Õigus
Küsimus: Kas venna autoga sõitmiseks peab mul olema volitus?19.02.2019
Tere. Kui ma sõidan vanema venna autoga ja pole tehnilisse passi kasutajaks märgitud ja ka elukoht on meil sama, kas siis peab olema ka volitus?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas peab toimuma lapsele tehtud kulutuste võrdne jagamine eraldi elavate vanemate vahel?18.02.2019
Tere!
Kuna laps elab võrdsetes osades nädal ema juures ja nädal isa juures ja kohus on määranud, et mõlemad vanemad kannavad lapsele tehtud kulutused eluasemele ja toidule ise ning peavad muud kulud (riided/jalanõud, koolikohustus, ravimid, transport jm) jagama võrdsetes osades.
Kuidas peaks toimuma kulutuste võrdne jagamine?
a) kas ema-isa ostavad riided/jalanõud jm ise ja lubavad kasutada neid asju vaid enda juures olles
b) ostetakse vajadusepõhiselt riided jm vajalikud asjad (lisaks telefonikulu, trennikulu, klassiüritused jne) ja jagatakse kulutatud summad võrdselt vanemate vahel.
Kuna laps elab võrdsetes osades nädal ema juures ja nädal isa juures ja kohus on määranud, et mõlemad vanemad kannavad lapsele tehtud kulutused eluasemele ja toidule ise ning peavad muud kulud (riided/jalanõud, koolikohustus, ravimid, transport jm) jagama võrdsetes osades.
Kuidas peaks toimuma kulutuste võrdne jagamine?
a) kas ema-isa ostavad riided/jalanõud jm ise ja lubavad kasutada neid asju vaid enda juures olles
b) ostetakse vajadusepõhiselt riided jm vajalikud asjad (lisaks telefonikulu, trennikulu, klassiüritused jne) ja jagatakse kulutatud summad võrdselt vanemate vahel.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mõlemad Teie poolt nimetatud variandid on sobivad, seega oleneb antud juhul kulude jaotamise korraldus vanemate endi kokkuleppest. Tuleb leida lahendus, mis sobib paremini mõlema vanema elukorraldusega, samuti tuleb arvestada ka seda, et teise variandi puhul on vanemate kokkkupuutepunkt suurem ja selle eelduseks on üldiselt vanemate head suhted, vastasel juhul võib see tekitada lisapingeid vanematele ja seeläbi ka lapsele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kaks korda purjus ja lubadeta sõidu eest saadud krim karistuse järel on järgmine selline tegu väärtegu?15.02.2019
Tere
Jäin kaks korda purjus peaga autoroolis vahele ja puudusid juhiload. Esimesel korral sain tingimisi vanglakaristuse ja teist korda pandi mind vangi. Nüüdseks olen ennetähtaegselt vabanenud ja olen kriminaalhoolduse all. Kas praegusel juhul kui sõidan ilma juhilubadeta kaine peaga, kas esimene kord väärtegu? Kas need kaks korda millest oli krim asi, neid ei arvestata? Muidu seaduse järgi 3 kord ilma lubadeta sõit on automaatselt krim asi! Aga kui praegu jään vahele, kas siis pole krim asi?
Jäin kaks korda purjus peaga autoroolis vahele ja puudusid juhiload. Esimesel korral sain tingimisi vanglakaristuse ja teist korda pandi mind vangi. Nüüdseks olen ennetähtaegselt vabanenud ja olen kriminaalhoolduse all. Kas praegusel juhul kui sõidan ilma juhilubadeta kaine peaga, kas esimene kord väärtegu? Kas need kaks korda millest oli krim asi, neid ei arvestata? Muidu seaduse järgi 3 kord ilma lubadeta sõit on automaatselt krim asi! Aga kui praegu jään vahele, kas siis pole krim asi?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Seega, kui varasemad karistused mõisteti KarS § 424 eest ning teoga kaasnes juhtimisõiguseta sõit, mis on väärtegu, siis ülalkirjeldatud printsiipe silmas pidades on õiguslikult karistus määratud üksnes KarS § 424 kohaste kuritegude eest ning karistatus juhiloata sõidu eest puudub. Seda, millised karistusandmed on konkreetsete tegude kohta fikseeritud, saab kontrollida karistusregistrist.
