Õigus
Küsimus: Kas tööandja saab sundida 15 minutit varem tulema aga tasustatava tööaja hulka seda ei arvesta?26.02.2019
Tere! Meil on töökaaslastega ühine mure. Oleme spa teenindajad. Tööpäevad on meil siiani alanud 9.15, lõppenud 19.15 ja tööpäeva pikkuseks loetud 10 h. Täpsustan, et kell 9.15 on esimese hoolduse algus ja kohale peame tulema omast ajast varem, et hoolduseks vaja minev tuba ja tooted valmis panna (selleks kulub alati 15min kindlasti) ja sellega me siiani leppisime. Nüüd aga saadeti kõikidele teenindajatele meil, et järgmisest kuust hakkavad hooldused kell 9.00 (tööpäev kell 9.00-19.15), selleks, et päeva sisse rohkem hooldusi mahuks, aga tööaega kirja läheb ikkagi 10h. Kui küsime selgitust tööandjalt, siis meile ei vastata. Minu küsimus on selline, et kas tööandjal on õigus selliseks käitumiseks ja kuidas me ennast kaitsta saaksime?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 3 kohaselt lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis kokku tööülesannetes, TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt töö eest makstavas tasus ja TLS § 5 lg 1p 7 kohaselt ajas, mil töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid ehk tööajas.
Kui töötaja täidab ülesandeid, mis on tehtavad tööandja huvides, muuhulgas ka ettevalmistused kliendi teenindamiseks jms, siis loetakse nimetatud aega tööajaks. Täidetud tööülesannete ja tööaja eest tuleb maksta kokkulepitud töötasu. Kui tööandja ei maksa tööaja eest töötasu, siis on töötajal tekkinud saamata jäänud töötasu ja võimalik, et isegi saamata jäänud ületunnitöötasu nõue. Saamata jäänud töötasu nõudega on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole kuni kolm aastat tagant järele.
Eelkõige sobivad tõenditeks kirjavahetused tööandjaga, kus töötaja viitab tööaja algusele ja töötatud töötundidele, töögraafikud jms.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja peab tasuma kodus oldud aja eest?26.02.2019
Tere,
töötan puiduettevõttes 08:00 - 17:00. 40 tundi nädalas. (NB tegemist ei ole summeeritud tööajaga). Kuid praeguseks olen olnud kodus juba ca 2 kuud. Kuna töölepingut ei ole näinud, siis ei tea ka seda, kas pöörduda vastava asutuse poole, et saada raha kodus oldud aja eest. (lepingus võib ju olla kirjas, et tööandja ei maksagi kodus oldud aja eest (ja töötaja on sellega nö nõustunud) ja siis tekib nö piinlik olukord. Aga samas teine asi on sellega, et töötaja allkirju vb polegi (kuna lepingut näinud pole ja ise allkirjastanud) ja seega on leping lõppkokkuvõttes kehtetu?
töötan puiduettevõttes 08:00 - 17:00. 40 tundi nädalas. (NB tegemist ei ole summeeritud tööajaga). Kuid praeguseks olen olnud kodus juba ca 2 kuud. Kuna töölepingut ei ole näinud, siis ei tea ka seda, kas pöörduda vastava asutuse poole, et saada raha kodus oldud aja eest. (lepingus võib ju olla kirjas, et tööandja ei maksagi kodus oldud aja eest (ja töötaja on sellega nö nõustunud) ja siis tekib nö piinlik olukord. Aga samas teine asi on sellega, et töötaja allkirju vb polegi (kuna lepingut näinud pole ja ise allkirjastanud) ja seega on leping lõppkokkuvõttes kehtetu?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega kui töötaja on asunud tööle, kuid kirjalikku töölepingut ei ole sõlmitud, siis on sõlmitud suuline tööleping, millele kehtib töölepingu seadus täies ulatuses. Muuhulgas kehtib kohustus maksta töötasu kokkulepitud ulatuses.
Enne tööle asumist sõlmivad töötaja ja tööandja kirjaliku töölepingu, kuid kui töötaja on asunud tööle enne kirjaliku lepingu sõlmimist, siis on töötaja võtnud endale teadliku riski, kus tal on hilisemates vaidlustes hiljem keeruline tõendada töötasu suurust.
TLS § 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandjal kohustus kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Seega tööandjal on kohustus anda tööd või töö mitte andmisel maksta antud aja eest keskmist töötasu. Kuna töösuhe on kahepoolne suhe, siis tuleb ka töötajal näidata initsiatiivi ehk heas usus käituv töötaja pöördub kirjalikult tööandja poole ja küsib kokkulepitud tööd.
Kui tööandja ei ole töötajale tööd andnud ega nimetatud aja eest keskmist töötasu maksnud ning töötajapoolsed kirjalikud pöördumised ei ole soovitud tulemust andnud, siis võib töötaja kaaluda töösuhte erakorralist ülesütlemist TLS § 91 lg 2 alusel tööandja rikkumiste tõttu ning kolme kuu suuruse hüvitise nõudmist tööandja rikkumiste tõttu. Erakorralisele ülesütlemisele peavad kindlasti eelnema töötajapoolsed kirjalikud pöördumised.
Kui töötaja ei ole töö tegemise eest saanud töötasu, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole saamata jäänud töötasu nõudega. Töötaja peab tõendama esmalt töösuhte olemasolu kui tööleping puudus. Tõenditeks sobivad nii töögraafikud, kirjavahetused, sms-id jne. Seejärel on võimalik nõuda saamata jäänud töötasu. Ka selle nõude olemasolu tuleb töötajal tõendada (nt kirjavahetustega, kust selgub kokkulepitud summa vms). Selgitused ja avalduse töövaidluskomisjonile esitamiseks leiate siit: http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja peaks maksma 4 proovipäeva töö eest?26.02.2019
Tegin tööandja juures 4 proovipäeva. Töö sai selgeks juba esimesel päeval, aga tööandja nõudis 4 proovipäeva. Kas tööandja on kohustatud mulle nende päevade eest tasuma ja kui suures ulatuses? Esimese proovipäeva eest maksvat töötukassa, kus olen arvel. Tänud!
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) ei sätesta proovipäeva mõistet, mistõttu saame me rääkida üksnes katseajast. TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega kui töötaja on asunud tööle, kuid kirjalikku töölepingut ei ole sõlmitud, siis on sõlmitud suuline tööleping, millele kehtib töölepingu seadus täies ulatuses. Seejuures tähendab see seda, et tehtud töö eest tuleb maksta töötasu, sh niinimetatud proovipäevade eest (sest töösuhe on suuliselt sõlmitud ning tehtud töö eest tuleb maksta töötasu).
Kui töötaja ei ole töö tegemise eest saanud töötasu, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole saamata jäänud töötasu nõudega. Töötaja peab tõendama esmalt töösuhte olemasolu kui tööleping puudus. Tõenditeks sobivad nii töögraafikud, kirjavahetused, sms-id jne. Seejärel on võimalik nõuda saamata jäänud töötasu. Ka selle nõude olemasolu tuleb töötajal tõendada (nt kirjavahetustega, kust selgub kokkulepitud summa vms). Selgitused ja avalduse töövaidluskomisjonile esitamiseks leiate siit: http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/
Ainukese erandina on seaduse kohaselt proovitöö Eesti Töötukassa pakutav teenus, mis kestab ühe päeva. Proovitöö annab töötajale võimaluse pakutaval töökohal töötamine järele proovida ning tööandjale võimaluse enne töölepingu sõlmimist kinnitust saada, et töölesoovija on sobiv. Sellise proovitöö korraldamise eeldus on, et tööandja otsib vabale töökohale töötajat Töötukassa kaudu. Lisainfot proovitöö kohta leiate siit: https://www.tootukassa.ee/content/teenused/proovitoo
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas garaaži müüa, kui see oli minule kingitud, aga erastamisega on nüüd endise abikaasaga ühisvara?25.02.2019
Oleme lahutatud 6 aastat. Kunagi mulle isiklikult oli kingitud garaaž. Nüüd tahtsin seda müüa. Aga tuleb välja, et vahepeal oli maa privatiseerimine ja maa kuulub mulle ja endisele abikaasale. Kuidas siis nii? Kas ei ole siis mingit väljapääsu? Seda enam, et ei tea, kus ta on ja mida teeb. Või on mingi tähtaeg?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kinnisasi on abikaasade ühisvara, on selle võõrandamiseks tõepoolest vajalik mõlema (lahutatud) abikaasa nõusolek. Seega tuleb hankida endise abikaasa nõusolek. Kui ta sellega nõus ei ole, tuleb pöörduda kohtusse ühisvara jagamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui laps on päeval minuga ja mees saab tööl käia, õhtul võtab aga mees lapse ja nii nagu võrdne, aga mul ei ole sissetulekut?25.02.2019
Sooviks teada, et kui vanemad elavad lahus ja laps on jagatud, et emaga päeval ja isaga õhtud. Vahest ka laps emaga ööd. Laps on 2-aastane ja veel hoiu ega lasteaia kohta pole pakutud, et ei saa ema käia tööl. Lapse isa rahaga toetada ei taha, kuna ütleb, et tema on õhtu/öö tunnid lapsega ja temal kulub samamoodi raha lapsele ja kui laps saab lasteaia koha, siis tahab, et laps oleks jagatud 50/50, et ei peaks midagi maksma. Kas nii on õige? Tema arvab, et kui tema raha annab, siis ma kulutan selle muule kui lapsele. Sooviks natuke selgust nendes asjades, et mina hetkel olen päevad lapsega ja võimaldan temal tööl käia, aga õhtune aeg ta võtab lapse ja ütleb, et meil kõik võrdne ja tema ei pea midagi maksna.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapsega suhtlemise korras tuleb kokku leppida ikkagi lähtuvalt lapse heaolust, mitte sellest, kuidas oleks kõige mugavam lapse ülalpidamiskohustust jagada. Teie poolt kirjeldatud korraldus ei pruugi olla lapse jaoks parim lahendus. Vanemate õiguste ja kohustuste võrdsus ei tähenda seda, et laps peaks täpselt poole ajast mõlema vanemaga veetma, eriti veel selliselt, kus väiksel lapsel tuleb igapäevaselt kodu vahetada.
