Õigus
Küsimus: Kas puhkuse kestvus pikeneb ja kas koolituspäevade eest tasutakse, kui tööandja suunas puhkuse ajal koolitusele?19.10.2018
Tere!
Olen bussijuht ja minu puhkuse ajal määras tööandja mulle kutsekoolituse (4 päeva), kuna kutsetunnistuse aeg on lõppemas. Tööandja maksab küll koolituskulud, kuid ma pidin andma allkirja, et töötan 12 kuud ja lahkumise korral peab tööandja selle lõpparvest kinni.
Kas koondamise korral on tööandjal õigus see summa kinni pidada? Kas puhkuse kestvus pikeneb ja kas koolituspäevade eest tasutakse?
Tänan
Olen bussijuht ja minu puhkuse ajal määras tööandja mulle kutsekoolituse (4 päeva), kuna kutsetunnistuse aeg on lõppemas. Tööandja maksab küll koolituskulud, kuid ma pidin andma allkirja, et töötan 12 kuud ja lahkumise korral peab tööandja selle lõpparvest kinni.
Kas koondamise korral on tööandjal õigus see summa kinni pidada? Kas puhkuse kestvus pikeneb ja kas koolituspäevade eest tasutakse?
Tänan
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja ja tööandja on sõlminud koolituskulude hüvitamise kokkuleppe, siis selle kohaselt hüvitab töötaja töölt lahkumise korral koolituskulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga. Kui tööandja koondab töötaja, siis tagasimaksmise kohustus töötajal puudub, sest koondamine ei ole tingitud töötaja enda soovist ega töötaja rikkumistest.
Kui koolitusel oldud aeg on tööaeg, siis ei saa töötaja samaaegselt olla puhkusel. Kui töötaja ja tööandja on nõus puhkuse katkestamisega neljaks päevaks, siis ei ole töötaja neljal päeval puhkust kasutanud ning see puhatakse hiljem n.ö järgi.
Mis puudutab koolitusel oldud aja eest tasu maksmist, siis siin tuleb hinnata, millise koolitusega on tegemist. Töölepingu seadus (edaspidi TLS) näeb töösuhte pooltele, nii tööandjale kui töötajale, ette töötaja enesetäiendamisega seotud õigused ja kohustused. Töötaja on kohustatud osalema oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel. Tööandja on aga vastukaaluks töötaja kohustusele kohustatud omalt poolt tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Selle sätte eesmärgiks on eelkõige koolituste korraldamine tööandja poolt.
TLS § 28 lg 2 p 5 kohaselt on tööandjal kohustus tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuv koolitus ning kanda koolituskulud ja maksta koolituse ajal keskmist töötasu. See on tööandja koolituskohustus. Siinkohal on silmas peetud koolitusi, mis teenivad tööandja ettevõtte huve. Nt kui võetakse tööle klienditeenindaja, siis tööandja tagab talle esmase väljaõppe, vajadusel kliendisuhtluse, müügioskuste jms koolitused. Kui koolituskohustus tuleb seadusest (nt tervishoiuteenuse kvaliteedi nõuete määrusega on tervishoiutöötajatele kehtestatud nõue läbida aastas 60 tundi tööalast koolitust, veoautojuhtidel on seadusest tulenev kohustus läbida iga viie aasta järel täienduskoolitus jne), siis on see samuti koolitus TLS § 28 lg 2 p 5 mõistes ning see tuleb tööandjal hüvitada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas minu endisel tööandjal on õigus minu nõusolekuta kasutada endiselt minu häälega teateid infopunktis ja kassades?19.10.2018
Tere
Töötasin oma endise tööandja juures 17 aastat. Selle aja jooksul lugesin sisse juhendid, mis võeti kasutusele iseteeninduskassades kliendi juhendamisel. Sama ka infopunkti saabuva kõne ootele jäämisel. Tänaseks on minu töösuhe lõppenud aga endiselt kasutatakse minu häält iseteeninduskassades ja infopunktis. Kas minu endisel tööandjal on õigus ilma minu nõusolekuta ja mind teavitatamata kasutada endiselt nö minu häält?
Töötasin oma endise tööandja juures 17 aastat. Selle aja jooksul lugesin sisse juhendid, mis võeti kasutusele iseteeninduskassades kliendi juhendamisel. Sama ka infopunkti saabuva kõne ootele jäämisel. Tänaseks on minu töösuhe lõppenud aga endiselt kasutatakse minu häält iseteeninduskassades ja infopunktis. Kas minu endisel tööandjal on õigus ilma minu nõusolekuta ja mind teavitatamata kasutada endiselt nö minu häält?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Teie küsimusele vastamiseks tuleb välja selgitada, millised olid Teie tööülesanded ning millised olid Teil kokkulepped tööandjaga töösuhte kestel. Kui juhiste sisselugemise näol on tegemist on tööülesannete täitmisega, siis üldjuhul võib tööandja jätta tehtud töö ettevõttele ja seda hiljem ka kasutada.
Erandid võivad tekkida siis, kui tegemist on autoriteoste loomisega (siis lepitakse kokku, kellele jäävad autoriõigused peale töösuhte lõppemist) või isikuandmete kasutamisega. Samas ei ole häälkäskluste näol tegemist tuvastatavate isikuandmetega.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas on tööandjal õigust töötajale vägisi peale sundida nn seadusega ettenähtud puhkepausi kui töötaja seda ei soovi?19.10.2018
Tere,
kas on tööandjal õigust töötajale vägisi peale sundida nn seadusega ettenähtud puhkepausi, kui 1.töötaja seda ei soovi: 2.töö iseloomu tõttu pole nagunii võimalik seda kasutada nii nagu seaduses kirjas (iga kuue tunni järel pool tundi), ning võtta sellega seoses töötaja tööajast ja palgast maha pool tundi. Väikese tunnipalgaga inimesele on see valus rahaline kaotus, eriti kui ma veelkord mainin, tal pole selle puhkeajaga midagi peale hakata.
tänan vastamast,
kas on tööandjal õigust töötajale vägisi peale sundida nn seadusega ettenähtud puhkepausi, kui 1.töötaja seda ei soovi: 2.töö iseloomu tõttu pole nagunii võimalik seda kasutada nii nagu seaduses kirjas (iga kuue tunni järel pool tundi), ning võtta sellega seoses töötaja tööajast ja palgast maha pool tundi. Väikese tunnipalgaga inimesele on see valus rahaline kaotus, eriti kui ma veelkord mainin, tal pole selle puhkeajaga midagi peale hakata.
tänan vastamast,
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 47 lg 2 kohaselt on kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, tühine. Puhkepausi võimaldamine on tööandja kohustus ning puhkepausi kasutamine on töötaja õigus. Puhkepausi kasutamise on eesmärk on taastada töötaja töövõime ja võimaldada töötajal süüa lõunat. Seetõttu ei ole puhkepausi kasutamata jätmine võimalik töötaja enda heaolu silmas pidades. Tööandja on kohustatud võimaldama Teil puhkepausi kasutamist ning Teil tuleb seda võimalust kasutada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas võin nõuda vahetuse järgsete tundide eest ületunnitasu?19.10.2018
Tere, meie töövalved kestavad graafiku järgi 24 tundi. Meil on summeeritud tööaja arvestus. Kas on mul õigus keelduda teha ületööd ehk jääma veel 1 või 4 tunniks tööle?
Mõnikord tekivad sellised olukorrad millal peame töötama isegi 28 tundi järjest. Ma ei ole nõus, et järgmises kuus pannakse mulle töötunde vähem kuna jooksvas kuus tegin tunde rohkem.
Kui meil on summeeritud tööajaarvestus, kas on mul õigus nõuda nende tehtud 4 ületunni eest, kohe, jooksva kuu palgaga 1,5-kordset tasu aga mitte summeeritud perioodi lõpus?
Mõnikord tekivad sellised olukorrad millal peame töötama isegi 28 tundi järjest. Ma ei ole nõus, et järgmises kuus pannakse mulle töötunde vähem kuna jooksvas kuus tegin tunde rohkem.
Kui meil on summeeritud tööajaarvestus, kas on mul õigus nõuda nende tehtud 4 ületunni eest, kohe, jooksva kuu palgaga 1,5-kordset tasu aga mitte summeeritud perioodi lõpus?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 44 lg 1 kohaselt selgub summeeritud tööaja arvestuse korral ületunnitöö arvestusperioodi lõpus. See tähendab seda, et kui arvestusperiood on näiteks nelja kuu pikkune, siis juhul kui esimesel, teisel ja kolmandal kuul tehakse rohkem töötunde kui normtundide arv ette näeb, siis ei ole tegemist ületunnitööga. On võimalik, et neljandal kuu teeb töötaja vähem töötunde ning neljanda kuu lõpuks ühtegi ületundi ei tekigi.
Summeeritud tööaja rakendamise eesmärk on ebavõrdse töökoormuse jaotumine erinevate nädalate ja kuude lõikes. Summeeritud tööaja rakendamise eesmärk ei ole see, et töötaja töötaks igal kuul normtundide arvuga võrdses ulatuses tunde. Näiteks kui tööandja ettevõtte kõige kiiremad kuud on juuli ja august, siis on mõistlik, et üks arvestusperiood kestab aprillist juuli lõpuni ja teine augustist novembri lõpuni. Sellisel juhul jääb ühe arvestusperioodi sisse nii töömahukamaid kuid (nt töötab töötaja juulikuus 220 tundi) ja töömahu poolest vaiksemaid kuid (nt töötab aprillis 130 tundi). Selline töökoormuse jaotumine ebavõrdselt ongi summeeritud tööaja rakendamise eesmärk ning seetõttu ei ole võimalik arvestusperioodi sees ületunnitöötasu nõuda, sest perioodi lõpuks ei pruugi ületunde tekkidagi.
Mis puudutab tööpäeva pikkust, siis juhul kui töötaja töötab 24 tundi, mis on maksimaalne lubatud tööaeg (juhul kui on täidetud muud seadusest tulenevad nõuded, vastasel juhul on lubatud maksimaalne tööpäeva pikkus 13 tundi), siis tööpäev ei või kesta üle 24 tunni. Töötajal on õigus keelduda pikemast kui 24-tunnisest tööpäevast.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas mul on õigus küsida palgatõusu tagasiulatuvalt alates juunist, nagu on lepingus, et palk vaadatakse üle juunis?18.10.2018
Töölepingus on kirjas, et palgad vaadatakse üle juunikuus, sellel aastal vaadati palgad üle oktoobris ning palgatõusu arvestatakse alates novembrist. Kas mul on õigus küsida palgatõusu tagasiulatuvalt alates juunist?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötasu on kokkuleppeline. See tähendab, et töötaja ja tööandja võivad töötasu puhul kokku leppida neile sobivates tingimustes. Samas ühepooselt töötasu muuta, sh vähendada või suurendada ei saa. Töötaja võib tööandjale teha igal hetkel ettepaneku töötasu tõsta, kuid tööandja võib sellest keelduda. Samamoodi võib tööandja teha töötajale igal ajahetkel ettepaneku töötasu vähendada, kuid töötajal on õigus sellest keelduda.
Kui töötaja ja tööandja on jõudnud kokkuleppele, siis kokkuleppe üks osa on see, millal uus töötasu kehtima hakkab. Kokkulepe või lubadus, et palgad vaadatakse juunikuus üle, ei võrdsustu kokkuleppega töötasu alates juunikuust tõsta. See on üksnes kokkulepe/lubadus, et töötasu vaadatakse üle ning alustatakse töötajatega läbirääkimisi töötasu suuruse ja muutmisaja üle. Läbirääkimiste protsess ei ole garantii, et lõpptulemus on uus kokkulepe. Läbirääkimised võivad lõppeda ka kokkulepet saavutamata. Seetõttu saate Te teha tööandjale üksnes ettepaneku, et kõrgem töötasu hakkaks kehtima tagasiulatuvalt juunikuust. Tööandjal on õigus Teiega läbirääkida, Teie ettepanekust keelduda või sellega nõustuda.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida peaks ette võtma, et kõik pärijad saaks majja, kuna ühel pärijal on võti ja ta ei lase teisi sisse, nii ei saa ka maja müüa?18.10.2018
Oleme saanud mitme pärija peale päranduseks maja, mida plaanime müüa ja kõik pärijad on sellega ka nõus. Probleem selles, et maja võti on ainult ühe pärija käes ja ta keeldub seda teistele andmast (st. majas saab käia ainult tema). Samas peaks kõigil ühisomanikel olema võti ja õigus majja siseneda. Sellise tegevusega on takistatud ka müügiga seotud toimingud. Mida peaks sellises olukorras ette võtma, et tagada kõigile ligipääs pärandvarale?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Küsimus: Kas pärandvara ühisust saab jagada ilma ühe poole kokkuleppeta?18.10.2018
Tere,
Kas pärandvara ühisust saab jagada ilma ühe poole kokkuleppeta?
Ette tänades
Kas pärandvara ühisust saab jagada ilma ühe poole kokkuleppeta?
Ette tänades
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Küsimus: Kas mul on pärimisõigus, kui elukaaslasega juhtub halvim või õigus on ainult tema lastel?18.10.2018
Tere!
Olen vabaabielus üle 20.a Meil ühiseid lapsi pole. Mul on eelmisest abielust 2 täiskasvanud last ja elukaaslasel samuti 2 täiskasvanud last eelmisest kooselust. Kas mul on pärimisõigus, kui elukaaslasega juhtub halvim või õigus on ainult tema lastel?
Lugupidamisega
Olen vabaabielus üle 20.a Meil ühiseid lapsi pole. Mul on eelmisest abielust 2 täiskasvanud last ja elukaaslasel samuti 2 täiskasvanud last eelmisest kooselust. Kas mul on pärimisõigus, kui elukaaslasega juhtub halvim või õigus on ainult tema lastel?
Lugupidamisega
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Seega kokkuvõtvalt pärivad antud juhul ainult tema lapsed.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas mõjutavad EVP-dega tehtud erastamistehingud pärimisõigusi?18.10.2018
Isa suri, oli abielus surma hetkel emaga. Ema on abielu jooksul saanud pärandusena suvila, mis erastati ema (tema enda ja tema ema) EVP-dega (ka kõikides tehinguga seotud paberites on omanikuna kirjas ainult ema). Samuti on ema EVP-dega erastatud korter (samuti tehingu paberites ja omanikuna ainsana kirjas ema). Lisaks on saanud ema ka kinkelepingu alusel abielu ajal maja, mis müüdi maha. Abielus on määratud ühisvara. Mis nendest läheb seaduse alusel pärimisel kirja kui ühisomand ehk millest kuulus ka 1/2 isale? Ehk mille puhul rakendub pärimisõigus ka lastele. Kas abielu ajal toimunud erastamistega läks ka suvila ja korter ühisomandisse või on see ikkagi lahusvara ja kuulub ainult emale? Ja kuidas on lood kinkelepinguga saadud maja müügist saadud rahaga?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Teie küsimus taandub sellele, mis oli Teie isa lahusvara ja mis oli ühisvara. Lahusvaraks loetakse esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel. Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused - seega ei ole oluline, kes kinnistusraamatusse kantud on või ei ole, kui tegemist on varaga, mis on omanadatud abielu ajal ja ei ole poolte lahusvara, on tegemist ühisvaraga. Seega abielu kestel erastatud ehk omandatud vara on ühisvara. Küll aga tuleb silmas pidada, et seadusest ja kohtupraktikast tulenevalt saab abikaasade ühisvara jagamisel osade võrdsusest kõrvale kalduda, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas mul õigus koondamisele kui tööandja ei saa pakkuda mulle minu vana töökohta tagasi ja kui muu töö ei sobi?18.10.2018
Tere. Olen hetkel veel lapsehoolduspuhkusel. Enne LHP-le jäämist töötasin kaupluses pagarina (tööaeg 7-18.30 graafiku alusel ja hiljem 7-15.30 E-R ehk "pealejooksja"). Soovin naasta tööle ning teavitasin ka tööandjat. Soovisin kellaajaliselt 8-16.30, kuid vastuseks sain, et ta peab üldse uurima millist tööd ja kas üldse on tööd sellise ajaga pakkuda. Kas sellisel juhul on mul õigus koondamisele kui tööandja ei saa pakkuda mulle minu vana töökohta tagasi ja kui muu töö, mis neil on pakkuda ei sobi?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Seega koondamiseks peavad täidetud olema samaaegselt kaks tingimust. Esiteks peab ettevõttes olema toimunud töö ümberkorraldamine (nt kaks ametikohta liidetakse, toimub osakondade struktuuri muudatus vms) või väheneb töömaht (nt koolis väheneb õpilaste arv, tellimuste arv on oluliselt vähenenud vms) või töö lõpeb muul juhul (nt uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga ei ole tarvis teatud ametikohta vms). Teiseks peab eelnimetatud olukord kaasa tooma selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda. Olulised kokkulepitud tingimused on mh töötasu, töökoormus, töötamise asukoht, tööülesanded.
Seetõttu tuleb esmalt hinnata, kas tööandjal on pakkuda Teile kokkulepitud tingimustel tööd. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata tööülesannetele. Töö algus- ja lõpu kellaaegu on tööandjal õigus ühepoolselt muuta, kui see tuleneb ettevõte vajadustest. Tööülesandeid, tasu, koormust ja asukohta tööandja ühepoolselt muuta ei saa. Kui tööandjal on pakkuda Teile tööd natukene erineval kellaajal kui varasemalt, kuid võimalus on pakkuda samasuguseid ülesandeid, tasu, koormust ja auskohta, siis ei ole tegemist koondamissituatsiooniga.
TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel ja tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Teise töö pakkumisest võib töötaja keelduda. Sellisel juhul toimub peale teise töö pakkumist koondamine.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).