Samas ei julge ma garanteerida, et norme on võimalik tõlgendada ka viisil, mile kohaselt hõlmab kuriteo eest mõistetud karistus ka väärteos sisalduva etteheite ja on võimalik väite, et karistus hõlmab nii kuriteo kui ka väärteo. Minule teadaolevalt asjakohast praktikat käsoleval ajal ei ole ning seega ei saa välistada ka ülaltoodud arvamusest erinevaid lahendeid, kui sarnane vaidlus peaks kohtusse jõudma. Seega ei julge ma välistada täielikult riski, et vaidluse tekkides võivad reaalsed lahendused olla ka sellised, mille kohaselt järgnev juhtimisõiguseta sõit toob kaasa juba ka kriminaalvastutuse. Rahulikuma elu huvides ei soovita riskida ega sõidukit ilma juhtimisõiguseta juhtida.
Küsimus: Kas on mingi vanuse piir mil on lapse emal õigus otsustada kui tihti laps isa juurde läheb?14.02.2019
Tunnen muret oma 1,5 aastase lapse tervise pärast. Läksime lapse isaga suhtest lahku(pole kunagi koos elanud).Lapse isa aga nõuab lapsega koos olemist mõlemal nädalavahetuse päeval. Laps on aga tavaliselt temaga koos umbes 4 tundi ühel nädalavahetuse päeval ja pärast seda on laps nii rahutu, magamata, närviline. Isegi öösel magab halvasti, nutab end ärkvele. Mina koos isaga lapse juures ei viibi. Ma olen seni keeldunud kahte päeva järjest last isa juurde laskmast, sest tegemist pole tema isikliku koduga ja inimesi käib seal rohkem kui vaid tema ja tema ema. Lapsest on kahju, sest närvilisus kajastub mitu päeva. Laps muidu nii rahulik ja rõõmus. Kas on mingi vanuse piir mil on lapse emal õigus otsustada kui tihti laps isa juurde läheb? Lapse isa ei huvita lapse närvilisus ega tervis karva võrdki. Ainult nõuab oma tahtmist. Olen püüdnud teda mõistma panna, et las laps kasvab natuke, et oskaks juba rääkida, et siis on lihtsam last mõista. Ma olen korduvalt öelnud, et ei keela lapsega kohtuda, kuid vaid 1 päev nädalavahetusel, seni kuni laps suuremaks kasvab. Lapse isa aga on ülbe ja ähvardab. Mida teha? Kas peaksin lastekaitsesse pöörduma? Ei taha, et lapse närvikava kahjustuks, ta veel nii väike.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seadusandja ei ole reguleerinud detailselt, milline peaks välja nägema lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord. Ilmselgelt on kõik olukorrad erinevad, erinevad on ju laste vanused, vanemate töögraafikud ja ka vanemate elakohtade kaugused. Küll aga peab suhtlemiskorra kindlaksmääramisel seadma alati esikohale lapse huvid, see on kõige olulisem.
Kui laps on veel liiga väike, et olla emast üle öö lahus, peaksid kohtumised olema lühiajalised, kuid samas toimuma sagedamini, kui suurema lapse puhul. Kindlasti ei ole põhjendatud see, et laps veedab lahus elava vanemaga kõik nädalavahetused, ka suuremate laste puhul kehtib reeglina põhimõte, et kohustustest vaba aeg peaks vanemate vahel jagunema võrdselt (kaks nädalavahetust kuus ühe vanemaga, kaks teise vanemaga).
Kui vanemad omavahel lapsega suhtlemise korras kokkuleppele ei saa, tuleks pöörduda oma murega lastekaitsetöötaja poole. Kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel kokkuleppele saada ei õnnestu, määrab suhtlemiskorra vanema avalduse alusel kindlaks kohus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas politseil on õigus auto ainult kahtluse põhjal teisaldada või oleks pidanud antud juhul ikkagi enne joobe kindlaks tegema?12.02.2019
Tere.
Politsei pidas kinni sõiduki, kuna sellel on punased parktuled. Auto sai tee pealt ära aetud parklasse (tegemist oli Kalamajaga, ühesuunaline kitsas tee). Politsei pani juhi puhuma, rikkumist ei ilmnenud, aga neil tekkis kahtlus, et juht võib ikkagi olla joobes. Sellega seoses sundteisaldati auto ja juht toimetati haiglasse. Peale kontrolli ei ilmnenud ikkagi mingit rikkumist, aga auto oli teisaldatud ja terve nädalavahetuse seda kätte ei saanud. Teist juhti ei lubatud autole järgi kutsuda ja Kalamajja parklasse ei lubatud seda samuti jätta. Väidetavalt pidi olema selline uus seadus. Minu küsimus oleks, kas politseil on õigus auto ainult kahtluse põhjal teisaldada või oleks pidanud antud juhul ikkagi enne joobe kindlaks tegema? Kas sellisel puhul on mul kohustus maksta teisaldamise tasu või on mul õigus see vaidlustada?