Kui Teil ei õnnestu lapse isaga lapsele sobivas elukorralduses kokkuleppele saada, pöörduge oma murega elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole. Kui ka tema vahendusel kokkulepet ei sünni, on võimalik nõuda suhtlemiskorra kindlaksmääramist kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapsele makstud elatusrahalt saab tagasi tulumaksu?25.02.2019
Tere, kas lapsele makstud elatusrahalt saab tagasi tulumaksu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatis ei ole tulumaksuga maksustatav.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas sai elatisraha nõue jõuda kohtutäiturini, kui ma ei ole kohtuotsustki kätte saanud?21.02.2019
Novembri lõpus 2018 tehti kohtuotsus, mille kohaselt pidin maksma 1800 eurot elatisraha võlga (laps on täisealine kuid käib keskkoolis - nõudis raha koolis käimise seitsme kuu eest). Kohtuotsust ei saanud ma kätte ei posti teel ega e-kirjaga. Jaanuaris 2018 saabus koju kohtutäituri kiri. Kohtutäituri tasu 250 eurot. Küsimus selles, kuidas sai asi jõuda kohtutäiturini, kui ma ei olnud teadlik kohtuotsusest?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mingil viisil peab olema kohtulahend Teile kätte toimetatud, kui see on jõustunud ja selle alusel täitemenetlus algatatud. Kui kohtul ei õnnestu muul viisil otsust isikule kätte toimetada, avaldatakse see väljaandes Ametlikud Teadaanded ja loetakse kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas täisealise õpilase vanem saab koolist pärida hinnetelehte?21.02.2019
Tere,
Kas täisealise õpilase vanem saab koolist pärida enda täisealise lapse hinnetelehte?
Kas täisealise õpilase vanem saab koolist pärida enda täisealise lapse hinnetelehte?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanem on oma alaealise lapse seaduslik esindaja, teostades lapse üle hooldusõigust. Kui laps saab täisealiseks, ei ole vanem enam tema seaduslik esindaja. Sellest lähtudes, võiks kool teoreetiliselt keelduda hinnetelehe väljastamisest, kui täisealine laps seda ei soovi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isal on õigus anda volitused kolmandatele isikutele uurida laste tervist puudutavat infot digilugu.ee portaalis?20.02.2019
Tere
Meil laste isaga on ühine hooldusõigus. Lapsed elavad alaliselt minuga. Kas isal on õigus anda volitused kolmandatele isikutele uurida laste tervist puudutavat infot digilugu.ee portaalis? Nimelt minu laste isa lubas uurida laste infot oma emal ( kes on ametilt perearst). Kas see on seadusega lubatud? Või peab ta enne minu nõusolekut küsima?
Ette tänades
Meil laste isaga on ühine hooldusõigus. Lapsed elavad alaliselt minuga. Kas isal on õigus anda volitused kolmandatele isikutele uurida laste tervist puudutavat infot digilugu.ee portaalis? Nimelt minu laste isa lubas uurida laste infot oma emal ( kes on ametilt perearst). Kas see on seadusega lubatud? Või peab ta enne minu nõusolekut küsima?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peaksid vanemad kõik last oluliselt puudutavad küsimused vastu võtma ühiselt. Seega vastus Teie küsimusele sõltub sellest, kas lapse isa poolt ainuisikuliselt tehtud otsus on last oluliselt puudutav või mitte. Isiklikult kaldun siinkohal arvama, et tegemist ei ole lapse seisukohalt niivõrd olulise küsimusega, et see vajaks igal juhul teise vanema nõusolekut, samuti ei kujuta see otsustus tõenäoliselt lapse heaolule ohtu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peale ÜKT tundide tegemist saan Maanteametisse minna eksamile?20.02.2019
Tere
mulle määrati liitkaristusena ÜKT tunnid mille saan tehtud 2019 juulis. Kas peale seda saan Maanteametisse minna eksamile? Kriminaalhooldaja ütles, et ei tohiks üldse probleeme tekkida lubade tegemisel. Ja maanteameti infotelefonile helistades öeldi, et saan eksamile minna kui ÜKT tunnid on tehtud. Mida nüüd uskuda?
Ette tänades
mulle määrati liitkaristusena ÜKT tunnid mille saan tehtud 2019 juulis. Kas peale seda saan Maanteametisse minna eksamile? Kriminaalhooldaja ütles, et ei tohiks üldse probleeme tekkida lubade tegemisel. Ja maanteameti infotelefonile helistades öeldi, et saan eksamile minna kui ÜKT tunnid on tehtud. Mida nüüd uskuda?
Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
