Õigus

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi muuta üksnes poolte kokkuleppel. Olulised töölepingu tingimused, mille muutmine eeldab poolte kokkulepet, on eelkõige töötasu, töökoormus, tööülesanded ja töötamise asukoht. See tähendab seda, et tööandja või töötaja võib teha teisele poolele ettepaneku näiteks töötasu vähendamiseks või tõstmiseks, kuid teisel poolel puudub kohustus nõustuda. Seega tööandja saab teha Teile üksnes ettepaneku töötasu vähendamiseks ja tööülesannete muutmiseks, kuid Teil puudub kohustus nõustuda.

Kui töötaja keeldub tööandja ettepanekust, siis töösuhe jätkub endistel tingimustel, sest poolte vahel on sõlmitud tööleping, mis on kehtiv dokument ja täitmiseks mõlemale poolele. Asjaolu, et üks pool keeldub teise poole ettepanekust töölepingu muutmiseks, ei saa olla aluseks töösuhte ülesütlemisel. Tegemist on samasuguse olukorraga, kus töötaja pöördub tööandja poole, palub töötasu tõusu, tööandja keeldub ning seepeale jätkub töösuhe endistel tingimustel.

Ei ole keelatud, et pooled proovivad aeg ajalt töösuhte kestel tingimuste muutmises läbi rääkida, kuid teise poole keeldumine ei saa olla põhjuseks tööandjapoolseks töösuhte ülesütlemiseks. Tööandja saab töösuhte üles öelda üksnes siis, kui selleks on seaduslik alus, nt majanduslikud põhjused (koondamine), töötaja on toime pannud raske rikkumise, nt varguse (vallandamine), töötaja tervislik seisund ei võimalda tööülesannete täitmist vms.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Kui töötaja töötab tööajakava alusel, siis on tegemist summeeritud tööajaga. Summeeritud tööaja puhul lepivad töötaja ja tööandja kokku tööajakava teatavaks tegemise tingimused ehk töötaja teab, mis kuupäeval ta saab järgmise perioodi kava. Näiteks võib olla kokkulepe selline, et iga kuu 25. kuupäevaks saab töötaja järgmise kuu tööajakava. Kui töötaja on saanud tööajakava, siis on ta kohustatud vastavalt tööajakavale tööl käima ning tööandja kohustatud kokkulepitud mahus ja tööajakava alusel töö tagama.

Kui töötaja või tööandja soovib tööajakava muuta, siis teeb ta selleks teisele poolele ettepaneku. Teisel poolel on õigus nõustuda või keelduda. Kui tööandja teeb töötajale ettepaneku asuda tööle tööajakava välisel päeval, siis töötaja analüüsib, kas nimetatud ettepanek sobib talle või mitte. Kui töötaja nõustub, siis asub ta tööle. Tegemist on vabatahliku nõustumisega.

Kuid tööle asumine ei pruugi tähendada töötaja jaoks ületunnitööd. Summeeritud tööaja puhul selgub ületunnitöö arvestusperioodi lõpus. See tähendab seda, et kui arvestusperiood kestab näiteks jaanuarist aprilli lõpuni, siis jaanurikuus tööajakava välistel päevadel tööle tulemine ei pruugi töötaja jaoks tähendada ületunnitööd, sest võimalik, et aprillis on alatunnid ja kokkuvõttes pole tekkinud ühtegi ületundi. Ehk töötaja ei pea ühegi tunni eest, sh tööajakavavälistel päevadel tööl käimise eest, saama 1,5-kordset ületunnitöötasu, vaid saab iga töötatud tunni eest 1-kordse töötasu.