Politsei pidas kinni sõiduki, kuna sellel on punased parktuled. Auto sai tee pealt ära aetud parklasse (tegemist oli Kalamajaga, ühesuunaline kitsas tee). Politsei pani juhi puhuma, rikkumist ei ilmnenud, aga neil tekkis kahtlus, et juht võib ikkagi olla joobes. Sellega seoses sundteisaldati auto ja juht toimetati haiglasse. Peale kontrolli ei ilmnenud ikkagi mingit rikkumist, aga auto oli teisaldatud ja terve nädalavahetuse seda kätte ei saanud. Teist juhti ei lubatud autole järgi kutsuda ja Kalamajja parklasse ei lubatud seda samuti jätta. Väidetavalt pidi olema selline uus seadus. Minu küsimus oleks, kas politseil on õigus auto ainult kahtluse põhjal teisaldada või oleks pidanud antud juhul ikkagi enne joobe kindlaks tegema? Kas sellisel puhul on mul kohustus maksta teisaldamise tasu või on mul õigus see vaidlustada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Liiklusseaduse § 92 lg 12 kohaselt hüvitab sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud sõiduki juht, omanik või valdaja. Samas LS § 92 lg 13 kohaselt vabastatakse sõiduki juht, omanik või valdaja imetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis. Seega, kui juhi rikkumist ei tuvastata, jäävad sõiduki teisaldamise ja hoidmise kulud riigi kanda.
Küsimus: Kui suvel on lapsed isaga, kas ma pean talle riiklikku lapsetoetuse üle kandama?11.02.2019
Kui suvel on lapsed isaga, kas ma pean talle riiklikku lapsetoetuse üle kandama? Ja kui isa talvel maksab mulle lapsetoetust, kas ma pean sama tegema suvel?
Kui jah, siis kas isal on õigus seda raha tagasiulatuvalt minult nõuda?
Kui jah, siis kas isal on õigus seda raha tagasiulatuvalt minult nõuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse ülalpidamiskohustus jaotub vanemate vahel reeglina võrdselt ehk siis vanemad peaksid võrdsetes osades katma lapse ülalpidamiskulud.
Kui lapsed veedavad sisuliselt terve aja ühe vanemaga, tuleb lastest lahus elaval vanemal katta pool laste ülalpidamiskuludest, reeglina elatise maksmise teel. Lapsi kasvatav vanem panustab samuti pool ülalpidamiskulude suurusest, vahetult kulutusi tehes. Kui lapsed veedavad terve suve isaga ja sellest tulenevalt Teil laste ülapidamiseks kulutusi teha ei tule, peaksite katma pool laste ülalpidamiskuludest isa juures.
Praktikas juba makstud elatist tagasi nõuda ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, et lapsel ei tekiks täiskasvanuna kohustusi oma isa suhtes, kuna ta meid ei toeta?11.02.2019
Tere!
Kui lapse isa on keeldunud lapsele elatusraha maksmast (omavahelisel kokkuleppel) ja ei ole aastaid seda juba teinud ning ei ole ka lapse vastu huvi tundnud, siis mida peaksin tegema, et lapsel ei tekiks täiskasvanuna kohustusi oma isa suhtes? Oma pererahu huvides olen siiani kohtuteed vältinud, sest tuleme lapsega toime ka ilma isapoolse elatusrahata.
Kui lapse isa on keeldunud lapsele elatusraha maksmast (omavahelisel kokkuleppel) ja ei ole aastaid seda juba teinud ning ei ole ka lapse vastu huvi tundnud, siis mida peaksin tegema, et lapsel ei tekiks täiskasvanuna kohustusi oma isa suhtes? Oma pererahu huvides olen siiani kohtuteed vältinud, sest tuleme lapsega toime ka ilma isapoolse elatusrahata.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa rikub lapse suhtes jämedalt ülalpidamiskohustust, võib kohus tulevikus piirata (või ka vabastada) lapse ülalpidamiskohustusest abivajava isa ees. Selleks tuleb aga kohtule tõendada, et isa on oma ülalpidamiskohustust rikkunud, kuid selleks on sobilikud eelkõige tõendid, mille kohaselt on isalt lapse kasuks kohtulahendiga elatis välja mõistetud ning tõendid ebaeduka täitemenetluse kohta. Täiendavalt sobivad tõendamiseks ka tunnistajate ütlused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui hooldatavate patsientidega tegelev kolleeg tarbib töö ajal alkoholi?09.02.2019
Tere!
Töötan hooldajana. Alates päevast mil tööle asusin, olen märganud probleemi mida teised eiravad. Mind häirib nimelt asjaolu, et osakonnas töötab hooldajana inimene, kel on probleemid alkoholi tarvitamisega ja teeb seda ametipostil olles. Olen seda teemat otseste ülemusetaga rääkinud, kuid olukord ei ole muutunud. Seega mõningad ülemused on asjaga kursis. Nüüd mõtlen juba ise lahkumise peale, sest selline olukord tekitab minus ebameeldivust ja vastikust. Kuna osakonnas on haiged suuremalt jaolt dementsed või vanurid siis nemad ju olukorda ei mõista ja nii ei tule ka kliendi e. patsiendi kaebust. Enne kui aga otsuse teen sooviks teada kas antud olukord on ainult osakonna otsustada või?
Töötan hooldajana. Alates päevast mil tööle asusin, olen märganud probleemi mida teised eiravad. Mind häirib nimelt asjaolu, et osakonnas töötab hooldajana inimene, kel on probleemid alkoholi tarvitamisega ja teeb seda ametipostil olles. Olen seda teemat otseste ülemusetaga rääkinud, kuid olukord ei ole muutunud. Seega mõningad ülemused on asjaga kursis. Nüüd mõtlen juba ise lahkumise peale, sest selline olukord tekitab minus ebameeldivust ja vastikust. Kuna osakonnas on haiged suuremalt jaolt dementsed või vanurid siis nemad ju olukorda ei mõista ja nii ei tule ka kliendi e. patsiendi kaebust. Enne kui aga otsuse teen sooviks teada kas antud olukord on ainult osakonna otsustada või?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööandjal kohustus tagada töötajale tervisele ohutud töötingimused. Samuti on tööandjal kohustus tagada ohutud ja väärikad tingimused hooldatavatele.
Seega esimene saam antud olukorra lahendamise on igal juhul tööandja poole pöördumine, soovitavalt kirjalikult. Tööandjal on kohustus olukord lahendada. Arvestades asutuse eriala ja spetsiifikat, on tegemist tõsise rikkumisega nii töötaja poolt, kes on alkoholijoobes kui ta tööandja poolt, kui ta nimetatud olukorda ei lahenda. Kui tööandja olukorda ei lahenda, siis on võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kelle haldusalas nimetatud hooldekodu asub.
Kui antud olukord häirib töö tegemist ja seab Teid ebameeldivasse ja võimalik, et ka ohtlikku olukorda, siis võib kõne alla tulle töötajapoolne erakorraline töölepingu ülesütlemine ja tööandjalt hüvitise nõudmine. Erakorraline ülesütlemine eeldab kindlasti eelnevaid kirjalikke pöördumisi ehk nn hoiatuste tegemist tööandjale.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mis võib olla põhjus, et tööandja ei taha põhipuhkuse märkimist riiklikele pühadele?09.02.2019
Mis võib olla põhjus, et tööandja ei taha põhipuhkuse märkimist riiklikele pühadele? Kui soovin võtta järjest 7 päeva puhkust perioodil 29. aprill - 5. mai 2019, jääb riigipüha paratamatult selle sisse ning minul on õigus tööle tagasi tulla alles 7. mail, kusjuures 6. mai on samuti tasustatud puhkusepäev? Kas 6. mai arvestatakse sel juhul ka põhipuhkuseks ja ära kasutatuks või jääb see siiski reservi?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-ide 55-58 kohaselt antakse põhipuhkust kalendripäevades, kusjuures TLS § 54 lg 3 kohaselt ei arvata põhipuhkuse hulka rahvuspüha ja riigipühi. See tähendab seda, et kui Te kasutate põhipuhkust 29. aprill kuni 5. mai, siis Te olete töölt eemal viibinud 7 kalendripäeva, kuid põhipuhkuse päevi olete kasutanud 6 kalendripäeva, sest 1. mail ei ole võimalik põhipuhkust kasutada.
Kuna põhipuhkust kasutatakse kalendripäevadest, siis põhipuhkuse eest ka makstakse kalendripäevatasu. See tähendab seda, et kui Te kasutate põhipuhkust 29. aprill kuni 5. mai, siis saate Te kalendripäevapõhist põhipuhkusetasu 6 kalendripäeva, sh laupäeva ja pühapäeva eest. 1. mai eest Te põhipuhkustasu ei saa.
Veel on oluline lisada, et kui Te olete puhkuse avaldusse või puhkuste ajakavasse märkinud puhkuse kestuseks 29. aprill kuni 5. mai, siis põhipuhkuse viimane päev ongi 5. mai ning 6. mail tuleb tööle asuda, kui see on Teie ajakava järgne tööpäev. Põhipuhkus ei pikene n.ö automaatsel riigipühade võrra.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja võib jätta osalise töövõimega inimestele võimaldamata 5 lisapuhkepäeva?09.02.2019
Seoses üleriigilise tervishoiutöötajate kollektiivlepinguga antakse meie töökohas neile töötajatele, kelle põhipuhkus on 28 kalendripäeva, lisaks juurde 5 päeva puhkust aastas. Väiksema koormusega töötajatele vähem arv puhkusepäevi jne. Kuna osalise töökoormusega inimestel on riigi poolt määratud põhipuhkuseks 35 kalendripäeva, siis neile see lepingupunkt ei laiene, kuigi sellest 35st päevast 7 maksab riik tööandjale kinni. Samuti on tööandjal õigus saada osalise töövõimega inimeste eest sotsiaalmaksu soodustust, mida tööandja ka kasutab. Mingeid muid hüvesid meie töökohas osalise töövõimega inimestele ei ole. Kas tööandjal on õigus nii käituda ja kas see on eetiline osalise töövõimega inimeste suhtes?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 57 kohaselt on töötajal, kellel on määratud osaline või puuduv töövõime, õigus iga-aastasele 35-kalendripäevasele põhipuhkusele. 35-kalendripäevase põhipuhkuse eesmärk on see, et töötaja, kellel on määratud osaline või puuduv töövõime, saaks puhata vähemalt 35 kalendripäeva. Tegemist on eelkõige tervise hoidmise eesmärgil rakendatava pikema puhkusega.
Kui ettevõttesiseselt on määratud lisapuhkuseid, siis tuleb eristada, millised tingimused on puhkuse kasutamisel ja andmisel määratud. Näiteks olukorras, kus ettevõttesiseselt on kõigile töötajatele määratud 35-kalendripäevane puhkus, siis on igati eesmärgipärane, et kõik töötajad saavad iga-aastaselt kokku 35 kalendripäeva puhkust, kaasaarvatud osalise ja puuduva töövõimega töötajad. Seaduse eesmärk – osalise või puuduva töövimega töötajad saavad 35 kalendripäeva puhkust, on täidetud. Asjakohase näite saab tuua riigitöötajate näol, kellele on seadusega sätestatud 35-kalendripäevane põhipuhkus. Osalise või puuduva töövõimega töötajad saavad samuti 35-kalendripäevase puhkuse, lisapuhkust 7 kalendripäeva näol ei lisandu.
Näiteks olukorras, kus tööandja on lisapuhkuse andmisel kehtestanud reegli, et lisapuhkus antakse LISAKS põhipuhkusele, siis sellisel juhul tuleb osalise või puuduva töövõimega töötajatele anda põhipuhkust 35 kalendripäeva + lisapuhkus.
Ka kollektiivlepingut koostades tuleb hinnata, mis on lisapuhkuse andmise eesmärk ja kriteeriumid. Olukorras, kus kollektiivlepingus on märgitud, et põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva ning tööandja annab lisaks 3-7 kalendripäeva puhkust, on, juhul kui osalise või puuduva töövõimega töötaja kasutab 35 kalendripäeva puhkust kalendriaastas, täidetud TLS § 57 eesmärk. Alati on lubatud kehtestada töötajale soodsamaid sätteid.
Tegemist ei ole ebavõrdse olukorraga, kus kõik ettevõtte töötajad saavad 35 kalendripäeva puhkust seda olenemata sellest, et puhkuse andmise alused on erinevad – ühed töötajad kasutavad 28 kalendripäevast põhipuhkust + lisapuhkust, teised kasutavad 35-kalendripäevast põhipuhkust.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).