Õigus

Tere!

Perekonnaseaduse § 73 lõige 1 sätestab, et kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt. Seega antud olukorras võib isikul olla õigus nõuda ülalpidamist oma lahutatud abikaasalt, kuid tegemist on siiski vajaduspõhise elatisega, mis tähendab seda, et isiku töövõimetus takistab tal otseselt sissetuleku teenimist – kui isik saab vaatamata oma töövõimetusele ise oma sissetuleku teenitud ja vajadused kaetud, ei ole alust lahutatud abikaasalt elatise väljamõistmiseks. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse paljude asjaoludega, muuhulgas abivajava isiku vajaduste suurust kui ka elatise maksmiseks kohustatud isiku varanduslikku olukorda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kaasomanikul on igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Seda tehakse kolmel erineval viisil – jagatakse reaalosadeks, müüakse ning müügitulu jagatakse peale kohustuse mahaarvamist kaasomanike vahel ja kolmanda variandina jäetakse kaasomandi osad ühe kaasomaniku ainuomandisse, kes maksab oma osa kaotanud kaasomanikule rahalist hüvitist. Esimene variant selles olukorras kõne alla ei tule, samuti teine variant (saan aru, et elukaaslane soovib eluaseme säilitada), seega peaks kaasomandi lõpetama sellist, et eluaset säilitada sooviv kaasomanik saab eluruumi täielikult enda omandisse, võtab endale üle laenukohustuse ja maksab omandi kaotanud kaasomanikule rahalist hüvitist poole eluruumi turuväärtuses, millest on maha arvatud laenukohustus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, korteri andmed kannab ehitusregistrisse kohalik omavalitsus.
Ehitsregistris korteri kohta info puudumine ei takista korteriga seotud tehinguid, küll aga võib see mõjutada korteri väärust, mistõttu soovitan pöörduda omavalitsuse poole ning selgitada välja, kuidas probleem lahendada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi muuta üksnes poolte kokkuleppel. Olulised töölepingu tingimused, mille muutmiseks on tarvis mõlema poole nõusolekut, on eelkõige tööülesanded, töökoormus, töötamise asukoht ja töötasu. See tähendab seda, et töötaja või tööandja võib teha teisele poolele töötasu muutmise ettepaneku, kuid teisel poolel ei ole kohustust nõustuda.

Kui tööandja tegi Teile 2017. aastal ettepaneku töötasu muuta, siis tuli töötajatel kaaluda, kas tööandja ettepanek sobib Teile või mitte. Tööandja ettepanekuga nõustumine peaks olema kaalutletud ja läbimõeldud otsus. Seadus ei keela nõustumist väiksema töötasuga. Eelkõige on tegemist töötaja õigusega keelduda tööandja ettepanekust. Kui töötajad on tööandja ettepanekuga nõustunud ning lisaks töötanud uue kokkuleppe alusel üle aasta aja, siis ei saa töötajad ühepoolselt nõuda töötasu muutmist. Töötajad saavad teha tööandjale ettepaneku ja vastavalt TLS § 12 on tööandjal õigus kaaluda, kas ta nõustub töötajate ettepanekuga või mitte.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Enne lepingu sõlmimist on kõige olulisem kindlaks teha, millistele kriteeriumitele töö vastab ja vastavalt sellele valida sobiv leping. Üldjuhul tehakse tööd töölepingu alusel. Eraisikud ja juriidilised isikud võivad osutada ka teenust, nt käsundus- ja töövõtulepingu alusel. Teenuse osutamise lepinguid reguleerib võlaõigusseadus, töölepingut töölepingu seadus (edaspidi TLS).

TLS § 1 lõiked 1 ja 2 toovad esile töölepingu põhikriteeriumid:
- töö kui järjepideva protsessi tegemine (töötaja ja tööandja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töötaja/töö olemasoluks pikemaks ajaks);
- tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile, st töötaja kohustus järgida tööülesannete täitmisel tööandjalt saadud korraldusi ning tööandja õigus kontrollida töötaja kohustuste täitmist (tööandja määrab ära töö tegemise koha, aja ja viisi);
- töö eest perioodilise tasu maksmine (TLS § 33 lõikest 1 tulenev kohustus maksta töötasu vähemalt korra kuus).
- töötamine tööandja ruumides ja tööandja töövahendite kasutamine.

Töösuhtega ei ole tegemist juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lg 4). Töö tellijale on kõige olulisemaks kriteeriumiseks töö lõpptulemus, st töö tellijal ei ole oluline aeg ja koht, kus töö sooritatakse.

Kohtud on mitmel korral leidnud, et töölepingu ja võlaõigusliku lepingu olulisemaks erinevuseks on teenust osutava isiku alluvuse määr tööd andvale isikule. Kui isik on oma tegevuse korraldamisel vabam ja saab ise määrata, kuidas ta täpselt teenust osutab, pidades samal ajal kinni teise lepingupoole juhistest, on tema sõltuvusaste võrreldes töölepinguga väiksem ning tegemist saab olla võlaõigusliku suhtega.

Kui teise lepingupoole tegevuseks on nt käsitöö tootmine, siis on temaga võimalik sõlmida nii tööleping kui töövõtuleping. Töölepingu sõlmimine tuleb kõne alla olukorras, kus töötaja töötab tööandja ruumides, tööandja vahenditega, allub tööandja korraldustele, sh töökorraldusreeglitele, töötab graafiku alusel ja saab perioodilist tasu. Töövõtulepingu sõlmimine tuleb kõne alla olukorras, kus isik osutab teenust, nt valmistab käsitööehteid kindlaks kuupäevaks oma ruumides ja oma vahenditega ning kokku on lepitud töö kriteeriumites.

Asjaolu, et töötajale on pakkuda tööd osalise töökoormusega, ei ole võlaõigusliku lepingu tunnus. Ka asjaolu, et töötaja töötasult tuleb osalise töökoormuse puhul töölepingulises suhtes maksta vähemalt kehtestatud sotsiaalmaksu kuumäär (sotsiaalmaksuseadus § 2 lg 2), ei saa olla aluseks võlaõigusliku lepingu sõlmimiseks. Hinnata tuleb, milline hakkab olema töö sisu, töötaja/töövõtja/käsundisaaja alluvusemäär, kus toimub toodete valmistamine jm ning vastavalt sellele valida lepinguvorm. Seega vastuseks Teie küsimusele on see, et hoolimata võlaõigusliku lepingu paindlikkusest, tuleb leping vorm valida vastavalt töö sisule ja tunnustele.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Üldiselt on tööandjal õigus töötajalt nõuda töötaja poolt süüliselt tekitatud kahju hüvitamist, arvestades töö iseloomu, töötaja väljaõpet ja muid olulisi asjaolusid. Töötaja poolt tööandja sõiduki väärkasutuse tõttu (kiiruse ületamine) tekitatud trahv võib olla sellise kahjuna käsitletav küll. Kahjunõude esitamise õigust ei takista asjaolu, et nõude esitamise ajaks on töösuhe lõppenud. Tööandja kahjunõue töötaja vastu aegub 12 koo möödumisel ajast, mil tööandja kahju tekkimisest teada sai või oleks pidanud teada saama. Selliseks ajaks võib pidada hetke, mil tööandjale, kui sõiduki vastutavale kasutajale või omanikule saadeti trahviteade. Juhul, kui trahviteadet ei ole saadetud või see ei ole tööandjani jõudnud, tuleb lähtuda ajast, mil tööandja trahvist reaalselt teada sai, kuid sellele vaatamata on kahjunõue aegunud, kui trahvi saamisest (kahju tekkimisest) on möödunud 3 aastat.

Täitekulude nõue töötaja tekitatud kahjuna ei pruugi olla põhjendatud. Tuleb hinnata, mis asjaoludel jõudis täitedokument täiturini ja miks ei täidetud seda enne trahviotsuse kohtutäiturini jõudmist või viimase poolt vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Kui trahvi õigeaegse tasumata jätmise riski kannab tööandja, ei ole täitekulude nõue töötajalt põhjendatud. Kuna trahviteade saadetakse sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale, siis võib eeldada, et trahviteate õigeaegne maksmata jätmise riski kannab tööandja, kui sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal oli võimalus trahviteade vaidlustada, nimetades sõidukit juhtinud isiku, kuid seda mitte tehes, kohustusid nad trahvi tasuma.

Seega kokkuvõtvalt leian, et kui tööandja kahjunõue töötaja vastu üldse eksisteerib (selleks tuleb hinnata nõude aluseks olevaid asjaolusid), siis ulatub nõue üksnes trahvile, mitte aga täitekuludele.

Selleks, et tööandja saaks oma nõude töötaja vastu maksma panna, peab tööandja juhul, kui töötaja nõuet vabatahtlikult ei tunnista ega tasu, pöörduma hagiga kohtusse. Kahtlen, kas hoiatustrahvi suurust arvestades, mõistlik isik selles nõudes kohtu poole üldse pöördub.

Tere,

Üldjuhul üürilepingu ülesütlemisest peab teavitama 3 kuud ette. Erakorralise lepingu ülesütlemise korral te ei pea üldse ette teavitama. Võlaõigusseaduse § 314 lg 1 järgi erakorraline ülesütlemine on õigustatud kui üürnik ei saa asja üürileandjalt tuleneval põhjusel kasutada. Antud juhul korteri kasutamine ei olnud takistatud ja rahutused naabrite vahel ei olnud üürileandjalt tulenev asjaolu. Seega erakorraliseks ülesütlemiseks ei ole põhjust.
Võlaõigusseaduse § 308 lg-s 2 on märgitud, et üürileandja peab tagatisraha hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi. Käesoleval juhul ei ole järgitud etteteatamise tähtaeg ja üürileandja tõepoolest võib nõuda ühe kuu üürisummat. Ülejäänud kahe kuu üüri peab üüriandja Teile tagastama kui korteril ei esine puudust, mille peale võiks tagatisraha kasutada puudusega tekkida võivate nõuete tagamiseks.

Tere,

Jah. Korteriomandi võõrandamisel täite- ja pankrotimenetluses omandaja ei vastuta kortetiühistu ees korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest.

Tere,

Võlaõigusseaduse § 308 lg 2 kohaselt tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. Lõige 3 kohaselt üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Seega kui üürileandjal ei ole nõudeid üürniku vastu, ei näe ma alust, miks ta võiks tagatisraha kinni pidada.
Õiguste kaitsmiseks võiks pöörduda Üürikomisjoni poole: https://www.tallinn.ee/est/Nouded-uurivaidluse-lahendamiseks-esitatavale-avaldusele

Tere,
Vastus Teie küsimusele sõltub sellest, mis asjaga on tegemist.
Kinnisvara lihtkirjaliku lepingu alusel kinkida ei saa. Kinkelepinguid tuleb kindlasti sõlmida notari juures, sest ilma juriidilise tõestamiseta on kinkeleping kehtetu.