Töölepingu seadus kohustab tööandjat 2-kordset töötasu maksma üksnes riigipühadel töötamise eest. Muudel juhtudel võivad pooled kokku leppida 2-kordse tasu maksmises, kuid tööandjal puudub kohustus. Seega, kui Te asute tööle tööajakavavälisel päeval, siis tuleb Teil tööandjaga tasu osas läbi rääkida. Kui Te tasu osas läbi ei räägi, asute vastavalt ettepanekule tööle, on Teil seaduse kohaselt õigus saada 1,5-kordset töötasu üksnes nende tundide eest, mis arvestusperioodi lõpuks on ületunnid.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, alates korteriühistu juhatuse liikme vahetumisest vastutab ning teeb korteriühistu nimel toiminguid ainult uus juhatuse liige. Juhul, kui nende ülesannete täitmiseks on vajalik juriidiline abi, siis saab seda tellida juhul, kui korteriomanike üldkoosolek on majanduskavas vastava kulu ette näinud.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Vanemlikest õigustest nö loobumine ei ole võimalik, lapse emale jääb endiselt laste ülalpidamiskohustus ja õigus/kohustus nendega suhelda, seda ka siis, kui nad jäävad peale lahkuminekut alaliselt Teie kasvatada. Antud olukorras tuleks siis teha muudatused hooldusõiguse kuuluvuses (tõenäoliselt on see teil hetkel lapse emaga ühine), selleks tuleb vastava avaldusega kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, revisjonikomisjonile tasu maksmine ei ole kohustuslik, kuid, kui korteriühistu seda teeb, siis korteriomanike üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskava alusel.
Kuna korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt ei pea korteriühistul revisjonikomisjoni olema, siis ei reguleeri seadus ka selle valimise korda. Korteriühistus on järelvalveorganiks korteriomanike üldkoosolek.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Lätis kehtib Läti liiklusnormistik. Millised on sealsed reeglid õppesõidu tegemisega seoses, ma ei tea. Seega enne, kui minna Lätti õppesõitu tegema, soovitan ennast Läti vastavate reegliltega kurssi viia. Kui seda tee, siis jah, pigem vahetada enne Läti territooriumile sisenemist kohad juhiga, kes omab kehtivat juhtimisõigust.

Tere, kahju tekkimisel kannab võlausaldaja ees vastutust ühing. Samas ei ole välistatud ka juhatuse liikme vastutus deliktilisel (lepinguvälisel) alusel. Eriti, kui juhatuse liige teadis või pidi teadma kahju tekitanud puudusest, ning ta ei võtnud puuduse kõrvaldamiseks midagi ette.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, juhatuse puudumisel on korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise õigus 1/10 korteriomanikel, kes saavad määrata ka koosoleku päevakorra. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole korteriomanikest, kellele kuulub üle poole kaasomandist. Kordus üldkoosoleku korral on üldkoosolek otsistusvõimeline sõltumata osalejate arvust.
Alternatiivselt üldkoosolekuga on korteriühistu juhatuse liikme määramise õigus maakohtul, kes teeb seda huvitatud isiku taotluse alusel.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

LS § 93 lg 3 p 2 sõnastus on, et võimsuse ja massi suhe ei tohi ületada 0,2 kilovatti sõiduki massi kilogrammi kohta. 0,2442 kw ületab lubatud piiri 0,0442 kw võrra, seega ei ole lubatud. Seadus ei räägi midagi ümardamisest, mistõttu on sellise võimsusega sõiduki juhtimisel risk, et liiklusjärelevalve teostaja võib sõiduki juhtimist käsitleda juhtimisõiguseta sõiduna.

Eraparklas kehtivad parkimisreeglid on üldjuhul kirjas parklasse sissesõidul posti otsa kinnitatud tahvlil. Eeldan, et see on see "märgistatud post", millele oma kirjas viitate. Kui seal ei ole infot erisuste kohta invasõidukile, siis tuleb arvestada, et selliseid erisusi ei pruugigi olla ja vastavalt käituda. Kui aga erisused faktiliselt olid (invasõiduki numbri registreerimine kassas näiteks), võib olla alust väitmaks, et leppetrahv on põhjendamatu või vähemalt vaieldav. Vaide rahuldamata jätmine ei keela iseenesest uue pretensiooni esitamist või kohtusse pöördumist. Iseasi on, kas leppetrahi suurus olulisemalt kulukamate menetluste algatamist õigustab.