Õigus
Küsimus: Kas mul on pärimisõigus, kui elukaaslasega juhtub halvim või õigus on ainult tema lastel?18.10.2018
Tere!
Olen vabaabielus üle 20.a Meil ühiseid lapsi pole. Mul on eelmisest abielust 2 täiskasvanud last ja elukaaslasel samuti 2 täiskasvanud last eelmisest kooselust. Kas mul on pärimisõigus, kui elukaaslasega juhtub halvim või õigus on ainult tema lastel?
Lugupidamisega
Olen vabaabielus üle 20.a Meil ühiseid lapsi pole. Mul on eelmisest abielust 2 täiskasvanud last ja elukaaslasel samuti 2 täiskasvanud last eelmisest kooselust. Kas mul on pärimisõigus, kui elukaaslasega juhtub halvim või õigus on ainult tema lastel?
Lugupidamisega
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Seega kokkuvõtvalt pärivad antud juhul ainult tema lapsed.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas mõjutavad EVP-dega tehtud erastamistehingud pärimisõigusi?18.10.2018
Isa suri, oli abielus surma hetkel emaga. Ema on abielu jooksul saanud pärandusena suvila, mis erastati ema (tema enda ja tema ema) EVP-dega (ka kõikides tehinguga seotud paberites on omanikuna kirjas ainult ema). Samuti on ema EVP-dega erastatud korter (samuti tehingu paberites ja omanikuna ainsana kirjas ema). Lisaks on saanud ema ka kinkelepingu alusel abielu ajal maja, mis müüdi maha. Abielus on määratud ühisvara. Mis nendest läheb seaduse alusel pärimisel kirja kui ühisomand ehk millest kuulus ka 1/2 isale? Ehk mille puhul rakendub pärimisõigus ka lastele. Kas abielu ajal toimunud erastamistega läks ka suvila ja korter ühisomandisse või on see ikkagi lahusvara ja kuulub ainult emale? Ja kuidas on lood kinkelepinguga saadud maja müügist saadud rahaga?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Teie küsimus taandub sellele, mis oli Teie isa lahusvara ja mis oli ühisvara. Lahusvaraks loetakse esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel. Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused - seega ei ole oluline, kes kinnistusraamatusse kantud on või ei ole, kui tegemist on varaga, mis on omanadatud abielu ajal ja ei ole poolte lahusvara, on tegemist ühisvaraga. Seega abielu kestel erastatud ehk omandatud vara on ühisvara. Küll aga tuleb silmas pidada, et seadusest ja kohtupraktikast tulenevalt saab abikaasade ühisvara jagamisel osade võrdsusest kõrvale kalduda, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas mul õigus koondamisele kui tööandja ei saa pakkuda mulle minu vana töökohta tagasi ja kui muu töö ei sobi?18.10.2018
Tere. Olen hetkel veel lapsehoolduspuhkusel. Enne LHP-le jäämist töötasin kaupluses pagarina (tööaeg 7-18.30 graafiku alusel ja hiljem 7-15.30 E-R ehk "pealejooksja"). Soovin naasta tööle ning teavitasin ka tööandjat. Soovisin kellaajaliselt 8-16.30, kuid vastuseks sain, et ta peab üldse uurima millist tööd ja kas üldse on tööd sellise ajaga pakkuda. Kas sellisel juhul on mul õigus koondamisele kui tööandja ei saa pakkuda mulle minu vana töökohta tagasi ja kui muu töö, mis neil on pakkuda ei sobi?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Seega koondamiseks peavad täidetud olema samaaegselt kaks tingimust. Esiteks peab ettevõttes olema toimunud töö ümberkorraldamine (nt kaks ametikohta liidetakse, toimub osakondade struktuuri muudatus vms) või väheneb töömaht (nt koolis väheneb õpilaste arv, tellimuste arv on oluliselt vähenenud vms) või töö lõpeb muul juhul (nt uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga ei ole tarvis teatud ametikohta vms). Teiseks peab eelnimetatud olukord kaasa tooma selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda. Olulised kokkulepitud tingimused on mh töötasu, töökoormus, töötamise asukoht, tööülesanded.
Seetõttu tuleb esmalt hinnata, kas tööandjal on pakkuda Teile kokkulepitud tingimustel tööd. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata tööülesannetele. Töö algus- ja lõpu kellaaegu on tööandjal õigus ühepoolselt muuta, kui see tuleneb ettevõte vajadustest. Tööülesandeid, tasu, koormust ja asukohta tööandja ühepoolselt muuta ei saa. Kui tööandjal on pakkuda Teile tööd natukene erineval kellaajal kui varasemalt, kuid võimalus on pakkuda samasuguseid ülesandeid, tasu, koormust ja auskohta, siis ei ole tegemist koondamissituatsiooniga.
TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel ja tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Teise töö pakkumisest võib töötaja keelduda. Sellisel juhul toimub peale teise töö pakkumist koondamine.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas toimub pärimine isiku järel kui ta suri enne, kui jõudis oma pärandi vastu võtta?18.10.2018
Kuidas toimub pärimine isiku järel siis kui ta suri enne, kui jõudis oma pärandi vastu võtta ja selle kinnistusregistris registreerida oma nimele? Pärandist loobuda ta ei kavatsenud, kuid suri enne kui pärimisasja algatatud sai.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Seega Teie näite puhul on pärijateks selle isiku pärijad, kes ära suri. Esiteks, pärandit ei pea vastu võtma, sest alates 1. jaanuarist 2009 kehtib Eestis pärimisel loobumissüsteem ehk kui loobutud ei ole, siis on vastu võetud. Kuna kõnealune isik ei olnud pärandist loobunud, siis tema surma korral lähevad kõik tema õigused ja kohustused üle tema pärijatele.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas pean maksuametis deklareerima kogu vara mis isa surmajärgselt pärin (2 autot, korter, raha...)?18.10.2018
Tere!
Kas ma pean maksuametis deklareerima ka kõik vara mis isa surmajärgselt pärin (2 autot, korter, arvelolev raha ja pensionifondis olev raha)? Millise aja jooksul pean deklaratsiooni esitama?
Suur tänu!
Kas ma pean maksuametis deklareerima ka kõik vara mis isa surmajärgselt pärin (2 autot, korter, arvelolev raha ja pensionifondis olev raha)? Millise aja jooksul pean deklaratsiooni esitama?
Suur tänu!
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Seaduse järgi aga maksustatakse päritud vara võõrandamisel saadud kasu. Näiteks kui pärija asub pärandina saadud kinnisasja kasutama viisil, mis ei vasta elukohana kasutamise tingimustele, siis kaotab ta õiguse seda kinnisasja maksuvabalt võõrandada. Sel juhul toimub maksustamine samamoodi nagu oleks toimunud siis, kui pärandaja oleks lõpetanud kinnisasja kasutamise elukohana. Tulude deklareerimisel on maksukohustuslasel õigus pärandvara võõrandamisel maha arvata üksnes pärija enda poolt tehtud kulud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas kindlustus nõuab raha kannatanult, kes juhtis autot, kuigi juhtimisõigus oli peatatud?18.10.2018
Tere. Kui isikul on juhtimisõigus peatatud ning põhjustab avarii, siis on see arusaadav, et kindlustusandja või LKF nõuab tagasi avarii põhjustanud juhilt teise auto remondikulud. Kuid kui juhtimisõigus on peatatud ning isik satub avariisse, kus tema ehk juhtimisõiguseta isik süüdi pole, kas sellisel juhul küsib samuti kindlustus raha hiljem?
Ning kas tagantjärgi on kindlustusseltsil ligipääs sellele, et juhil oli juhtimisõigus peatatud. Ning kas hiljem tagantjärgi on politseil õigus teha trahvi juhilubadeta sõidu eest (samas kindlustuspabereid teise isikuga koha peal täites politsei ei käinud kuid samas on ju faktid paberil, et kes mida tegi ja kes süüdi olukorras ning isikute andmed avarii ajahetkel).
Ning kas tagantjärgi on kindlustusseltsil ligipääs sellele, et juhil oli juhtimisõigus peatatud. Ning kas hiljem tagantjärgi on politseil õigus teha trahvi juhilubadeta sõidu eest (samas kindlustuspabereid teise isikuga koha peal täites politsei ei käinud kuid samas on ju faktid paberil, et kes mida tegi ja kes süüdi olukorras ning isikute andmed avarii ajahetkel).
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
2. Kindlustusselts saab andmed kas liiklusõnnetuses osalenud juhi käest või politsei käest. Pole välistatud, et info kahjustatud isikul juhtimisõiguse puudumise kohta jõuab ka kindlustuseni. Kuid nagu eelmisest punktis märgitud, ei mõjuta see kindlustushüvitise maksmist.
3. Politseil on õigus väärteomenetlust läbi viia ja isikut karistada väärteo aegumistähtaja jooksul, milleks üldjuhul on 2 aastat. Seega, kui politseini jõuab info, et liiklusõnnetuses mittesüüdioleval juhil puudus juhtimisõigus, ei ole välistatud tema suhtes väärteomenetluse alustamine ja karistamine. Eeldusel, et karistus määratakse aegumistähtaja jooksul. Olukorras, kus juhid täidavad teate kindlustusele omavahel sündmuskohal ning politsei ei registreeri liiklusõnetust, ei pruugi andmed juhtide ja nende juhtimisõiguste kohta politseini jõuda. Võimalus andmete jõudmiseks politseini on läbi kindlustusseltsi, kui kindlustusselts saab ühelt või teiselt juhilt teada, et mõnel liiklusõnnetuses osalenud juhil puudus juhtimisõigus ja kindlustusselts peab vajalikuks selles osas süüteoteate esitamist politseile.
Küsimus: Kas uue seaduse järgi mis jõustus 01.09.2018 on õigus kohtutäituril arestida mehel mingi summa?17.10.2018
Mehega on sõlmitud 2011 elatisleping, kus ta nõustub maksma kummagi lapsele elatise katteks igakuiselt 400 eurot (800eurot). Mees teenib kuus 1044 eurot ja saab töövõimetustoetust. Kas uue seaduse järgi mis jõustus 01.09.2018 on õigus kohtutäituril arestida mehel mingi summa?Tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie küsimusest on kahjuks väga keeruline aru saada. Mõistan, et lapse isa kohustub notariaalse lepingu alusel maksma lapsele elatist 400 eurot kuus - kui ta seda ei tee, on Teil õigus algatada tema suhtes täitemenetlus. Milliseks täitemenetlus kujuneb, oleneb paljudest asjaoludest, mida hetkel käsitleda ei ole võimalik.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui uues peres sünnib üks laps juurde, kas seaduse järgi pean jätkama eelmise pere lastele sama 500 EUR maksmist?17.10.2018
Tere!
Hetkel maksan vastavalt EV seaduse järgi kahele lapsele elatist 500 EUR igakuiselt. Kui uues peres sünnib üks laps juurde, kas seaduse järgi pean jätkama eelmise pere lastele sama 500 EUR maksmist?
Ette tänades
Hetkel maksan vastavalt EV seaduse järgi kahele lapsele elatist 500 EUR igakuiselt. Kui uues peres sünnib üks laps juurde, kas seaduse järgi pean jätkama eelmise pere lastele sama 500 EUR maksmist?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ülalpeetava lisandumine ei anna automaatselt alust elatise vähendamiseks, selleks peavad esinema vastavad asjaolud. Kui Teie sissetulek võimaldab ka peale kolmanda lapse sündi tasuda vanemate laste ülalpidamiseks samas suuruses elatist, ei ole elatise vähendamiseks üldjuhul alust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millised on võimalused ühel vanemal vabatahtlikult loovutada teisele vanemale lapsele kuuluva kinnisvara varahooldus?16.10.2018
Laps sai pärandina maamaja, mis kasutusel suvilana. Lapse vanemad ei ela koos. Millised on võimalused ühel vanemal vabatahtlikult loovutada teisele vanemale selle lapsele kuuluva kinnisvara varahooldus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hooldusõiguslikke muudatusi (sealhulgas lapse varahooldusõiguse üleandmist) on võimalik teha vaid läbi kohtu. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus. Kui vanemad on hooldusõiguse üleandmises üksmeelel, kinnitab kohus vanemate kokkuleppe kohtuliku kompromissina.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abielulahutus kohtus on võimalik, kui kohal on üks abikaasadest, lahus elatud 7 aastat?15.10.2018
Tere
Kas abielulahutus kohtus on võimalik, kui kohal on üks abikaasadest, lahus elatud 7 aastat. Olnud ka kohus, kus olemasolevast ühisvarast üks abikaasa loobus korteriühistu kasuks.
Lugupidamisega
Kas abielulahutus kohtus on võimalik, kui kohal on üks abikaasadest, lahus elatud 7 aastat. Olnud ka kohus, kus olemasolevast ühisvarast üks abikaasa loobus korteriühistu kasuks.
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina on kohtus abielu lahutamiseks vajalik mõlema abikaasa kohalolek istungil, kuid kui asjaolud on kohtu jaoks piisavalt selged, võib kohus asja lahendada sisuliselt ka ühe abikaasa kohalolekuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand