Perekonnaõigus
Küsimus: Kas Eestis kehtib ühisvara jagamisel vaid ainus reegel - kõik pooleks ehk võrdsetes osades või on võimalus ka eranditeks?04.12.2018
Pärast mitmeid aastaid kestnud abielu soetasime eluasemelaenuga kahepeale eramu (ühisvara), kuhu renoveerimiseks ja lisarajatiste tegemiseks on investeeringuid tehtud märkimisväärse summa ning aja eest eest (kõik dokumenteeritud üksikasjalikult (arved, tšekid, pangaväljavõtted, fotod, tunnistajad), kuid mure kohaks on see, et abikaasa lahkus pinnalt (ilma majapidamisse rahaliselt ega ka ajaliselt panustamata) juba pool aastat pärast selle soetamist ning soovib lahutust ja ühisvara jagamist võrdsetes osades (st, et kõik mis pangalaenu tagastamisest pärast müüki üle jääb, läheb pooleks). Mul oleks küll eelisostuõigus, kuid narr oleks osta kõrge hinnaga enda renoveeritud kinnistuosa. Selle aja jooksul olen selle vara väärtust oluliselt tõstnud. Kas tõesti kehtib Eestis ühisvara jagamisel vaid ainus reegel - kõik pooleks ehk võrdsetes osades või on võimalus, et kohus võib teha erandi, kui ilmnevad asjaolud, mis tõendavad tugevat ebavõrdsust. Sisuliselt näib see pahatahtliku teise poole ära kasutamisega, kes tõstab ühisvara väärtust ainuisikuliselt ning kohe pärast selle tõusu soovib ta abielu lahutada ning kasutada kerge kapitali teenimiseks ära riigi seadust, kuigi eetilist ja moraalset õigust tal selleks pole.
Teine asi, millel ühisvarajagamine baseerub, on abielulahutus. Abielu ja perekond on püha ja perekond on Eesti ühiskonna alustala. Miski pärast lahutatakse Eestis abielusid liiga kergekäeliselt. Nüüd olen ise sellega kimpus. Kas tõesti piisab abielu lahutamiseks kohtus vaid sellest, et põhjendamata esitatakse hagi, kus on kirjas, et abikaasad elavad juba 9 kuud eraldi ja abielusuhted on pöördumatult katkenud. Lagunenud peres on ka mõlemat vanemat vajav 3,5 aastane laps, kes pendeldab kahe kodu vahet. Kas on mingi võimalus suunata peresid kohtu poolt nõustamisse ja pereteraapiasse, et neid aidata lepitada, kui lahutada sooviv pool pole siiani mitte midagi selleks ettevõtnud, et asja parandada ning eitab ja põgeneb või ongi see nii, et loeb vaid inimese vaba tahe?
Teine asi, millel ühisvarajagamine baseerub, on abielulahutus. Abielu ja perekond on püha ja perekond on Eesti ühiskonna alustala. Miski pärast lahutatakse Eestis abielusid liiga kergekäeliselt. Nüüd olen ise sellega kimpus. Kas tõesti piisab abielu lahutamiseks kohtus vaid sellest, et põhjendamata esitatakse hagi, kus on kirjas, et abikaasad elavad juba 9 kuud eraldi ja abielusuhted on pöördumatult katkenud. Lagunenud peres on ka mõlemat vanemat vajav 3,5 aastane laps, kes pendeldab kahe kodu vahet. Kas on mingi võimalus suunata peresid kohtu poolt nõustamisse ja pereteraapiasse, et neid aidata lepitada, kui lahutada sooviv pool pole siiani mitte midagi selleks ettevõtnud, et asja parandada ning eitab ja põgeneb või ongi see nii, et loeb vaid inimese vaba tahe?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui üks abikaasadest soovib abielu lahutamist, lahutab kohus abielu. Kui üks abikaasadest on juba kohtule esitanud abielu lahutamise hagi, võib kohus menetluse kuni 6 kuuks peatada, kui võib arvata, et abielu saab säilitada, kuid see saab juhtuda vaid mõlema abikaasa nõusolekul.
Kui abikaasade vararežiimiks on varaühisus, jagatakse ühisvara poolte vahel võrdsetes osades. Kui üks abikaasadest on panustanud ühisvarasse oma lahusvara, võib tal olla teise abikaasa suhtes hüvitisnõue. Varaühisuse puhul ei mõjuta abikaasade rahaliste panuste suurused abikaasade võrdsust ühisvara jagamisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus