused.
Kas leppetrahv parkimise eest on õiguslik ja kehtiv kui selle on saanud elanik korteriühistu territooriumil parkides, ometi parkimisluba on olemas ja kehtiv?
Leppetrahvi määramise põhjus - parkimiskaart peab olema täies ulatuses loetav, muidu loetakse see kehtetuks.
Täpsustan: parkimiskaardi number ja muu informatsioon, mis on vajalik tuvastamaks kaardi kasutajat ja kehtivust, olid kõik olemas ning samuti ka loetaval kohal.
Leppetrahvi kirjeldusse lisatud põhjendus - puudub parkimiskaart.
Aitäh
Kas leppetrahv parkimise eest on õiguslik ja kehtiv kui selle on saanud elanik korteriühistu territooriumil parkides, ometi parkimisluba on olemas ja kehtiv?
Leppetrahvi määramise põhjus - parkimiskaart peab olema täies ulatuses loetav, muidu loetakse see kehtetuks.
Täpsustan: parkimiskaardi number ja muu informatsioon, mis on vajalik tuvastamaks kaardi kasutajat ja kehtivust, olid kõik olemas ning samuti ka loetaval kohal.
Leppetrahvi kirjeldusse lisatud põhjendus - puudub parkimiskaart.
Aitäh
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Leppetrahvi kirjeldust on keeruline olemasoleva info pinnalt kommenteerida. Sageli näevad parkimistingimused ette, et nõuetele mittevastavat parkimiskaarti või parkimiskaardi nõuetele mittevastavat asetust käsitletakse parkimiskaardi puudumisena.
Leppetrahvi on üldjuhul võimalik vaidlustada leppetrahvi koostanud asutuses. Samas kui vaidlustamine soovitud tulemust ei anna, siis on ainus viis nõuda leppetrahvi otsuse tühisuse tunnustamist kohtu kaudu hagimenetluses. Võrreldes leppetrahvi suurust hagimenetluse aja- ja rahakuluga, võib kohtutee alustamise otstarbekus olla küsitav.
Küsimus: Kes võivad osaleda korteriühistu koosolekul?03.10.2018
Tere. Kes võivad osaleda korteriühistu koosolekul? Meie ühistus on 8 liiget. Toimuvad pidevad vaidlused, kemplemised, süüdistamised. Viimasel koosolekul võttis üks ühistu liige koosolekule kaasa oma kaks täiskasvanud last. Hääletada nad küll ei saanud, aga sekkusid pidevalt oma kommentaaride ja ähvardustega. Avaldati psühholoogilist survet. 4 ühistu liiget pooldasid seda trianglit, 4 olid vastu. Kuidas peaks sellistel juhtudel talitama? Koosolekult keeldusid nad lahkumast, ehkki pooled osalejad seda nõudsid.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kolmandad isikud saavad korteriomanike üldkoosolekust osa võtta vaid vastava loa korral, kusjuures juhul, kui pooled koosolekul osalevad korteriomanikud sellega ei nõustu, siis peavad kolmandad isikud koosolekult lahkuma. Kui nad seda ei tee, siis saavad korteriomanikud abi küsida politseist.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on võimalik teha leping, et loobuda vanema hooldamisest ja ühtlasi siis ka loobuda tema võimalikust pärandist?03.10.2018
Tere,
Dementsel vanemal on kolm täisealist last, kes peaksid tema eest võrdselt hoolitsema ja hooldusesse panustama. Kaks last seda ka teevad, kellest ühele on määratud ka eestkoste õigused ja kohustused.
Kolmas aga ei toeta mitte kuidagi ning nüüdseks pikkade omavaheliste vaidluste tulemuseks on otsustanud, et soovib loobuda oma kohustustest vanemat kuidagi hooldada või toetada. Kas tal on selleks mingisugune võimalus? Notariaalselt tagasipöördumatu lepingu vormistamisega loobuda nii hooldus kohustusest kui ka tulevasest varalisest õigusest või kohustusest, mis peaksid kaasnema vanema surmaga?
Või on mõni muu võimalus, kuidas omavaheline notariaalne tagasipöördumatu leping sõlmida, et inimene ei käiks ja ei terroriseeriks ega ootaks koguaeg vanema surma, et vara jagama hakata?
