Tööõigus
Küsimus: Kas tööandja peab tasuma kodus oldud aja eest?26.02.2019
Tere,
töötan puiduettevõttes 08:00 - 17:00. 40 tundi nädalas. (NB tegemist ei ole summeeritud tööajaga). Kuid praeguseks olen olnud kodus juba ca 2 kuud. Kuna töölepingut ei ole näinud, siis ei tea ka seda, kas pöörduda vastava asutuse poole, et saada raha kodus oldud aja eest. (lepingus võib ju olla kirjas, et tööandja ei maksagi kodus oldud aja eest (ja töötaja on sellega nö nõustunud) ja siis tekib nö piinlik olukord. Aga samas teine asi on sellega, et töötaja allkirju vb polegi (kuna lepingut näinud pole ja ise allkirjastanud) ja seega on leping lõppkokkuvõttes kehtetu?
töötan puiduettevõttes 08:00 - 17:00. 40 tundi nädalas. (NB tegemist ei ole summeeritud tööajaga). Kuid praeguseks olen olnud kodus juba ca 2 kuud. Kuna töölepingut ei ole näinud, siis ei tea ka seda, kas pöörduda vastava asutuse poole, et saada raha kodus oldud aja eest. (lepingus võib ju olla kirjas, et tööandja ei maksagi kodus oldud aja eest (ja töötaja on sellega nö nõustunud) ja siis tekib nö piinlik olukord. Aga samas teine asi on sellega, et töötaja allkirju vb polegi (kuna lepingut näinud pole ja ise allkirjastanud) ja seega on leping lõppkokkuvõttes kehtetu?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega kui töötaja on asunud tööle, kuid kirjalikku töölepingut ei ole sõlmitud, siis on sõlmitud suuline tööleping, millele kehtib töölepingu seadus täies ulatuses. Muuhulgas kehtib kohustus maksta töötasu kokkulepitud ulatuses.
Enne tööle asumist sõlmivad töötaja ja tööandja kirjaliku töölepingu, kuid kui töötaja on asunud tööle enne kirjaliku lepingu sõlmimist, siis on töötaja võtnud endale teadliku riski, kus tal on hilisemates vaidlustes hiljem keeruline tõendada töötasu suurust.
TLS § 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandjal kohustus kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Seega tööandjal on kohustus anda tööd või töö mitte andmisel maksta antud aja eest keskmist töötasu. Kuna töösuhe on kahepoolne suhe, siis tuleb ka töötajal näidata initsiatiivi ehk heas usus käituv töötaja pöördub kirjalikult tööandja poole ja küsib kokkulepitud tööd.
Kui tööandja ei ole töötajale tööd andnud ega nimetatud aja eest keskmist töötasu maksnud ning töötajapoolsed kirjalikud pöördumised ei ole soovitud tulemust andnud, siis võib töötaja kaaluda töösuhte erakorralist ülesütlemist TLS § 91 lg 2 alusel tööandja rikkumiste tõttu ning kolme kuu suuruse hüvitise nõudmist tööandja rikkumiste tõttu. Erakorralisele ülesütlemisele peavad kindlasti eelnema töötajapoolsed kirjalikud pöördumised.
Kui töötaja ei ole töö tegemise eest saanud töötasu, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole saamata jäänud töötasu nõudega. Töötaja peab tõendama esmalt töösuhte olemasolu kui tööleping puudus. Tõenditeks sobivad nii töögraafikud, kirjavahetused, sms-id jne. Seejärel on võimalik nõuda saamata jäänud töötasu. Ka selle nõude olemasolu tuleb töötajal tõendada (nt kirjavahetustega, kust selgub kokkulepitud summa vms). Selgitused ja avalduse töövaidluskomisjonile esitamiseks leiate siit: http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Tööõigus