Lugupidamisega
Dementsel vanemal on kolm täisealist last, kes peaksid tema eest võrdselt hoolitsema ja hooldusesse panustama. Kaks last seda ka teevad, kellest ühele on määratud ka eestkoste õigused ja kohustused.
Kolmas aga ei toeta mitte kuidagi ning nüüdseks pikkade omavaheliste vaidluste tulemuseks on otsustanud, et soovib loobuda oma kohustustest vanemat kuidagi hooldada või toetada. Kas tal on selleks mingisugune võimalus? Notariaalselt tagasipöördumatu lepingu vormistamisega loobuda nii hooldus kohustusest kui ka tulevasest varalisest õigusest või kohustusest, mis peaksid kaasnema vanema surmaga?
Või on mõni muu võimalus, kuidas omavaheline notariaalne tagasipöördumatu leping sõlmida, et inimene ei käiks ja ei terroriseeriks ega ootaks koguaeg vanema surma, et vara jagama hakata?
Lugupidamisega
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
Mis puutub pärimisse, siis kedagi pärandist ilma jätta saab testamendi abil, mille saab teha pärandaja. Pärija saab ka alati ise pärandist loobuda ehk vastava avalduse peab esitama see isik, kes ei soovi pärida ehk soovib pärandist loobuda.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas teised pärandi saajad peaksid minule tagantjärgi korvama pärandaja hooldekodu ning matuse kulutusi?03.10.2018
Minu isa suri 2017.aasta septembris. Enne surma elas ta kolm aastat hooldekodus. Eluajal ta testamenti ei teinud, mis tähendas, et tema vara jagati kolme lapse ning abikaasa vahel ära. Pärand jagati võrdselt nelja isiku vahel ära.
Isa viimastel eluaastatel hoolitsesin mina tema eest ning maksin kinni tema hooldekodu kulutused. Lisaks maksin mina ka tema matuse kulud kinni. Pärandi saajad aga arvavad, et nemad ei pea minule hooldekodu ning matuse kulutusi korvama, kuna mina olin isaga kõige lähedasem. Leian, et kui pärijad olid valmis vastu võtma isa vara, siis nad peaksid olema valmis ka maksma minule hooldekodu ning matuse kulutusi. Mainin ära ka, et kui käisime notari juures (pärandit jagamas) siis pärijad ei olnud nõus vabatahtlikult antud kulutusi katma. Mis õigused ja kas mul üldse on enam õigusi nõuda antud kulutusi pärijate käest kui pärand on vastu võetud?
Isa viimastel eluaastatel hoolitsesin mina tema eest ning maksin kinni tema hooldekodu kulutused. Lisaks maksin mina ka tema matuse kulud kinni. Pärandi saajad aga arvavad, et nemad ei pea minule hooldekodu ning matuse kulutusi korvama, kuna mina olin isaga kõige lähedasem. Leian, et kui pärijad olid valmis vastu võtma isa vara, siis nad peaksid olema valmis ka maksma minule hooldekodu ning matuse kulutusi. Mainin ära ka, et kui käisime notari juures (pärandit jagamas) siis pärijad ei olnud nõus vabatahtlikult antud kulutusi katma. Mis õigused ja kas mul üldse on enam õigusi nõuda antud kulutusi pärijate käest kui pärand on vastu võetud?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Praegusel juhul peaks matusekulud jagunema kõikide pärijate vahel võrdselt, kuivõrd pärandvara jagunes võrdsetes osades. Pärandvara suhtes ehk teiste pärijate suhtes oleks võimalik nõuet jaatada juhul, kui Teil oleks pärandaja vastu tekkinud tema eluajal mõni nõue, mida oleks nüüd võimalik pärandvara arvelt rahuldada. Ka tagasiulatuvast ülalpidamiskohustusest ei ole võimalik rääkida, kuivõrd elatisnõude otsustamine peab toimuma isiku eluajal. Järelikult hooldekodu arveid ja muid hoolduskulusid ei ole nende asjaolude järgi hinnates võimalik tagasi nõuda, küll aga on võimalik teistelt pärijatelt nõuda matusekulude hüvitamist ¾ osas.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal